Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
383,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), esindaja T. I. Kostja: M. T. (XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagi, millega hageja nõudis kostjalt Telia Eesti AS ja kostja vahel 25.02.2020 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr. 1061317 ja 25.02.2020 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr. 1061319 tulenevat võlgnevust summas 177,83 eurot, viivised summas 149,71 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jätta kostja enda kanda.
3.Saata kohtuotsus kostjale kohtule teadaolevatel kontaktidel ning toimetada lisaks kostjale kätte ka teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 23.08.2023 hagi ning 16.10.2023 muudetud hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: • Mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 25.02.2020 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr. 1061317 ja 25.02.2020 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr. 1061319 tulenev võlgnevus 177,83 eurot ja viivised summas 149,71 eurot; • Mõista kostjalt välja hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 177,83 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 24.08.2023.
2.Hageja toob välja, et Telia Eesti ASi ja kostja vahel on 25.02.2020 sõlmitud Telia seadmete kasutusleping nr 1061317, mille kohaselt andis Telia kostjale üle lepingus toodud seadme, s.o Digiboks Arris VIP5305, kasutamiseks aadressil XXX ja kostja võttis nimetatud seadme vastu. Kostja kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Teiseks toob hageja välja, et Telia Eesti ASi ja kostja vahel on 25.02.2020 sõlmitud seadmete kasutusleping nr 1061319, mille kohaselt andis Telia kostjale üle lepingus toodud seadme, s.o Ruuter Inteno DG400P, kasutamiseks aadressil XXX ja kostja võttis nimetatud seadme vastu. Kostja kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, seadmete kasutustingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus neid täitma (lisa 2). Üldtingimuste p 5.2.5 järgi maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt (lisa 2.1) on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas ning alates 01.01.2023 seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,5%, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodu põhjal kujuneb kehtivaks seaduses sätestatud määraks 0,0288% päevas, mis viivisemäära saamiseks on korrutatud kolmega. Seega hetkel kehtiv viivisemäär on 0,0863% päevas (lisa 2.2). Hageja toob välja, et Telia esitas kostjale arved kokku summas 177,83 alljärgnevalt: 20.03.2020 arve nr 3202001375676 summas 60,44 eurot 20.04.2020 arve nr 4202001847979 summas 25,99 eurot 20.05.2020 arve nr 5202002325891 summas 56,98 euro 20.07.2020 arve nr 6202002811376 summas 29,05 eurot 20.07.2020 arve nr 7202003302227 summas 5,37 eurot
4.Hageja sõnul Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (Lisa 4).
5.Hageja märgib, et üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia ühepoolselt piirata Kostjale teenuse osutamist kui Kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda Leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Tuginedes Üldtingimuste p-le 6.9 piiras Telia Kostja teenused alates
14.05.2020 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia lepingu ülesöelduks alates 30.06.2020. Viivist nõuab hageja tuginedes Üldtingimuste p 10.8.1, mille kohaselt võib Telia nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kuni 31.12.2022 oli viivisemääraks 0,066% päevas (8% * 3/ 365) (lisa 2.1) ja alates 01.01.2023 on 0,0863% päevas. Arvutuse aluseks on seaduses sätestatud määr 0,0288% päevas (10,5% aastas), mis on korrutatud kolmega (lisa 2.2).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetlus hagi lihtmenetlusest ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kohus saatis menetlusdokumendid kohtule teada olevatele kontaktandmetele:XXX,XXX, XXX, XXX ja postiaadressidele XXX ja XXX. Hagiavaldus on loetud kättetoimetatuks dokumentide postkasti jätmisega, kuivõrd kostja lähedase sõnul saab kostja dokumendid sel aadressil kätte. Kohus andis lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks 19.03.2024 ning märkis, et peale seda teeb kohus asjas otsuse. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei ole seotud poole taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemiseks peab hagi olema ka õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi kontrollib kohus omal algatusel. See tähendab mh seda, et maakohus peab nende eeldustega arvestama sõltumata sellest, kas menetlusosalised nende eelduste hindamist taotlevad. Hagi õiguslik põhjendatus tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab seejuures arvestada (st lugeda lg 1 teise lause järgi omaksvõetuks) üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega. See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole toonud välja piisava üksikasjalikkusega faktilisi asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks kontrollida hagi aluseks olevate õigusnormide täidetust. Seetõttu lahendab kohus asja sisulise otsusega, võttes arvesse ka hageja poolt esitatud tõendeid. Lihtmenetluses võib kohus kalduda kõrvale tõendite vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh poole seletust, mis ei ole antud vande all. Samas peab poole seletus (ehk faktiväited) olema siiski sedavõrd konkreetsed, et nende alusel saab asjaolu tuvastada. Seejuures saab tõenditega (st lihtmenetluses ka poole seletusega) tõendada üksnes faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut. Lihtmenetluses võiks kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab siiski vajalikuks esitada otsuse selgitamiseks lühidalt põhjendused.
7.Kas leping on sõlmitud ning seade tarbija kasutusse antud Kasutuslepingust tuleneva võlanõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv kasutusleping, seade oli kostja kasutusse antud, lepingu kohaselt tuli tasuda seadme kasutamise eest tasu, kostja ei ole tasu tasunud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
See, kas lepingu saab sõlmituks lugeda ning kas tehing kehtis, on õiguslik hinnang, mille annab kohus hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude alusel. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud seadmete kasutuslepingud, milles sisaldub kinnitus „Klient kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et Lepingus nimetatud Seade on tema valdusesse üle antud ning tal ei ole selle suhtes pretensioone.“ Kohus on seega tuvastanud, et Telia Eesti AS ja kostja vahel olid 25.02.2020 sõlmitud seadmete kasutuslepingud nr 1061317 ja nr 1061319.
8.Kas ja millised tüüptingimused lepingu osaks olid Hageja tugineb lepingu üles ütlemise ning viivisearvestuse osas üldtingimustele. Kostja poolt allkirjastatud lepingus on viide üksnes seadme kasutustingimustele, mitte üldtingimustele. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu menetlusse võtmise määruses ning palus hagejal selgitada, kuidas Telia Eesti AS üldtingimused kostjaga sõlmitud lepingu osaks olid. Hageja esitas 02.11.2023 menetlusdokumendi pealkirjaga „Hagiavaldus“, kus märgib, et „lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, seadme kasutustingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus neid täitma (lisa 2)“. Kohus juhtis veelkord, 28.02.2024 hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole menetlusse võtmise määruses välja toodud puudusi kõrvaldanud, kuid hageja 19.03.2024 vastus midagi üldtingimuste kohaldumise osas täiendavat ei sisalda. Kohtule on esitatud lepingud (lisa 1, dtl 39, 40) ning lisa 2 – Telia Eesti ASi üldtingimused. Kostja allkirjajäljend on lepingul (st lisa 1), milles ei sisaldu sellist lauset, nagu hageja hagis välja toob. Seadmete kasutuslepingus on järgmised laused: „Käesolev seadme(te) kasutusleping (edaspidi: Leping) on sõlmitud Telia ja Kliendi vahel Lepingus nimetatud seadmete(te) (edaspidi: Seade) kasutamiseks Kliendi poolt kooskõlas Lepingus ja Seadme suhtes rakenduvates Kasutustingimustes tooduga. Klient kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et Telia on talle Seadme suhtes rakenduvad Kasutustingimused kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma.“. Lepingudokumendi või muu lepingutingimusi sisaldava dokumendi osaks saavad ainult need tüüptingimused, mis paiknevad enne allkirja või millele on enne allkirja andmist viidatud. Kirjalikult vormistatud lepingutes kinnitab lepingu pool tüüptingimuste saamist lepingu osaks allkirjaga pärast viidet tüüptingimusele või tüüptingimusi sisaldaval lepinguosal (nt lepingu lisal, mis sisaldavad tüüptingimusi jne). Kui tüüptingimused ise viitavad tüüptingimustele, mida lepingule kohaldatakse, peab lepingus viitama ka nn teise astme tüüptingimustele. Kui see viide puudub, ei muutu tüüptingimustes viidatud tüüptingimused lepingu osaks. Nagu märgitud, ei oli kostja poolt allkirjastatud lepingus viide üksnes kasutustingimustele. Seega ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks tuvastada, et ka üldtingimused olid saanud lepingu osaks.
9.Kas nõue on loovutatud Selleks, et hagejal oleks õigus Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel nõuet esitada, peab nõue olema kehtivalt loovutatud. Hageja väitel loovutas Telia Eesti AS nõude kostja vastu. Hageja on selle tõenduseks esitanud pdf faili (dtl 66), milles PlusPlus Capital AS teatab kostjale 13.06.2022, et on loovutanud võlanõude, mille aluseks on „Telia liitumisleping Nr. 1000126621“.
Liitumislepingut hageja kohtule ei ole esitanud (vaatamata sellele, et kohus hageja tähelepanu sellele juhtis), sellele ei viita ka seadme kasutusleping ega kohtule esitatud arved. Hageja ei ole seega esile toonud, et Telia Eesti AS oleks loovutanud hagi aluseks olevatest kasutuslepingutest tulenevad nõuded.
10.Põhinõude summa Kohus juhtis hageja tähelepanu menetlusse võtmise määruses sellele, et hageja väitel kohustus kostja tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt arvetele. Kuid hageja ei ole välja toonud, kus lepingus on kirjas üüri summa. Seadme kasutuslepingutes üüri summa kohta midagi kirjas ei ole; on vaid seadme väärtus ja seadmelepingu rikkumise puhuks kahjuhüvitise suurus. Hageja kohtule selle kohta mingeid täiendavaid väiteid ei esitanud. Seega ei ole hageja välja toonud, et lepingus oleks olnud kokku lepitud kasutustasu suurus või selle arvutamise kord. Kohus juhtis hageja tähelepanu menetlusse võtmise määruses ka sellele, et kuigi hageja tugineb nõude alusena seadmete kasutuslepingutele, nõuab ta hagis arvetel välja toodud arve kogusummasid (kokku 177.83): 29.02.2020 arve (hageja viitab kui 20.03.2020 arve) nr 3202001375676 (dtl 65) sisaldab: koduinternet, 2 seadme üür, TV teenused, spetsialisti väljasõidu tasu ja tehniku pakett, kokku summas 60.44 31.03.2020 arve (hageja viitab kui 20.04.2020 arve) nr 4202001847979 (dtl 64) sisaldab: koduinternet, 2 seadme üür, TV teenused, kokku summas 25.99. Arvel on näidatud lisaks ka võlgnevus 60.44. 30.04.2020 arve (hageja viitab kui 20.05.2020 arve) nr 5202002325891 (dtl 63) sisaldab: koduinternet, 2 seadme üür, TV teenused, kokku summas 56.98. Arvel on näidatud lisaks ka võlgnevus 86.43. 31.05.2020 arve (hageja viitab kui 20.07.2020 arve) nr 6202002811376 (dtl 62) sisaldab: koduinternet, 2 seadme üür, TV teenused, kokku summas 29.05. Arvel on näidatud lisaks ka võlgnevus 143.41. 30.06.2020 arve (hageja viitab kui 20.07.2020 arve) nr 7202003302227 (dtl 61) sisaldab: ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal (01.06.20 – 26.06.20) summas 5.37. Arvel on näidatud lisaks ka võlgnevus 177.83. Kohus juhtis menetlusse võtmise määruses hageja tähelepanu, et seadmete kasutustasud moodustasid eelpoolviidatud arvetest vaid väikese osa ning arved sisaldasid, nagu eelpool viidatud, ka muude teenuste tasusid (koduinternet, TV teenus, tehniku visiit, videolaenutus). Kohus märkis, et kui hageja nõuab seadme kasutuslepingutest tulenevat võlga, tuleb hagejal esitada ka seadme kasutustasude arvestus. Seadme kasutuslepingute alusel ei saa nõuda võlga TV teenuse või koduinterneti teenuse eest. Hageja arvestust ei esitanud ning nõuab ka 02.11.2023 esitatud hagiavaldusena pealkirjastatud menetlusdokumendis jätkualt arvete kogusummadele vastavat võlga. Kohus ei pea ise nõude suurust hageja asemel hagiavaldusele lisatud dokumentidest otsima ja välja arvutama. Kohus andis hagejale korduvalt võimaluse esitada nõude arvestus, hageja seda ei teinud.
11.Nõude sissenõutavus Hageja tugineb sellele, et Telia ütles lepingud kostjaga üles. Kohus juhtis menetlusse võtmise määruses hageja tähelepanu, et hageja ei ole selgitanud, millal ja mis viisil ta kostjale lepingu
ülesütlemise teate saatis, mille alusel kohus võiks tuvastada, et kostja on selle kätte saanud. 19.03.2024 esitas hageja Telia Eesti AS kirjad kostjale, dateeritud 9.06.2020 ja 01.09.2020. Kirjad on pdf failidena ning hageja ei ole selgitanud, millisel viisil need saadeti. Praktikas esitavad hagejad ühesuguseid faile nii siis, kui kiri on saadetud paberil postiga kui ka siis, kui e-kirja manusena. Seetõttu ei saa kohus sellisest tõendist ise tõsikindlalt järeldada, millisel viisil see saadeti. Hageja tugines jätkuvalt sellele, et üldtingimuste kohaselt piiras Telia kostja teenuseid ning kui teenus on piiratud üks kuu, luges Telia lepingu ülesöelduks. Nagu eespool märgitud, ei ole hageja esile toonud, et üldtingimused oleks lepingu osaks saanud ega ka tõendanud teenuse piiramist. Samas ei mõjutaks lepingu üles ütlemine seadme kasutamise kuutasu sissenõutavust; need ei eelda, et leping oleks üles öeldud.
12.Kokkuvõte Nagu eespool märgitud, ei ole hageja esile toonud, et üldtingimused oleks lepingu osaks saanud, ei ole välja toonud poolte kokkulepet kasutustasu suuruse osas, ei ole esile toonud ega tõendanud seadme kasutuslepingutest tulenevate nõuete loovutamist, ei ole esile toonud kasutustasu suurust arvetel. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole nõude rahuldamise eeldusi kohtu ette toonud, ei saa kohus nõuet ka rahuldada. Kohus juhtis puudustele korduvalt hageja tähelepanu. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue.
13.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.