2-22-150592 Revensen OÜ hagi S G vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5337,55 eurot
Kohtuistung
Kirjalik menetlus Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: S G (isikukood XXX, aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Revensen OÜ hagi osaliselt.
2.Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr XX tulenev põhivõlgnevus 1520,71 eurot ning intress 284,05 eurot.
3.Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja viivis alates 21. veebruarist 2023 kuni põhinõude 1520,71 euro tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista S G 35,43 eurot.
Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr XX tulenev intress
Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr XX põhivõlgnevus 171,79 eurot ning intress 26,19 eurot.
tulenev
6.Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja viivis alates 21. veebruarist 2023 kuni põhinõude 171,79 euro tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta Revensen OÜ põhjendatud menetluskuludest 70% tema enda kanda ning 30% S G kanda.
8.Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 472,50 eurot.
1(9)
2-22-150592
9.Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (472,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Väljamõistetud summad peab S G tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr XXX LHV. Makse selgituseks lisada „S G , isikukood XXX, tsiviilasi nr 2-22-150592“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Revensen OÜ (hageja) esitas hagi S G (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Haginõude aluseks on asjaolu, et kostja sõlmis Ü OÜ-ga kolm laenulepingut:
21.juulil 2021 laenulepingu XX , mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 39,50% aastas ja tagasimakseperioodis 60 kuud. Kostja sai raha kätte. Pärast laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 1479,29 eurot;
8.septembril 2021 laenulepingu nr XX laenu 500 euro saamiseks. Pooled leppisid kokku intressimääras 30% aastas ja tagasimakseperioodis 12 kuud. Kostja sai laenu kätte ning on kohustustest täitnud kokku 512,46 eurot;
10.detsembril 2021 laenulepingu nr XX laenu 500 eurot saamiseks. Pooled leppisid kokku intressimääraas 38% aastas ja tagasimakseperioodis 36 kuud. Kostja sai raha kätte ning on tasunud lepingu kehtivuse ajal kohustustest 125,58 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja veel 202,63 eurot. Seega on kohustustest tasutud kokku 328,21 eurot. Kostja rikkus laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis laenuandja talle meeldetuletusi. Kostja neile ei reageerinud, laenuandja ütles lepingud üles ja loovutas nõuded hagejale, teavitades sellest kostjat. Hageja palub kostjalt välja mõista: - lepingust XX tuleneva põhivõla 2761,76 eurot, intressi 251,99 eurot, hooldustasu 33,75 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 443,96 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot ning viivise alates 21. veebruarist 2023 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 39,50% aastas; - lepingust nr XX tuleneva põhivõla 126,65 eurot, intressi 7,02 eurot, hooldustasu 3,75 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 19,22 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot ning viivise alates 21. veebruarist 2023 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas; - lepingust nr XX tuleneva põhivõla 285,31 eurot, intressi 55,42 eurot, hooldustasu 5,88 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 60,52 eurot ning viivise alates 2(9)
2-22-150592
21.veebruarist 2023 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 38% aastas. Kostja on pöördunud esmase laenuandja poole selgitustega makseraskuste kohta ning saanud vastuse, et kogunenud võlgnevus tuleb tasuda, misjärel saab taotleda maksepuhkust. Kostja laenuandja juhiseid ei järginud. Tüüptingimuste ja krediidi kulukuse määra osas leiab hageja, et kostjal oli võimalus loobuda laenu võtmisest ning tühistada esitatud taotlus, kui laenuandja tingimused ei olnud sobilikud. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed kaasnevad sellega, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Hageja ei ole nõus kostjaga, et krediidi kulukuse määr on ebaproportsionaalselt suur. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt on arvutamisel arvesse võetud laenusummat, intressimäära, tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu ja tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et laenusumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. Laenuandja ei ole ületanud kolmekordset Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra. Kostja taotlus viivismäärade, leppetrahvide ja intressimäärade vähendamiseks nullini on põhjendamata ja alusetu. Hageja ei nõua kostjalt leppetrahvi. Viivise vähendamise võimalus on seaduses küll olemas, kuid kostja maksevõimetus on tõendamata. Hageja viivise arvestus ja määr on õige ja seaduspärane. Laenuhooldustasu on vastavalt laenuandja üldtingimustele ja hinnakirjale kehtestatud protsendina laenusummast. Laenulepingute ülesütlemise teated on kostjale edastatud 5. augustil 2022, 25. septembril 2022 ja 18. novembril 2022 samal e-posti aadressil, mida kostja vastamiseks kasutab, ja kostja on vastanud 26. novembril 2022. Laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollitud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Laenuandjal ei ole võimalik registritest kontrollida laenusaaja perekonnaseisu või pooleliolevaid kohtumenetlusi. Olukorras, kus näiteks laenusaaja on tahtlikult jätnud laenuandjale esitamata teabe ja selle tagajärjel on laenuandja hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust valesti, ei saabu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevat tagajärge. Kostja esitas iga laenutaotlustega pangakonto väljavõtte, laenuandja kontrollis maksehäireteregistrit, hindas kontoväljavõtte alusel kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning tegi selle alusel otsuse. Arvestades laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline täitma lepingulisi kohustusi raskusteta. Hageja on esitanud arvutuskäigu sissenõutava summani jõudmiseks, kostja ei ole näidanud, mis on selles valesti.
2.Kostja hagi ei tunnista. Tegemist on tüüptingimustega lepinguga, mistõttu ei saanud kostja tingida ega vastu vaielda. Laenu eesmärk oli ravi, mistõttu laenuandja teadis, et kostja on haavatavas seisundis. Krediidi kulukuse määr 52,91% on ebaproportsionaalselt suur. Laenuandja ei ole uurinud piisavalt kostja laenuvõimekust, kostja kontole laekus ka abikaasa töötasu, abikaasa suhtes on alustatud maksejõuetuse menetlust. Hageja ei arvestanud kulude hulka kostja pereliikmete kulusid, ülalpidamise kohustusi. Laenuandja ei arvestanud kostja muutunud majandusliku olukorraga ning väljastas uue laenu. Kostja ei suutnud adekvaatselt hinnata laenu tingimusi. Laenuandja ei ole kostjale laenu kulukuse määra selgitanud. Kostja taotleb viivismäärade, leppetrahvide ja intressimäärade vähendamist nullini. Samuti taotleb kostja laenuhooldustasu tühistamist, sellega on kunstlikult suurendatud laenukoormust. Kostjale ei ole arusaadav, kuidas hageja on nõudejääki arvutanud. Kostjale ei meenu, et ta oleks saanud laenulepingu ülesütlemise teate, kuid mäletab, et teavitas laenuandjat võimalikust maksehäiretest oma tervisliku seisundi tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldmata ja menetluskulud hageja kanda, sest menetluskulude jätmine kostja kanda raskendaks tema majanduslikku olukorda veelgi. Hageja menetluskuludes näidatud ajakulu on põhjendamatult suur ning arvesse tuleb võtta, et hageja ise loobus kompromissist.
3(9)
2-22-150592
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja on esitanud kolmest tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. Kostja leiab, et krediidi kulukuse määr 52,91% on ebapropotsionaalselt kõrge, mistõttu selle välja mõistmine kahjustab kostja huve. Lisaks ei ole hageja piisavalt uurinud kostja maksevõimekust ega edastanud laenulepingute üleütlemise teateid. Kostja palub vähendada viivisemäära, leppetrahve ja intressimäära nullini (dtl 188).
5.Kohus kontrollib esmalt, kas laenuandja on järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet (I), seejärel käsitleb kohus, kas laenulepingu ülesütlemisest on kostjat teavitatud (II), ning lõpetuseks analüüsib võlaarvestust (III). I
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
7.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
8.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1‒7 loetletud tarbijaga seotud näitajaid. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: - arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; - aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; - teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
9.KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet. KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 4(9)
2-22-150592
10.Riigikohus on enne KAVSi kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
11.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise tõenduseks esitanud laenu taotlemisel tehtud kontoväljavõtete analüüsid (dtl-d 173‒177, 179‒181), kostja kontoväljavõtted (dtl 250‒419) ja päringuvastused maksehäirete registrist (dtl 178, 182). Arvesse võeti kliendi kontoväljavõtetest saadud infot tema finantskohustuste kohta ja minimaalset majapidamiskulude määra. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline (dtl 174, 176, 180).
12.Kohus leiab, et hageja kogus piisavalt andmeid, et kostja maksevõimet kontrollida, kuid jõudis andmeid analüüsides ebaõige järelduseni. Hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangakonto väljavõttest nähtuvate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja kontoväljavõtetega tutvumisel on ilmne, et kostja kasutab regulaarselt laene oma igapäevaste kulutuste finantseerimiseks, mis ei kinnita tema krediidivõimelisust. Kontoväljavõtetest nähtuvalt olid kostjal laenulepingute sõlmimise ajal kohustused T B AB, AS I , P G OÜ, E AS ja B F OÜ ees. Oma analüüsis on hageja kostja võetud laenud paigutanud sissetulekute ossa. Kuivõrd hageja analüüsitud andmetest võis järeldada, et kostja on hakanud laenusid võtma alles hiljuti, ei saanud ka maksehäireregister veel kajastada kostja suutlikkust kasvavat laenukoormat teenindada.
13.Näiteks on P G OÜ ainuüksi maikuus 2021 teinud kontole korduvaid väljamakseid krediidikonto lepingu alusel üle 2100 euro (dtl 255‒262) ning aprillikuus 2021 vähemalt 800 eurot (dtl 262‒256), märtsis 2021 on kostja võtnud laenu P G OÜ-lt 190 eurot (dtl 268) ja tasunud 2021. aastal T B AB-le laenulepingu alusel igakuiselt üle 200 euro (dtl 254, 266, 271). Samas on kostjale 2021. aastal makstud töötasu veebruaris 930 eurot, märtsis 1014 eurot, aprillis 948 eurot ja mais 1100 eurot (dtl 254, 261, 272). Kostja kontole on 2021. aastal laekunud ka maksed Töötukassalt näiteks märtsis 263 eurot ja aprillis 258,72 eurot (dtl 261).
14.Hageja on selgitanud kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta koostatud tabelite erinevusi. Sama kuu summad eri tabelites hageja selgituste valguses klapivad (dtl 247), väljaarvatud septembri 2021 puhul, mille kohta on märgitud sissetulekuks nii 1063,67 eurot (dtl 174) kui ka 2289,56 eurot (dtl 178). Küll aga ei ole arusaadav, miks ühes kuus on osa sissetulekut arvestatud palgaks ja osa teiseks sissetulekuks ühes tabelis ühtmoodi ja teises teistmoodi. Lisaks jääb hageja analüüsist silma, et kostja saadud laenud kajastuvad tabelites erinevalt: esimeses tabelis on saadud laene alates märtsist 2021, teises on märtsis, aprillis ja mais 2021 saadud laenudeks null eurot. Tabelites toodud numbrid ei lange kokku nende alusel koostatud analüüsiga (dtl-d 173, 175, 179). Analüüsis kasutatud sissetulek langeb vaid umbkaudu kokku tabelis näidatud keskmistega ning majapidamiskulud on analüüsis märgitud oluliselt väiksemaks kui tabelite keskmine. Ka on hageja analüüsist näha, et kostja on alates 2021. aasta märtsist võtnud igas kuus laenu, mille summa on mitmes kuus suurem kui tema sissetulek ning et ilma laenudeta ei kata kostja sissetulek ära tema igakuiseid väljaminekuid. Laenumaksete summa kuude lõikes pigem kasvab, nagu ka tarbimislaenude nimekiri hageja analüüsides. Arvestada tuleb ka seda, et laenuandjate ja summade põhjal on tegemist tarbimislaenudega, mille intress on suhteliselt
5(9)
2-22-150592 kõrge ja sihtotstarve eelduslikult miski, mille väärtus ajas ei kasva, erinevalt näiteks kinnisvarasse või haridusse investeerimisest.
15.Kostja võttis hagejalt kolm laenu lühikese aja jooksul (21.07.2021, 08.09.2021 ja 10.12.2021), kokku kolme laenulepinguga 4000 eurot. Igakuine tagasimakse oli kokku 197,47 eurot. Kahe kuu jooksul enne esimese laenu väljastamist oli kostja kontoväljavõttelt nähtuvalt saanud teistelt krediidiandjatelt laenu vähemalt 3000 euro ulatuses ja omanud sealjuures keskmist netosissetulekut alla 1000 euro kuus, samuti olnud kuu lõpu seisuga olukorras, kus kontol on rahalisi vahendeid minimaalselt. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
16.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olenemata sellest, et ta küsis kostjalt kontoväljavõtet ja kontrollis andmeid maksehäirete registrist, võtnud arvesse kostja kohustusi ning on jätnud arvestamata ilmselge info, et kostja ei ole maksevõimeline. Sellest järeldab kohus, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. II
17.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
18.Kostja väidab, et krediidiandja ei teavitanud teda leanulepingute ülesütlemisest. 26. juunil 2022 on krediidiandja edastanud kostjale laenulepingu nr XX kohta teate täiendava tähtaja andmisest kohustuse täitmiseks ja hoiatanud lepingu ülesütlemisest (dtl 103‒105) ning 25. septembril 2022 lepingu üles öelnud (dtl 120‒121). 30. septembril 2022 on krediidiandja edastanud kostjale laenulepingu nr XX kohta teate täiendava tähtaja andmisest kohustuse täitmiseks ja hoiatanud lepingu ülesütlemisest (dtl 110‒111) ning lepingu 18. novembril 2022 üles öeldnud (dtl 122‒123). 1. juulil 2022 on laenuandja kostjale edastanud laenulepingu nr YXX kohta teate täiendava tähtaja andmisest kohustuse täitmiseks ja hoiatanud lepingu ülesütlemisest (dtl-d 118‒119) ning 5. augustil 2022 lepingu üles öelnud (dtl 124‒125).
19.Kõik teated on edastatud kostja meilile XXX. Kostja on samalt meililt 26. novembril 2022 krediidiandjale vastanud (dtl 172). Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja krediidiandja edastatud teateid ja lepingu ülesütlemise avaldusi kätte ei saanud, kuid hiljem samalt aadressilt vastas. Eelneva alusel loeb kohus teated kostjale edastatuks.
20.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Ü OÜ on loovutanud oma nõuded hagejale ning kostjat on sellest teavitanud 21. detsembril 2022 (dtl 126‒128). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. III
6(9)
2-22-150592
21.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
22.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus vähendada ebamõistlikult suurt leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
23.Lepingust nr XX tuleneva viivise suurus on 443,96 eurot, lepingust nr XX tuleneva viivise suurus 19,22 eurot ning laenulepingust XX tuleneva viivise suurus 60,52 eurot. Arvestades põhivõla suurust (2761,72 eurot, 126,65 eurot ja 285,31 eurot) ei saa viivist pidada ebaproportsionaalselt suureks. Viivise suuruseks on mõlemas lepingus lepitud kokku intressimääraga võrdne summa: 0,11%, 0,083% ja 0,106% (dtl-d 41, 50 ja 58). Tartu Ringkonnakohus ei ole otsuses tsiviilasjas nr 2-20-103014 (p 8) pidanud VÕS § 415 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1 viidates intressimääraga võrdset viivisemäära ebamõistlikuks. Viivise arvutamise loogikast tulenevalt võtab viivise summa arvesse kohustuse täitmise ulatust, sest viivist arvestatakse tähtpäevaks tasumata summalt. Kostja on viidanud majanduslikele raskustele terviseseisundi tõttu. Kohtule ei ole esitatud andmeid kostja menetlusaegse majandusliku olukorra tõendamiseks. Eelneva alusel leiab kohus, et viivise vähendamiseks alust ei ole, sest viivis ei ole ebamõistlikult suur.
24.Viivise vähendamiseks nullini võib anda aluse VÕS § 4034 lg-d 6 ja 7, kui krediidiandja on jätnud hindamata, kas kostja on krediidivõimeline. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
26.Kuivõrd lepingud ei ole tühised ning on VÕS § 8 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslikud, tuleb kostjalt VÕS § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg ning seadusjärgne intress.
27.Laenulepingu nr XX alusel on kostja saanud laenu 3000 eurot. Hageja andmetel on selle laenulepingu alusel tagasimakseid tehtud kokku 1479,29 eurot (dtl 4). Kohus arvestab laekunud maksed põhiosa makseteks, mistõttu saab põhiosast pidada makstuks 1520,71 eurot (30001479,29). Intressi arvestamisel lähtub kohus seadusejärgsest intressimäärast ja ajavahemikust laenulepingu algusest kuni lepingu ülesütlemiseni, st 21. juulist 2021 kuni 25. septembrini 2022. Arvestades seadusejärgset intressimäära on intressi suuruseks seega 284,05 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). Eelneva alusel kohustub kostja hagejale laenulepingu nr XX alusel tasuma põhivõlgnevuse 1520,71 eurot ning intressi 284,05 eurot. Lisks on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 113).
28.Laenuleping nr XX alusel sai kostja laenu 500 eurot ning on tagasimakseid teinud kokku 512,46 eurot (dtl 7). Kohus arvestab laekunud maksed põhiosa makseteks, mistõttu saab selle laenulepingu alusel saadud laenu pidada tagastatuks. Intressi arvestamisel lähtub kohus seadusejärgsest intressimäärast ja ajavahemikust laenulepingu algusest kuni lepingu 7(9)
2-22-150592 ülesütlemiseni, st 08. septembrist 2021 kuni 18. novembrini 2022. Arvestades seadusejärgset intressimäära on intressi suuruseks 47,89 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). Kuna kostja on tasunud laenatud summast rohkem, siis vähendab kohus vastavalt intressinõuet ning lõplikuks intressinõude suuruseks jääb 35,43 eurot. Seega kohustub kostja hagejale laenulepingu nr XX alusel tasuma intressi 35,43 eurot.
29.Laenuleping nr XX alusel sai kostja laenu 500 eurot ning on tagasimakseid teinud kokku 328,21 eurot (dtl 9). Kohus arvestab laekunud maksed põhiosa makseteks, mitõttu saab põhiosast pidada makstuks 171,79 eurot (500-328,21). Intressi arvestamisel lähtub kohus seadusejärgsest intressimäärast ja ajavahemikust laenulepingu algusest kuni lepingu ülesütlemiseni, st 10. detsembrist 2021 kuni 5. augustini 2022. Arvestades seadusejärgset intressimäära on intressi suuruseks seega 26,19 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). Eelneva alusel kohustub kostja hagejale laenulepingu nr XX alusel tasuma põhivõlgnevuse 171,79 eurot ja intressi 26,19 eurot. Lisks on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 113).
30.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
32.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hageja menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Kohus rahuldas hagi 35% ulatuses. Kohus võtab arvesse, et kostja on teinud hagejale ettepaneku kompromissiks põhinõude osas (dtl 226). Arvestades, et kostja ettepanek puudutab rohkem kui poolt haginõudest, tuleb hageja põhjendatud menetluskulud jätta 70% ulatuses hageja enda kanda ning 30% ulatuses kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud 1560 eurot.
35.TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu (120 eurot), kuid ajakulu on põhjendamatult suur.
36.Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid hinnang tuleb anda õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna. Kohtule esitatud lepingulise esindaja arvestuse kohaselt on kulud õigusabile: -
37.Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks viis tundi. Lisaks on kulunud põhjendamatult palju aega kohtunõuetega tuvumisele ja seisukohtade koostamisele. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku kaheksa tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et kostja tegi ettepaneku kompromissiks, mis oleks toonud kaasa väiksemad õigusabikulud. Seetõttu peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 960 eurot ja seega menetluskulude suuruseks 1575 eurot (595+20+960).
38.Kohus jättis hageja menetluskuludest kostja kanda 30%, seega tuleb kostjalt välja mõista 472,50 eurot (1575x0,3).
39.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.