Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. märts 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-150592
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi Sergei Gustovi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3277,78 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. augusti 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Revensen OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Revensen OÜ (registrikood 1625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Vastustaja (kostja):
XXXXXXXXXXX)
Sergei
Gustov
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29. augusti 2023 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Revensen OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 27. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sergei Gustovilt (kostja) 5162,90 euro saamiseks. Pärnu Maakohus andis kostja vastuväite tõttu nõude üle Viru Maakohtule asja arutamise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 20. veebruaril 2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel põhivõlgnevus 2761,76 eurot, intress 251,99 eurot, hooldustasu 33,75 eurot, seisuga 20.02.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 443,96 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja viivis 39,50% aastas alates 21.02.2023 põhinõudelt 2761,76 eurolt. Mõista laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 126,65 eurot, intress 7,02 eurot, hooldustasu 3,75 eurot, seisuga 20.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 19,22 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis 30,00% aastas alates 21.02.2023 põhinõudelt 126,65 eurolt. Mõista laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 285,31 eurot, intress 55,42 eurot, hooldustasu 5,88 eurot, seisuga 20.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 60,52 eurot ja viivis 38,00% aastas alates 21.02.2023 põhinõudelt 285,31 eurolt. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Ühisraha OÜ (laenuandja) kolm laenulepingut, mille alusel laenas Ühisraha OÜ kostjale kokku 4000 eurot – laenulepinguga nr XXXXXXXXXXX 21.07.2021 3000 eurot, laenulepinguga nr XXXXXXXXXXX 08.09.2021 500 eurot ja laenulepinguga nr XXXXXXXXXXX 10.12.2021 500 eurot. Kostja sattus laenumaksete tasumisega võlgnevusse. Ühisraha OÜ edastas 25.09.2022 (laenuleping nr XXXXXXXXXXX), 18.11.2022 (laenuleping nr XXXXXXXXXXX) ja 05.08.2022 (laenuleping nr XXXXXXXXXXX) kostjale teatised laenulepingu ülesütlemise kohta, millega nõudis võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 21.12.2022 nõuded hagejale. Nõuete loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 21.12.2022 teatised. Kostja tasus laenuandjale lepingu nr XXXXXXXXXXX alusel 1479,29 eurot, millest hageja arvestas 40 eurot sissenõudekulude katteks, 238,24 eurot põhinõude katteks, 1118,55 eurot intressi katteks ja 82,50 eurot hooldustasu katteks. Laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel tasus kostja laenuandjale 512,46 eurot, millest hageja arvestas 50 eurot sissenõudmiskulude katteks, 373,35 eurot põhinõude katteks, 77,86 eurot intressi katteks ja 11,25 eurot hooldustasu katteks. Laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel tasus kostja laenuandjale 328,21 eurot,
millest hageja arvestas 50 eurot sissenõudekulude katteks, 214,69 eurot põhivõla katteks, 59,77 eurot intressi katteks ja 3,75 eurot hooldustasu katteks. Laenulepingu nr XXXXXXXXXXX krediidikulukuse määr oli 52,91%, laenulepingu nr XXXXXXXXXXX krediidikulukuse määr 49,93% ja laenulepingu nr XXXXXXXXXXX krediidikulukuse määr 55,29%. Krediidikulukuse määra arvutamisel võeti arvesse laenusummat, intressimäära, tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu ja tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et laenusumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. Laenuandja juhindus vastutustundliku laenamise põhimõttest ning kontrollis piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Laenude väljastamisel lähtuti printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Krediidiandja leidis, et esimese laenulepingu sõlmimisel oli kostja keskmine igakuine sissetulek 2024,45 eurot. Kostja igakuised finantskohustused olid 896,88 eurot, majapidamiskulud 390,00 eurot kuus ning taotletava laenu osamakse 122,76 eurot kuus. Kostjale jäi pärast sissetulekutest finantskohustuste, majapidamiskulude ja taotletava laenu osamakse lahutamist reservi 614,81 eurot (2024,45 – 1409,64). Teise laenulepingu sõlmimisel oli kostja keskmine igakuine sissetulek 1988,09 eurot. Kostja igakuised finantskohustused olid 1227,29 eurot, majapidamiskulud 200,00 eurot kuus ning taotletava laenu osamakse 49,99 eurot kuus. Kostjale jäi pärast sissetulekutest finantskohustuste, majapidamiskulude ja taotletava laenu osamakse lahutamist reservi 510,81 eurot (1988,09 – 1477,28). Kolmanda laenulepingu sõlmimisel oli kostja keskmine igakuine sissetulek 2034,05 eurot. Kostja igakuised finantskohustused olid 950,00 eurot, kostja majapidamiskulud 650,00 eurot kuus, elatise kohustus 175,00 eurot ning taotletava laenu osamakse 24,72 eurot kuus. Kostjale jäi pärast sissetulekutest finantskohustuste, majapidamiskulude, elatise kohustuse ja taotletava laenu osamakse lahutamist raha reservi 254,22 eurot (2034,05 – 1779,72). Hageja leidis, et kostja väited halva majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud, põhjendatud ega õigustatud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on maksevõimetu. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tema majanduslikku seisundit hinnata võimaldavaid tõendeid, ei saa kohus viivist/intress tulenevalt kostja majanduslikust seisundist vähendada.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei tunnistanud nõuet esitatud kujul. Hageja pöördus kohtusse halvas usus, kuigi kostja palus kohtuväliselt nõude ümberkujundamist. Tegemist oli tüüptingimustel lepinguga, mida ei saanud kostja kliendina tingida ega vastu vaielda. Laenutaotlusest oli näha, et kostja vajas laenu raviks, seega pidi hageja teadma, et kostja on haavatavas seisundis. Krediidikulukuse määr 52,91% on ebaproportsionaalselt suur, seades kostja veelgi raskemasse seisundisse. Hageja ei uurinud piisavalt kostja laenuvõimekust, sh laekumisi. Kostja kontole laekusid abikaasa töötasud, kuid ka abikaasa oli töövõimetuse tõttu kodune. Kostja käis laenu taotlemise ajal operatsioonidel ja ravil. Kostja oli väga haavatavas olukorras ja ei saanud adekvaatselt hinnata laenu tingimusi, hageja laenu kulukuse määra mõju kostjale ei selgitanud. Kostja taotles viivise, leppetrahvide ja intressi vähendamist nullini. Samuti taotles kostja laenuhooldustasu nõude tühistamist. Kostjale ei olnud üheselt arusaadav kuidas hageja võlanõudejääki on arvutanud. Hageja ei arvestanud kulude hulka kostja pereliikmete kulusid, ülalpidamise kohustusi. Hageja ei küsinud ega täpsustanud seda ka ise.
Hagi kohtule esitamine oli üllatuslik, kostja palus hagejalt kohtuväliselt ajatamist. Kostja viibis väga raske haigusega haiglas, oli ravimite mõju all, hageja kasutas kostja abituse halvas usus ära, tekitades menetluskulusid nii iseendale kui ka kostjale. Kostja ei mäleta, et oleks saanud hageja poolt ülesütlemise teadet, kuid mäletab, et oli teavitanud hagejat sellest, et on haiglas ja tal võivad esineda makseraskused sellel perioodil kostja tahtest mittesõltuvalt. Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja oleks pidanud kostja olukorda põhjalikumalt uurima ja selgitama ebaproportsionaalselt koormava laenu mõju kostjale. Hageja jättis tähelepanuta, et kostja majanduslik olukord oli muutunud, kuid väljastas laenu, et katta sellega hageja varasemaid laenumakseid. Kostja on abielus, seega oli hagejale teada registritest, et kostja abikaasa maksejõuetuse protsess on kohtus.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva põhivõlgnevuse 1520,71 eurot, intressi 284,05 eurot ning viivise alates 21. veebruarist 2023 kuni põhinõude 1520,71 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva intressi 35,43 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tuleneva põhivõlgnevuse 171,79 eurot, intressi 26,19 eurot ning viivise alates 21. veebruarist 2023 kuni põhinõude 171,79 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus 70% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja kogus piisavalt andmeid, et kostja maksevõimet kontrollida, kuid jõudis andmeid analüüsides ebaõige järelduseni. Hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangakonto väljavõttest nähtuvate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja kontoväljavõtetega tutvumisel on ilmne, et kostja kasutab regulaarselt laene oma igapäevaste kulutuste finantseerimiseks, mis ei kinnita tema krediidivõimelisust. Kontoväljavõtetest nähtuvalt olid kostjal laenulepingute sõlmimise ajal kohustused TF Bank AB, AS Inbank, Placet Group OÜ, Esto AS ja BB Finance OÜ ees. Oma analüüsis on hageja kostja võetud laenud paigutanud sissetulekute ossa. Kuivõrd hageja analüüsitud andmetest võis järeldada, et kostja on hakanud laenusid võtma alles hiljuti, ei saanud ka maksehäireregister veel kajastada kostja suutlikkust kasvavat laenukoormat teenindada. Näiteks on Placet Group OÜ ainuüksi maikuus 2021 teinud kontole korduvaid väljamakseid krediidikonto lepingu alusel üle 2100 euro (dtl 255‒262) ning aprillikuus 2021 vähemalt 800 eurot (dtl 262‒256), märtsis 2021 on kostja võtnud laenu Placet Group OÜ-lt 190 eurot (dtl 268) ja tasunud 2021. aastal TF Bank AB-le laenulepingu alusel igakuiselt üle 200 euro (dtl 254, 266, 271). Samas on kostjale 2021. aastal makstud töötasu veebruaris 930 eurot, märtsis 1014 eurot, aprillis 948 eurot ja mais 1100 eurot (dtl 254, 261, 272). Kostja kontole on 2021. aastal laekunud ka maksed Töötukassalt näiteks märtsis 263 eurot ja aprillis 258,72 eurot (dtl 261). Hageja on selgitanud kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta koostatud tabelite erinevusi. Arusaadav ei ole, miks ühes kuus on osa sissetulekut arvestatud palgaks ja osa teiseks sissetulekuks ühes tabelis ühtmoodi ja teises teistmoodi. Lisaks jääb hageja analüüsist silma, et kostja saadud laenud kajastuvad tabelites erinevalt: esimeses tabelis on saadud laene alates märtsist 2021, teises on märtsis, aprillis ja mais 2021 saadud laenudeks null eurot. Tabelites toodud numbrid ei lange kokku nende alusel koostatud analüüsiga (dtl-d 173, 175, 179). Analüüsis kasutatud sissetulek langeb vaid umbkaudu kokku tabelis näidatud keskmistega ning majapidamiskulud on analüüsis märgitud oluliselt väiksemaks kui tabelite keskmine. Ka on
hageja analüüsist näha, et kostja on alates 2021. aasta märtsist võtnud igas kuus laenu, mille summa on mitmes kuus suurem kui tema sissetulek ning et ilma laenudeta ei kata kostja sissetulek ära tema igakuiseid väljaminekuid. Laenumaksete summa kuude lõikes pigem kasvab, nagu ka tarbimislaenude nimekiri hageja analüüsides. Arvestada tuleb ka seda, et laenuandjate ja summade põhjal on tegemist tarbimislaenudega, mille intress on suhteliselt kõrge ja sihtotstarve eelduslikult miski, mille väärtus ajas ei kasva, erinevalt näiteks kinnisvarasse või haridusse investeerimisest. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olenemata sellest, et ta küsis kostjalt kontoväljavõtet ja kontrollis andmeid maksehäirete registrist, võtnud arvesse kostja kohustusi ning on jätnud arvestamata ilmselge info, et kostja ei ole maksevõimeline. Sellest järeldab kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus leidis, et viivise vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 järgi ei ole alust. Kostja viitas majanduslikele raskustele terviseseisundi tõttu. Kohtule ei esitatud andmeid kostja menetlusaegse majandusliku olukorra tõendamiseks. Viivise ei ole ka ebamõistlikult suur. Maakohus leidis, et VÕS § 4044 lg 7 alusel tuleb vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumise tõttu kostjalt hageja kasuks VÕS § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg ja seadusjärgne intress. Maakohus arvestas laenulepingute katteks laekunud maksed põhiosa makseteks. Intressi arvestamisel lähtus maakohus seadusejärgsest intressimäärast ja ajavahemikust laenulepingute algusest kuni lepingute ülesütlemiseni. Maakohus leidis, et tasumata laenulepingute põhiosadelt on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Maakohus ei võtnud seisukohta apellandi esitatud kõigi väidete ja tõendite kohta ega seletanud, miks apellandi välja toodud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust. Kohtuotsuses pole antud hinnangut kõigile kohtutoimikus olemasolevatele tõenditele, millega on rikutud TsMS § 436 lg 2 sätteid. Maakohus leidis, et kostja maksevõime kontrollimiseks koguti piisavalt andmeid, kuid andmeid analüüsides jõuti ebaõige järelduseni, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja esitatud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja arvestas kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja finantskohustuste suuruseks kõik kostja kohustused. Pärast arvestuste tegemist jäi kostjale enda tarbimiseks piisav jääk. Kostja sissetulek oli piisav laenutaotluse rahuldamiseks, seega kostja oli krediidivõimeline. Juhul kui kostja sattus hiljem makseraskustesse seoses ebamõistliku tarbimise või hilisemate üle jõu käivate laenude võtmisega, siis selle eest ei vastuta krediidiandja ega hageja. Maakohtu selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise kohta on ümber lükatud kostja käitumisega lepingute täitmisel enam kui 11 kuu jooksul, mil kostja tasus osamakseid õigeaegselt.
6.Kostja (vastustaja) kaebusega ei nõustu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohus kontrollis kõiki makseid ja tulusid. Kostja ei nõustu apellatsiooni põhistustega ja vaidleb neile vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
8.Hageja on esitanud kolmest tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. Maakohus leidis, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning rahuldas hagi osaliselt. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna, palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud otsust tehes hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimisel ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
9.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, et maakohus ei võtnud seisukohta hageja kõigi väidete kohta ega hinnanud kõiki kohtutoimikus olevaid tõendeid, millega on rikkunud TsMS § 436 lg 2 ja § 442 lg 8 sätteid. Hageja need väited jäävad paljasõnalisteks, sest apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste hageja faktiväidetega maakohus ei arvestanud ning millised kohtutoimikus olevad tõendid on jäänud maakohtul hindamata.
9.2.Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga tema poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-s 12, et hageja kogus piisavalt andmeid, et kostja maksevõimet kontrollida, kuid jõudis andmeid analüüsides ebaõige järelduseni, et kostja on maksevõimeline. Maakohus on oma seisukohta otsuse p-des 12 - 16 asjas esitatud tõendeid hinnates piisavalt põhjendanud. Maakohus on otsuse p-s 14 analüüsinud ka hageja koostatud tabeleid, millega hageja soovis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on neile samadele tabelitele tuginenud ka apellatsioonkaebuse p-s 8 leides, et kostja finantskohustuste suurust arvestades jäi kostjale tarbimiseks piisav reserv. Samas ei ole hageja vastu vaielnud maakohtu järeldustele, et erinevates tabelites on kostja septembri 2021 sissetuleku suurus märgitud erinevalt, ka ei lange tabelites toodud numbrid kokku nende alusel koostatud analüüsidega. Samuti ei ole hageja vaidlustanud maakohtu järeldust, et alates 2021 märtsist (st enne hagejalt laenu saamist) on kostja võtnud igas kuus laenu, mille suurus ületab mitmel kuul tema sissetulekut, hageja analüüsis on kostja sissetulekud arvestatud koos võetud laenuga ning ilma laenudeta ei kata kostja sissetulek ära tema igakuiseid väljaminekuid. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei võimalda ringkonnakohtul jõuda järeldusele, et hagejal sai tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumus, et kostja on krediidivõimeline.
9.3.Asjaolu, et kostja suutis 11 kuu jooksul esimese lepingu sõlmimisest lepinguid täita, ei ole aluseks muuta maakohtu hinnangut hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kostja võttis tarbimislaenu kolme laenulepinguga kokku 4000 eurot (3000+ 500+500), seejuures oli esimese lepingu järgi tagasimakse tähtajaks 60 kuud, teise laenulepingu järgi 12 kuud ja kolmanda laenulepingu järgi 36 kuud. Seega suutis kostja lepinguid täita siiski lühikest aega võrreldes lepingute kogutähtajaga. Juba asjaolu, et kostja soovis pärast 3000 euro laenamist 21. juulil 2022 laenata seejärel veel kaks korda 500 eurot, kusjuures 10. detsembril
2022 500 eurot laenates taotles kostja maksetähtajaks 36 kuud, iseloomustab äärmiselt selgelt, et kostja ei olnud hagejaga laenulepinguid sõlmides maksejõuline, ta finantseeris oma püsikulusid laenuraha arvel ja vajas laenatud rahasummade tagasimaksmiseks ebaproportsionaalselt pikki tähtaegu. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et ta tasus uute laenudega vanu laene.
9.4.Nõustuda saab hageja seisukohaga, et krediidiandjal on õigus eeldada, et tarbija esitab krediidiandjale enda huvi, vajaduste ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Samas ei ole hageja väitnud, et kostja andis talle nende asjaolude osas ebaõiget informatsiooni. Laenuandmise ajal kostja kohta andmete puudumine maksehäirete registris ei saa olla hageja rikkumisi kostja maksevõime hindamisel vabandavaks asjaoluks.
9.5.Kokkuvõtvalt ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et ta oli kostjale laenu andes hoolas ja kontrollis piisavalt kostja maksevõimet. Kostja ei olnud varakas ja tema maksevõime ei võimaldanud tal hagejaga sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi täita. Hageja ei vaidlusta maakohtu arvestuskäiku hagi osalisel rahuldamisel, mistõttu ringkonnakohus maakohtu otsust punktides 26-29 ei kontrolli. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.