Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 21.03.2024, Tallinn 2-21-7525 A PI (P) hagi M J vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks Tsiviilasja hind 116 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja A P (isikukood xxx), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Risto Käbi Kostja M J (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta vastu ja tagastada A Pile 20.12.2023 menetlusdokumendi lisad 1–9.
2.Kuulutada menetlus kinniseks M J 02.05.2023 menetlusdokumendi p-des 75 ja 82–85 esitatud teave ning M J 02.05.2023 menetlusdokumendi lisade 1–4 ja 9 osas.
3.Rahuldada A Pi hagi.
4.Kohustada M J t andma tahteavaldus M J poolt kinnistu aadressil xxx (registriosa nr xxx) 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi A Pile üle andmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Asendada M J vastav tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
5.Kohustada M J t andma järgmise sisuga nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks: kustutada kinnistu asukohaga xxx kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosa nr xxx II jaos tehtud kanne, mille järgi M J (isikukood xxx) on 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanik, ja kanda 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuna sisse A P (isikukood xxx). Asendada M J vastav tahteavaldus/nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
Jätta menetluskulud M J kanda. Mõista M J A Pi kasuks välja menetluskulud 20 108,60 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb M J tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta otsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 13.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.03.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.A P (hageja) esitas 11.05.2021 Harju Maakohtule hagi M J (kostja) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja xxx lepinguga kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast aadressil xxx. Lepingu sõlmimise ajal olid pooled suhtes. Hageja kinkis kaasomandiosa kostjale kui oma tulevasele elukaaslasele/abikaasale. Hageja oli huvitatud alustama kostjaga püsivat kooselu ja luua ühine pere. Kostjale kingitud poole elamuga kinnisasjale pidi rajatama poolte ühine kodu. Hageja esitas 24.05.2017 kinkelepingust taganemise avalduse kostja jämeda tänamatuse tõttu. Taganemise põhjustas asjaolu, et kostja solvas sügavalt ja lakkamatult hagejat. Samas ei põhjustanud mainitud avaldus kinkelepingu lõppemist, sest kostja vaidles lepingust taganemisele vastu ning ta ei tulnud notarisse kingitud eset hagejale tagasi vormistama. Lisaks ei põhjustanud taganemisavaldus õiguslikke tagajärge 2020. a aset leidnud sündmuste tõttu. Hageja selgitas, et kinkelepingust taganemine toimus ajal, kui poolte suhe tundus hagejale lootusetu. 2020. a alguses sai kostja aru, et hageja kavatseb taganemise tõttu kingitud eseme tagastamiseks kostja vastu kohtusse pöörduda. Seejärel hakkas kostja hagejaga taas suhtlema viisil, mis näitas võimalust kooseluni jõuda. Pooled üritasid leida oma suhteprobleemidele lahendus ja usaldus taastada. Sellel perioodil koostas kostja, kes on hariduselt xxx, enda initsiatiivil 21.01.2020 kinnistuskirja, mille järgi ei eksisteeri kinnituse allkirjastamise päeva seisuga alust kinkelepingust taganemiseks kostja jämeda tänamatuse tõttu. Hageja allkirjastas mainitud dokumendi. Kinnituskirja allkirjastamisel olid hagejal samad kavatsused nagu kinkelepingu sõlmimisel ehk olla kostjaga suhtes ja alustada kooselu. Dokumendi allkirjastamisega soovis hageja kostjale tõestada, et hagejal on tõsised kavatsused ning et hagejat saab usaldada. Hageja selgitas, et 21.01.2020 kinnituskirja eesmärgiks oli muuta 24.05.2017 taganemisavaldus tagajärjetuks. Mainitud dokument lähtus eeldusest, et kinkeleping kinnituskirja andmise ajal kehtis. Dokumenti saab hinnata ka selliselt, et see on poolte kompromissileping vaidluses selle üle, kas 24.05.2017 avalduse tegemise seisuga esinesid materiaalsed eeldused kinkelepingust taganemiseks. Kinnituskirja kujundas täielikult kostja ja ta soovis luua olukorda, kus kinkelepingu kehtivus oleks väljaspool kahtlust. Kostja koostas kinnistuskirja olukorras, kus hageja oli kinkelepingust juba taganenud ja oli kostjale avaldanud, et ta soovib kingieseme tagastamiseks kohtusse pöörduda. Hageja allkirjastas kinnituse, avaldades sellega tahet, et kinkeleping kehtib. Kostja hilisem käitumine näitas, et ka tema ei pidanud lepingut 24.05.2017
avalduse tõttu lõppenuks. Dokumenti saab käsitleda hageja loobumisena 2017. a tehtud taganemisavaldusest. Alternatiivselt näitab kinnituskiri, et 24.05.2017 avalduse tegemise seisuga ei olnud täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Hageja avaldas, et 21.01.2020 kinnitus ei ole hinnatav uue kinkelepinguna. Mainitud dokument näitab poolte tahet jätta varem sõlmitud leping kehtima. Alternatiivselt on 21.01.2020 dokument kehtiv kinkeleping. Olukorras, kus kingitud eseme omand oli kostja käes, ei olnud uue asjaõiguslepingu sõlmimine vajalik. Kinnitus on aga käsitletav kehtiva kohustustehinguna. Isegi juhul, kui 21.01.2020 sõlmitud uus kinkeleping oleks notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu tühine, on leping ikkagi kehtiv, kuna asjaõigusleping kingitu üleandmiseks on sõlmitud ning kostja on kinnistusraamatust nähtuvalt kingitud eseme omanik. Kostja on 21.01.2020 kinnituse allkirjastamise järel jätkanud hageja verbaalset ründamist ega ole seda vaatamata korduvatele palvetele lõpetanud. 16.03.2021 tuli kostja hagejale füüsiliselt kallale. Hageja tegi 07.04.2021 uue avalduse, millega ta taganes kinkelepingust kostja jämeda tänamatuse tõttu. Selles avalduses tugines hageja asjaoludele, mis leidsid aset ühe aasta jooksul enne mainitud avalduse tegemist. Hageja selgitas, et 07.04.2021 avalduse tegemise järel ilmnesid uued asjaolud, millega ta täiendab taganemise avaldust. Hageja sõnul on kostja xxx. Lepingust taganemise tõttu peab kostja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi hagejale tagastama. Hageja palus kohustada kostjat andma tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mille järgi annab kostja kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandiõigus hagejale üle. Hageja palus asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et hageja kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuks. Hageja palus asendada kostja tahteavalduse/nõusoleku kohtuotsusega. Kostja aegumise vastuväide on alusetu. Hageja nõude aluseks on 07.04.2021 taganemisavaldus ja hageja nõue ei ole aegunud. Alternatiivselt, kui 24.05.2017 taganemisavaldus on kehtiv, peab arvestama, et kostja on oma käitumisega tunnistanud hageja nõuet kinnisasja omandi tagastamiseks. Nõudes 2020. a kinnitust viidatud taganemisavalduse materiaalsete eelduste puudumise kohta ja selle kinnituse saades, tunnistas kostja oma tegudega, et hagejal on 2017. a taganemisest tulenevalt kostja suhtes nõue saada kinnisasja omand tagasi. Seega katkestas kostja 21.01.2020 koostatud kinnituskiri nõude aegumistähtaja. Alternatiivselt tuleb rikastumisnõudest teadasaamist mõista hageja kasuks erandlikult laiemalt arvestades kostja vastuolulist käitumist. Praegu on kostja loonud hagejas arusaama, et 21.01.2020 kinnituskirjast nähtuvalt jäi kinkeleping kehtima. Hageja on saanud alles kohtumenetluses teada, et kostja peab lepingut lõppenuks 2017. a. Alternatiivselt on kostja poolt aegumise vastuväite esitamine hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu. Kostja, omades õigusalast haridust, koostas 21.01.2020 kinnituse ja lasi hagejal selle allkirjastada. Kostja tekitas hagejas arusaama, et kinkeleping jäi toona kehtima ja 2017. a taganemisavaldus oli tagajärjetu. Kinnistuskirja koostamine ei toimunud kostja poolt hagejale õigusteenuse osutamise raames. Kostja ei ole hagejale juriidilist abi osutanud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et tema sai 09.07.2017 kätte hageja 24.05.2017 taganemisavalduse. Mainitud avalduse puhul on täidetud taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Seega on kinkeleping 24.05.2017 avalduse tõttu lõppenud. Asjaolu, et hageja ise pidas lepingut avalduse
tõttu lõppenuks näitab see, et notar valmistas ette ja saatis märtsis 2018. a hagejale lepingu, millest nähtuvalt soovib hageja kingitud eseme omandi tagastamise asjaõigusleping vormistada. Hageja poolt 21.01.2020 allkirjastatud kinnitus ei muuda asjaolu, et kostja on 24.05.2017 avaldusega kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kinnitus näitab üksnes seda, et hageja hinnangul ei esinenud üks aasta enne kinnituse väljastamist kostja jämedat tänamatust, mis annaks aluse kinkelepingust taganeda. Kinnistuskiri ei näita, et 24.05.2017 taganemisavalduse seisuga ei pidanud hageja kostja käitumist tema suhtes jämedalt tänamatuks. Kinnitusel ei ole mingit seost 2017. a taganemisavaldusega. Kinnitusega ei saanud hageja 24.05.2017 taganemisavaldust tagasi võtta. Samuti ei saa kinnitust käsitleda 24.05.2017 taganemisavalduse tühistamise või sellest loobumisena. Kostja hinnangul ei saanud pooled 21.01.2020 kinnituses leppida kokku kinkelepingu jätkamises. Kinkeleping ei ole kestvusleping, mistõttu ei ole võimalik pärast lepingu lõppemist leppida kokku, et leping jätkub. Kinnituskiri ei ole hinnatav ka pooltevahelise kompromissilepinguna muuta vaieldav õiguslik olukord vaieldamatuks. Kostja ei ole mainitud dokumendi pooleks. Kostja selgitas, et hageja palus kostjal 21.01.2020 kinnituskiri koostada. Kostja on alates 2014. a osutanud hagejale juriidilist teenust. Ka vaidlusaluse dokumendi koostamise ajal osutas kostja hagejale juriidilist abi ning koostas hageja soovil kinnistuskirja. Kostjal ei olnud võimalust mõjutada kirja olemust ega sisu. Hageja andis kinnituse soovist teha suur žest, millega justkui kingib tagasi selle kinnistu, mille kinkelepingust ta oli varasemalt taganenud. Dokumendi allkirjastamisel ei saanud hagejal olla sama tahet nagu kinkelepingu sõlmimisel ehk alustada kooselu kostjaga. Kostja ei survestanud hagejat 21.01.2020 kinnitust allkirjastama. Kostja koostas dokumendi hageja palvel juriidilise abi osutamise käigus. Kostjal puudus tahe või huvi kinnituskirja koostamiseks. Kostja ei ole dokumenti allkirjastanud. Kostja käitumine ei anna alust arvata, et tal oli tahe kinkelepingut jätkata või 21.10.2020 kinnituskirjas uus kinkeleping sõlmida. Samas ei olnud kinnitusega võimalik kinnisasja tagasi kinkida, kuna uus kinkeleping pidanuks notariaalses vormis sõlmitama. Võimalik ei ole väita, et dokumendi koostamise eesmärk oli hageja eksitamine. Kuivõrd kinkeleping on hageja 24.05.2017 avalduse tõttu lõppenud, ei saanud kostja 07.04.2021 avaldusega lepingust taganeda. Hageja 07.04.2021 avaldus on tagajärjetu. Isegi juhul, kui hageja nõude aluseks on 07.04.2021 taganemisavaldus, ei ole see õiguslikke tagajärgi kaasa toonud. Taganemise materiaalsed eeldused ei ole viidatud avalduse osas täidetud. Lisaks ei ole hageja avaldust mõistliku aja jooksul esitanud. Hageja väitel on kostja alates 2014. a käitunud hageja suhtes tänamatult. Ka aastatel 2017 ja 2019 oli hageja seisukohal, et kostja näitas tema vastu üles jämedat tänamatust. Seega ei teinud hageja avaldust mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ta sai teada taganemise aluseks olevatest asjaoludest. Kostja leidis, et hagejal ei ole võimalik täiendada 07.04.2021 avaldust asjaoludega, mis leidsid aset pärast avalduse esitamist. Asudes välja tooma 11.05.2021 ja 26.07.2021 menetlusdokumentides uusi asjaolusid, mis hageja hinnangul annavad talle õigust lepingust taganeda, on hageja esitanud uued taganemisavaldused. Kostja hinnangul on mõlemad avaldused tagajärjetud. Taganemise materiaalsed eeldused ei ole avalduste osas täidetud Kinkelepingu alusel saadu eseme tagastamine toimub alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja sai hageja 24.05.2017 taganemisavalduse kätte 09.07.2017. Seega aegus hageja nõue 09.06.2020 ja kostjal on õigus esitada aegumise vastuväide. Aegumise vastuväitele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole hageja suhtes vastuoluliselt käitunud.
Kohtu põhjendused
3.Hageja esitas 20.12.2023 menetlusdokumendis täiendavad väited ja uued tõendid (IV kd, tl 65–90). Esmalt otsustab kohus hageja esitatud väidete ja tõendite menetlemise üle.
3.1.Kohus määras 01.03.2023 kohtuistungil, et eelmenetlus lõpeb 16.05.2023 (III kd, tl 118– 124) ja seega on hageja täiendavad väited ja uued tõendid esitatud eelmenetluse lõppemise järel. Kohus määras 23.11.2023 korraldustega kirjalike kohtukõne teeside esitamise tähtaja ning selgitas, et võimalikes uutes seisukohtades ei saa pooled nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid, väiteid, tõendeid (IV kd, tl 64). Pärast eelmenetluse lõppemist esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet menetleb kohus üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 331 lg 1).
3.2.20.12.2023 menetlusdokumendis esitas hageja täiendavad seisukohad ja neid kinnitavad tõendid seoses kahe episoodiga, millega hageja sisustas kinkelepingust taganemise aluseks olnud kostja jämedat tänamatust. Esimene episood on kostja poolt 16.03.2021 vägivalla kasutamine hageja suhtes ja teine episood on 2020. a maikuus kostja poolt hagejalt telefoni äravõtmine.
3.3.Seoses 16.03.2021 vägivallajuhtumiga märgib kohus järgmist. Hageja tõi juba 11.05.2021 hagiavalduses välja 16.03.2021 vahejuhtumi ning viitas sellele ka hilisemates dokumentides (nt hageja 26.07.2021 menetlusdokument, 21.11.2022 menetlusdokument, 16.01.2023 menetlusdokument, 21.02.2023 menetlusdokument, 02.05.2023 menetlusdokument). Mainitud vahejuhtumiga põhjendas hageja järjepidevalt kostja jämedat tänamatust, mis andis hagejale muude asjaoludel kõrval õiguse kinkelepingust taganeda. Kostja on menetluse kestel eitanud jämedalt tänamatut käitumist hageja suhtes (v.a 24.05.2017 taganemisavalduse osas, aga selles avalduses ei tuginenud hageja 16.03.2021 vahejuhtumile). Näiteks 02.05.2023 menetlusdokumendis on kostja selgelt avaldanud, et kostja ei ole hagejale füüsiliselt kallale läinud, teda hammustanud ega rebinud katki hageja särki. Hageja sellekohane väide on tõendamata. Seega oli hagejale kogu menetluse kestel teada, et 16.03.2021 aset leidnud sündmused on vaidluse all ja tal oli võimalus enne eelmenetluse lõppemist esitada tõendid kinnitamaks enda väiteid kostja vägivaldse käitumise kohta. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et hageja sai pärast eelmenetluse lõppemist enda valdusesse uued tõendid, alust hilinenult esitatud dokumente menetleda. Hageja oli menetluses teadlik, et 16.03.2021 vahejuhtum on vaidluse all, mistõttu oli tal võimalus esitada tähtaegselt enda väidete kinnitamiseks tõendid või taotleda nende kogumist. Lisaks eeltoodule põhjustab hageja uute väidete ja tõendite menetlemine asja viibimist, sest kohtul tuleks tagada kostjale võimalus avaldada arvamust uute väidete ja tõendite kohta. Asjaolu, et kostjat esindab kriminaalasjas sama advokaat nagu praeguses menetluses ei anna alust väita, et kohus ei peaks praeguses asjas andma kostjale võimalust esitada seisukoht hageja täiendavate seisukohtade ja dokumentide kohta. Kostjal on õigus vastata käesolevas asjas hageja väidetele ja esitada seisukoht tõendite kohta ka siis, kui need said kostjale ja/või tema esindajale teada muus menetluses. Hageja väiteid ja dokumente tuleks praeguse vaidluse kontekstis hinnata, mistõttu saab kostja seisukoht väidete ja tõendite kohta erineda sellest, mida ta võis teises menetluses avaldada. Eeltoodust tulenevalt ei menetle kohus hageja 20.12.2023 menetlusdokumendis 16.03.2021 vahejuhtumi kohta esitatud väiteid ja neid kinnitavaid dokumente.
3.4.Hageja esitas 20.12.2023 väljavõtte rahvastikuregistrist, mille järgi vahetas kostja perekonnanime. Kohtu hinnangul puudub vajadus võtta mainitud dokument asja materjalide juurde. Kohus saab poolte isikuandmeid rahvastikuregistrist kontrollida. Kohus on rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et alates 15.09.2023 kannab kostja perekonnanime „L“.
3.5.Seoses hagejalt 2020. a mais telefoni äravõtmisega ja selle hagejale tagastamata jätmisega märgib kohus järgmist. Hageja tõi juba 11.05.2021 hagiavalduses välja, et kostja võttis 2020. a mais temalt telefoni ära ja keeldub seda tagastamast. Ka hilisemates dokumentides viitas hageja sellele vahejuhtumile, kui kostja jämeda tänamatuse ilmingule (nt hageja 02.05.2023 menetlusdokument), mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Kostja on menetluse kestel eitanud jämedalt tänamatut käitumist hageja suhtes, mh seoses telefoni äravõtmisega. Näiteks 02.05.2023 menetlusdokumendis on kostja selgelt avaldanud, et ta ei ole hagejalt mitte ühtegi telefoni ära võtnud. Seega oli hagejale kogu menetluse kestel teada, et 2020. a mais aset leidnud sündmused on vaidluse all ja tal oli võimalus enne eelmenetluse lõppemist esitada tõendid kinnitamaks enda väiteid käsitletava episoodi osas. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et hageja sai pärast eelmenetluse lõppemist enda valdusesse uued tõendid alust hilinenult esitatud dokumente menetleda. Hageja oli menetluses teadlik, et telefoni äravõtmisega seotud vahejuhtum on vaidluse all, mistõttu oli tal võimalus esitada tähtaegselt tõendid või taotleda nende kogumist. Lisaks eeltoodule põhjustab hageja uute väidete ja tõendite menetlemine asja viibimist, sest kohtul tuleks tagada kostjale võimalus avaldada arvamust uute väidete ja tõendite kohta. Eeltoodust tulenevalt ei menetle kohus hageja 20.12.2023 menetlusdokumendis telefoni äravõtmise kohta esitatud väiteid ja neid kinnitavaid dokumente.
3.6.Kohus tagastab hagejale koos 20.12.2023 seisukohaga esitatud dokumendid (dokumendi lisad 1–9). Tõendid on esitatud digitaalselt, mistõttu puudub vajadus neid paberkandjal tagastada.
4.Kostja taotlusel kuulutab kohus TsMS § 38 lg 1 p 5 alusel alaealise huvide kaitseks menetluse kinniseks kostja 02.05.2023 menetlusdokumendi p-des 75 ja 82–85 esitatud teave ning kostja 02.05.2023 dokumendi lisade 1–4 ja 9 osas. Viidatud osas käsitletakse alaealise lapsega seotud asjaolusid, mis kuuluvad isiku eraelu valdkonda.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud, et hageja omandas 26.05.2014 lepinguga xxx 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast aadressil xxx. Samal kuupäeval sõlmitud lepinguga kinkis hageja kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa kostjale (I kd, tl 9–13).
7.Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmitud kinkeleping on täidetud. Täidetud kinkelepingust võib kinkija võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel taganed ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 järgi võib kinkija enne eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (p 1).
8.Õigust kinkelepingust taganeda on hageja põhjendanud selliselt, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hageja vastu. Arvestades lepingust taganemise alust peab vaidluse lahendamisel lepingu sõlmimise eesmärki arvestama. Kohtule esitatud kinkelepingust nähtub, et hageja sooviks oli kostjat rikastada, andes talle tasuta üle 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast (I kd, tl 9–13). Hageja selgitas, et 26.05.2014 kinkelepingu sõlmimise ajal olid pooled suhtes. Hageja kinkis kinnistu kaasomandiosa kostjale kui oma tulevasele elukaaslasele/abikaasale. Hageja sõnul pidi kinnisasjale rajatama poolte ühine kodu. Ka kostja kinnitas, et alates 2014. a olid pooled lähisuhtes. Eeltoodud asjaolude alusel tuvastab kohus, et tingituna isiklikest suhetest ja soovist rajada ühine kodu otsustas hageja kostjat rikastada, andes talle tasuta üle 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast.
9.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on 24.05.2017 ja 07.04.2021 esitanud avaldused kinkelepingust taganemise kohta ning lisaks on hageja asunud 11.05.2021 hagiavalduses ja 26.07.2021 menetlusdokumentides tooma välja uusi taganemist õigustavaid asjaolusid. Pooled on eri meelt selles osas, kas hageja sai 11.05.2021 ja 26.07.2021 dokumentides asuda kinkelepingust taganemise asjaolusid täiendama või kas mainutud dokumentides sisalduvad uued lepingust taganemisavaldused. Esmalt peab kohus vajalikuks käsitleda 24.05.2017 ja 07.04.2021 taganemisavaldusi, alustades analüüsi ajaliselt kõige esimest avaldusest.
10.Kohtule esitatud hagiavalduses tõi hageja välja, et tema taganes 24.05.2017 avaldusega kinkelepingust ning hagist nähtuvalt oli hageja seisukohal, et mainitud avaldus vastab materiaalsetele ja formaalsetele taganemise eeldustele. Järgnevates menetlusdokumentides asus hageja väitma, et käsitletav avaldus ei toonud erinevatel põhjusel kaasa õiguslikke tagajärgi (mh sellepärast, et täidetud ei olnud taganemise materiaalsed eeldused) ning selgitas, et hagi aluseks on 07.04.2021 taganemisavaldus. Kostja on aga menetluse kestel olnud seisukohal, et 24.05.2017 avalduse puhul on täidetud kinkelepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ning et avaldus lõpetas kinkelepingust tuleneva võlasuhte. Vaatamata hageja väitele, et hagi aluseks on 07.04.2021 avaldus, peab kohus ka ajaliselt kõige esimest taganemisavaldust käsitlema.
11.Kohtule on esitatud 24.05.2017 taganemisavaldus, mille järgi on kinkelepingust taganemise põhjuseks asjaolu, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Jäme tänamatus väljendub asjaolus, et kingisaaja solvab sügavalt ja lakkamatult kinkijat, mis ei ole lõppenud vahetult enne käesoleva avalduse tegemist (I kd, tl 16-17). Kohtule on esitatud avalduse koostamisele eelnenud hageja ja notari kirjavahetus. Hageja saatis 22.05.2017 notarile järgmise sisuga kirja: „Kinkelepingust taganemise põhjus on, et kingisaaja solvab sügavalt mind enda poolt saadetud sõnumites kasutades erinevaid roppusi ja alandavaid väljendeid (nn. xxx“ (III kd, tl 135).
11.1.Kohus leiab, et hageja 22.05.2017 kiri notarile tõendab, et kostja avaldas hageja kohta kirjas toodud väiteid. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejal olnuks mingi põhjus avaldada notarile ebaõiget teavet.
11.2.Kostja on kohtumenetluses tunnistanud, et 24.05.2017 avalduse puhul on täidetud kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused (kostja 04.06.2021 menetlusdokument, kostja 21.12.2022 menetlusdokument, kostja 16.01.2023 menetlusdokument; kostja 02.05.2023 menetlusdokument). Arvestades kostja eeltoodud seisukohta on kostja tunnistanud, et ta on avaldanud hageja aadressil hageja 22.05.2017 kirjas notarile välja toodud väljendeid.
11.3.Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel alates oktoobrist 2020 kuni märtsini 2021 toimunud kirjavahetus ja selle alusel puudub põhjus kahelda, et kostja avaldas hageja kohta otsuse p-s 11 toodud väited (I kd, tl 31–42, tl 138–166; IV kd, tl 51–61). Kuigi kirjavahetus leidis aset ca kolm aastat pärast taganemisavalduse esitamist, näitab see kostja kõnepruuki ja suhtlemise mustrit ning laseb elulise usutavuse põhimõtte abil hinnata, kas kostja võis 2017. a otsuse p-s 11 esitatud sõnu hageja aadressil avaldada. Kohus toob alljärgnevalt välja vaid osa väljendeid, mida kostja on hageja suhtes nende kirjavahetuses kasutanud: 11.3.1.Hageja ja kostja vahel oktoobris 2020–märts 2021 toimunud kirjavahetuses avaldas kostja muuhulgas järgmist (I kd, tl 31–34; IV kd, tl 51–61):
[21:18, 10/3/2020] M J: xxx;
[21:19, 10/3/2020] M J: xxx
[23:08, 2/19/2021] M J: xxx;
[23:11, 2/19/2021] M J: xxx;
[18:47, 2/25/2021] M J: xxx;
[12:11, 2/27/2021] M J: xxx;
[19:23, 2/27/2021] M J: xxx;
[02:59, 2/28/2021] M J: xxx;
[03:04, 2/28/2021] M J: xxx;
[09:02, 2/28/2021] M J: xxx;
[11:47, 2/28/2021] M J: xxx;
[11:48, 2/28/2021] M J: xxx;
[05:48, 3/4/2021] M J: xxx;
[05:49, 3/4/2021] M J: xxx.
11.3.2.Hageja ja kostja vahel 24.08.2020 toimunud vestluses avaldas kostja järgmist (I kd, tl 35-42):
M J: xxx.
M J: xxx.
11.4.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagiavalduse lisa 11 (hageja ja kostja vahel oktoobris 2020– märts 2021 toimunud kirjavahetus) on ebausaldusväärne tõend. Hageja on esitanud poolte vahel suhtlusrakenduses WhatsApp toimunud kirjavahetuse (IV kd, tl 51–61). Hagiavalduse lisa 11 on sama sisuga nagu kostja poolt esitatud kirjavahetus WhatsApp ́is. Seega puudub alus kahelda, et otsuse p-s 11.3.1 esitatud sõnumid on saadetud kostja poolt. WhatsApp ́i väljavõttest nähtub, et hageja ei ole kostja sõnumeid redigeerinud.
11.5.Otsuse p-des 11.3.1 ja 11.3.2 välja toodud dokumendid kinnitavad, et hageja aadressil mõnitavate ja solvavate väljendite kasutamise on kostja tavapärane suhtlusviis. Seega on usutav, et kostja kasutas hageja suhtes ka otsuses p-s 11.1 väljatoodud väljendeid, mis tõid kaasa 24.05.2017 taganemisavalduse esitamise.
11.6.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis loeb kohus tõendatuks, et vahetult enne 24.05.2017 taganemisavalduse tegemist kasutas kostja hageja suhtes hageja 22.05.2017 kirjas notarile esitatud väiteid.
12.Otsustamaks selle üle, kas kingisaaja on käitunud kinkija vastu jämedalt tänamatult peab muu hulgas arvestama kinkelepingu eesmärki, teo objektiivset hukkamõistetavust ja kinkija subjektiivset hinnangut (Riigikohtu 18.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15197, p 16).
12.1.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kinkelepingu eesmärgiks oli hageja soov kostjat tasuta rikastada tingituna poolte isiklikest suhetest ja soovist rajada ühine kodu. Kostja väljendite mõju hindamisel peab arvestama, et kostja avaldas neid sõnu ajal, kui pooled olid suhtes. Pooled ei vaidle, et kinkelepingu sõlmimisel 2014. a olid hageja ja kostja lähisuhtes. Pooled on aga eri meelt suhete lõppemise aja osas. Kui hageja on seisukohal, et lähisuhe lõppes 16.03.2021 (hageja 21.11.2022 menetlusdokumendi p 4.2.1), siis kostja hinnangul lõppesid suhted juba 2018. a suvel (kostja 16.01.2023 menetlusdokumendi p 10). Praegu ei ole niivõrd oluline suhete lõppemise hetk, vaid tähtsust omab see, et kostja kasutas hageja 22.05.2017 kirjas notarile esitatud
väljendeid ajal, kui pooled olid suhtes. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt puudub vaidlus, et 2017. a kevadel olid pooled suhtes. Kohus möönab, et suhetes olevatel inimestel on õigus otsustada selle üle, kas ja millist kohtlemist (sh verbaalset kohtlemist) on nad valmis partneri poolt taluma. Keskmise mõistliku isiku arusaama järgi ei ole aga käsitletavad kostja väljendid sellised, et adressaat peaks nende kasutamist partneri poolt enda aadressil taluma. Kohus leiab, et käsitletavate kostja väljendite kasutamine hageja suhtes oli viimase jaoks äärmiselt solvav. Kohtule esitatud hageja 22.05.2017 kiri notarile näitab, et hageja pidas kostja kõnepruuki sügavalt solvavaks (III kd, tl 135). Seda kinnitab ka 24.05.2017 taganemisavalduses märgitu, mille järgi kingisaaja solvab sügavalt ja lakkamatult kinkijat (I kd, tl 16-17).
13.Arvestades kinkelepingu eesmärki, kostja teo objektiivset hukkamõistetavust ja hageja subjektiivset hinnangut kostja tegevuse kohta, asub kohus seisukohale, et kostja on oma tegevusega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Seega on 24.05.2017 avalduse puhul täidetud taganemise materiaalne eeldus.
14.Kostja tunnistas, et tema sai 09.06.2017 kätte hageja 24.05.2017 taganemisavalduse. Seda kinnitab ka notari 09.06.2017 kiri kostjale (I kd, tl 127). Seega on täidetud taganemise formaalne eeldus.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on kehtivalt 24.05.2017 avaldusega kinkelepingust taganenud.
16.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja ise oli 2017–2018. a seisukohal, et taganemine lepingust 24.05.2017 avalduse alusel on kehtiv. Seda kinnitab asjaolu, et notar valmistas ette kostjale kingitud eseme omandi üleandmise asjaõiguslepingu projekti ja edastas selle 28.03.2018 kirjaga hagejale (I kd, tl 195–197). Hageja saatis 18.02.2019 kell 09:29:24 kostjale sõnumi palvega panna ajad kinnisvara vormistamiseks hageja nimele (I kd, tl 171). Hagejal oli ka kavatsus pöörduda kostja vastu kohtusse kingitud eseme tagastamiseks. Seda kinnitab kohtule esitatud hageja ja teda nõustanud advokaadi kirjavahetus. Advokaat saatis hagejale 02.01.2020 kirja, kus avaldas järgmist: „xxx“ (I kd, tl 198). Kohus toob välja, et advokaadi kirjas mainitud „Xxx poolt saadetud avalduse“ all mõeldakse notar Xxx xxx koostatud avaldust. Need asjaolud kogumis näitavad, et hageja ise oli seisukohal, et taganemise materiaalsed eeldused olid 2017. a täidetud, 24.05.2017 taganemisavaldus lõpetas kinkelepingust tuleneva võlasuhte ning hagejal oli kavatsus nõuda kostjalt muu hulgas kohtu kaudu kingitud eseme tagastamist. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud hageja praeguses menetluses esitatud väited, et hageja hinnangul puudusid 2017. a taganemise materiaalsed eeldused.
17.Hageja on 24.05.2017 avaldusega kehtivalt võlaõiguslikust kinkelepingust taganenud ja see on VÕS § 186 p 5 ja § 188 lg 2 järgi lõppenud. See ei mõjuta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-te 3 ja 4 järgi omandi ülekandmise asjaõiguslepingu kehtivust. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga kinnisasja mõttelise osa omandi. Seega on hagejal võlaõiguslik nõue kostja vastu, et see kannaks hagejale tagasi omandi kinnisasjale. Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, st asjaõiguslepingu sõlmimisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Selline nõudeõigus on hagejal kinkelepingust taganemise korral VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega (Riigikohtu 01.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 17-18; 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9483, p 12).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja omandi tagasikandmise nõue on aegunud. Hageja nõude aegumise kontrollimisel peab arvestama, et tegemist on alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 esimese
lause järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
19.Kohus leiab, et hageja sai hiljemalt 24.05.2017 avalduse allkirjastamisel teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 25.05.2017 ja see võis lõppeda 24.05.2020.
20.Hageja on aga seisukohal, et 21.01.2020 kinnituskirja koostamisega seotud asjaolud katkestasid TsÜS § 158 alusel aegumise. Manitud kirjas kinnitas hageja, et kinnituse allkirjastamise päeva seisuga ei eksisteeri ühtegi VÕS §-s 267 toodud alust 26.05.2014 kinkelepingust taganemiseks (I kd, tl 20-21). Järgnevalt käsitleb kohus hageja väidet. Kohus toob välja, et hageja väite hindamisel tuleb käsitleda poolte käitumist kogumis.
20.1.Kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et 21.01.2020 kinnituskirja koostamise ajal on pooled väga intensiivselt ja lähedalt suhelnud. 20.1.1.Hageja ja kostja aktiivset suhtlemist kinnitab 2017. a ja jaanuari 2020. a kirjavahetus (II kd, tl 151–153, tl 155–166; III kd, tl 47–49). Kirjavahetusest nähtuvalt on pooled üritanud usalduse taastada. xxx (I kd, tl 57–60).
20.2.Kostja sai 09.06.2017 kätte hageja 24.05.2017 taganemisavalduse (I kd, tl 127). Oluline on, et juba alates 09.06.2017 oli kostja teadlik, et hageja taganes kinkelepingust ning kostja kui hariduselt jurist (I kd, tl 18-19) pidi aru saama, et hagejal on õigus nõuda kinkelepingu eseme tagastamist. Hageja saatis 18.02.2019 kell 09:29:24 kostjale sõnumi palvega panna ajad kinnisvara vormistamiseks hageja nimele (I kd, tl 171). Seega oli kostja teadlik, et hageja soovib kinnisasja mõttelise osa omandit tagasi saada.
20.3.Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel 05.01.2020–08.01.2020 toimunud kirjavahetus, kus pooled arutasid omavahelisi varalisi küsimusi järgnevalt (IV, tl 9–12): 20.3.1.Hageja tõstatas järgmised teemad: auto (xxx) eest tasumine kostja poolt, vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa tagastamine ja vanalinna korteri eest hagejale raha tasumine. Vastav asjaolu nähtub hageja 05.01.2020 kell 12:22:59 AM kostjale saadetud sõnumist: „xxx“. Järgnevates sõnumites avaldab hageja, et ta ei soovi enam kostja solvanguid kuulata ja teeb korduvalt kostjale ettepaneku kokku saada, et kokkulepe ära teha. Kostja vastas 05.01.2020 kell 01:26:26 PM järgmiselt: „xxx“. Mainitud kostja sõnum näitab, et ta on teadlik, et hagejal on varalised nõuded tema vastu ning et hageja saab neid maksma panna. Seetõttu soovib kostja vaidlusalused varalised küsimused (mh kinkeeseme osas) ära lahendada selliselt, et kostja ei peaks vastutama hageja ees. Kostja käitumine näitab, et ta tunnistab hageja nõuet kinkelepingu eseme tagastamise osas. 20.3.2.Seejärel kordab hageja ettepanekut sõlmida kokkulepe. Pooled vahetavad vastastikku erinevaid etteheiteid, vahepeal saadab kostja hagejale solvavaid kommentaare. Hageja saadab 07.01.2020 kell 10:21:06 PM järgmise sõnumi: „xxxx“. Mainitud hageja sõnum näitab, et kostja on teadlik, et hagejal on varalised nõuded tema vastu ja üheks nõudeks on muu hulgas kinkelepingu eseme tagastamine. Sõnumist nähtuvalt tunnistab kostja hageja nõuet tagastada kingitud kinnisaja mõtteline osa ning kostja möönab, et ta peab vara hagejale tagastama, kuid tal ei ole motivatsiooni seda küsimust sõbralikult lahendada. 20.3.3.Seejärel saadab hageja 08.01.2020 kell 01:01:24 AM kostjale järgmise sõnumi: „xxx?“ Sellele järgneb 08.01.2020 kell 01:02:55 AM järgmine hageja sõnum: „xxx Kostja vastab 08.01.2020 kell 02:49:52 AM hagejale järgmiselt: „xxx“. Kostja palub hagejal saata temale ka
õigusbüroo ettevalmistatud dokumendid. Hageja vastab 08.01.2020 kell 03:48:21 AM järgmiselt: „xxx“. Viimasena mainitud sõnumiga samaaegselt (08.01.2020 kell 03:48) saatis hageja kostjale notari 30.12.2019 kirja hagejale ja tema advokaadile, millele olid lisatud avaldus kinkelepingust taganemiseks (I kd, tl 198, III kd, tl 88) ning advokaadi 02.01.2020 kirja hagejale, kus advokaat küsib seisukohta, kas hageja soovib esitada kostja vastu hagi kinkelepingu eseme tagastamiseks (I kd tl 198). Seejärel saatis hageja 08.01.2020 kell 03:52:39 AM ja 03:53:18 AM kostjale järgmised sõnumid: „xxx“. Kostja vastas 08.01.2020 kell 09:34:51 AM järgmiselt: „xxx“. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et hageja on korduvalt avaldanud rahuolematust sellega, et muude lahendamata varaliste küsimuste kõrval ei ole kostja hagejale kinkelepingu eset tagastanud. Kirjavahetuse sisust järeldub, et kostja oli teadlik hageja nõudest tagastada kinnisasja mõttelise osa omand ning et kostja soovis sõlmida kokkuleppe, mille järgi ei ole hagejal nõudeid kostja vastu. See, et kostja soovis mainitud kokkuleppe sõlmida, näitab, et ta tunnistas hageja nõuet tagastada kinkelepingu ese omand. Kostja soov sõlmida kokkulepet näitab kirjavahetuse konteksti arvestades ka seda, et kostja tunnistas kohustust tagastada hagejale kinnisaja mõttelise osa omand. Mõistlik ei ole sõlmida kokkulepet nõuete puudumise kohta olukorras, kus võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda kohustust viimase ees.
20.4.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja 08.01.2020 sõnumis toodud kokkuleppe eesmärgiks oli see, et hageja jätaks kostja rahule. Kirjavahetusest nähtub, et pooled üritasid nendevahelised varalised lahkarvamused (sh kinkelepingu eseme osas) ära lahendada ja hinnates sõnumeid kogumis on selge, et kostja ei avaldanud soovi kokkulepe sõlmida, et hageja jätaks ta rahule, vaid kostja eesmärgiks oli tuua selgust just varalistesse küsimustesse.
20.5.Kohtule esitatud materjalid tõendavad, et kostja koostas 21.01.2020 kinnituskirja. Hageja esitatud teave dokumendi kohta tõendab, et kinnitus oli loodud ja viimati muudetud 20.01.2020 kell 22:44. Dokumendi autoriks ja viimaseks muutjaks on kostja (I kd, tl 172). Vahetult pärast dokumendi koostamist edastas kostja selle hagejale 20.01.2020 kell 22:44 saadetud e-kirjaga (I kd, tl 173). Hageja allkirjastas kinnituse 21.01.2020 kell 00:02:48 (I kd, tl 20-21). Kohtu hinnangul näitab asjaolu, et kostja koostas kinnistuskirja, et tema ei pidanud hageja nõuet tagastada kinkelepingu ese alusetuks, vaid kostja hinnangul oli hagejal õigus nõuda kinnisaja mõttelise osa omandiõiguse tagasikandmist. Kinnituskirja koostamisega soovis kostja ennast hageja nõude realiseerimise eest kaitsta ja seda kinnitab kirja sõnastus, mille järgi puuduvad hagejal dokumendi koostamise aja seisuga seaduses sätestatud alused kinkelepingust taganemiseks. Kostja tegevus – kinnituskirja koostamine ja hagejale allkirjastamiseks saatmine – näitab, et kostja tunnistas hageja nõuet tagastada kinnisasja mõtteline osa ja oma kohustust mainitud vara hagejale tagasi kanda.
20.6.Kostja selgitas, et ta osutas hagejale juriidilist teenust ja selle raames koostas ta hageja palvel 21.01.2020 kinnituskirja. Hageja vaidlustas kostja väite kirja koostamise kohta hageja palvel ning kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kohtu hinnangul ei koostanud kostja kinnitust ka hagejale juriidilise teenuse osutamise käigus. Kostja on esitanud 2014. a–2020. a kirjavahetuse, kus hageja ja kostja arutavad erinevaid õiguslikke küsimusi (II kd, tl 183–203). Lisaks on hageja esitanud poolte vahel toimunud kirjavahetuse (III kd, tl 14–26). Esitatud dokumentidest tulenevalt on pooled arutanud erinevaid teemasid, kuid need arutelud näitavad, et hageja ja kostja kui suhtes olevad inimesed arutavad erinevaid küsimusi ja kaaluvad ärivõimalusi. Oluline on ka see, et kostjal on kõrgem juriidiline haridus, ta on endine vandeadvokaat ja omab laialdast õigusalust kogemust (I kd, tl 18-19). Kostja esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja kui õigusalaste teadmisteta isik on pöördunud erinevate juriidiliste küsimustega kostja kui suhtepartneri poole. Seega on arutelud toimunud hageja ja kostja isiklikest suhetest tingituna. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et hageja ja kostja vahel olid kokkulepped juriidilise teenuse osutamise kohta. Kohus leiab, et kostja ei koostanud kinnistuskirja hagejale õigusabi osutamise raames.
20.7.Olukorras, kus hageja ja kostja olid 2020. a alguses suhetes (otsuse p-d 20.1.1) ning arvestades kogumis kostja käitumist (otsuse p-d 20.3.1–20.6) tunnustas kostja TsÜS § 158 lg 2 järgi oma tegudega hageja nõuet tagastada kinkelepingu ese. Kohus leiab, et hageja nõude tunnustamise hetkeks tuleb lugeda 20.01.2020, kui kostja saatis hagejale allkirjastamiseks kinnituskirja. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku nõude tunnustamisega. Seega katkes 20.01.2020 hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg ja mainitud kuupäevast alates hakkas kolmeaastane tähtaeg uuesti kulgema. Nõude aegumine lõpeks 19.01.2023. Hageja esitas hagi 11.05.2021 ehk enne nõude aegumist.
21.Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat andma tahteavalduse kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohus määrab asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Kohus rahuldab hageja nõude kohustada kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistusraamatust kustutatakse kanne, mille järgi on kostja kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanik, ning tehakse uus kanne, millega järgi on hageja kinnisasja 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanik. Kohus määrab asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.
22.Kuivõrd kohus on rahuldanud hagiavalduse eeltoodud põhjendustel, puudub vajadus käsitleda poolte muid väiteid 21.01.2020 kinnituskirja, hilisema(te) taganemisavaldus(t)e ja taganemisavalduse täiendamise kohta.
23.Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
24.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
25.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.01.2024. Hageja menetluskulude suuruseks on 20 792,60 eurot (koos käibemaksuga): riigilõiv hagiavalduselt 1500 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot, äriregistri väljavõtete kulu 21 eurot, lepingulise esindaja kulud 19 221,60 eurot (koos käibemaksuga).
26.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
27.Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1500 eurot ning 21.05.2021 esitatud hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
28.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks registripäringute kulu summas 21 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud registripäringute kulu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2 ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) summas 19 221,60 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlustoiminguid mahus 40 tundi ja 42 minutit tehtud tunnihinnaga 79,85 eurot (käibemaksuta) ning menetlustoiminguid mahus 67 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 190 eurot (käibemaksuta) ning 265 eurot (käibemaksuta).
30.Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 190 eurot (käibemaksuta). Kohtule nähtub menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiminguid on tehtud ka tunnihinnaga 79,85 eurot (käibemaksuta) ning kohus peab ka nimetatud tunnitasumäära põhjendatuks.
31.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku mahus 107 tundi ja 54 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, tutvudes kostja vastuväidetega ja arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
32.Kohus, nõustudes mh kostja vastuväitega (kostja 19.01.2024 menetlusdokumendi p 6.1), asub seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuva 20.12.2023 menetlustoiminguga „Menetlusdokumendi koostamine: taotluse koostamine, vormistamine ja esitamine täiendavate tõendite võtmiseks asja juurde“ seotud kulu näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kohus ei kohustanud hagejat nimetatud menetlusdokumenti esitama ega määranud selleks tähtaega. Hageja esitas 20.12.2023 menetlusdokumendi kohtu korraldusteta ning seega ei ole kohtu hinnangul tegemist menetluskuluga, mille kandmise kulu tuleks vastavalt menetluskulude jaotusele jätta vastaspoole kanda.
33.Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik. Kohus selgitab, et ei nõustu seejuures kostja 19.01.2024 menetlusdokumendi p-des 6.2. ja 6.3. väljatooduga.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 104 tundi ja 54 minutit.
35.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, mistõttu on põhjendatud menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga.
36.Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejale õigusabiteenuse osutamisel rakendatud tunnihinnad on põhjendatud. Seetõttu tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 18 537,60 eurot (koos käibemaksuga).
37.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 20 108,60 eurot (riigilõivud summas 1550 eurot + registripäringute kulu 21 eurot + õigusabikulud 18 537,60 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
38.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
39.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
40.Kohus on 13.05.2021 määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõusid, otsustades kanda kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus hageja kasuks. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõud otsuse täitmise tagamiseks jõusse (TsMS § 445 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.