Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.jaanuar 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse X apellatsioonkaebus liik
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn 10143) Hageja lepinguline esindaja EA (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX, epost:XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 17.jaanuari 2024 otsuse peale.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja 1(5)
vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi asjaolud
1.Kostja kasutas sõidukit numbrimärgiga XXXXXX leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval s.o 30.01.2020. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 30.01.2020, Randvere tee 115, Tallinn.
2.Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
4.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 30 eurot. Hageja opereeris parkimisala Randvere tee 115, Tallinn 01.11.2019 kuni 30.09.2021. Hageja esitatud fotodest on nähtav, et parkimisalal on kaks sissepääsu, mis on tähistatud infotahvlitega. Parkimisalal olid nähtavates kohtades infotahvlid, et sisenetakse tasulise parkimise alale ning kinnistul parkimine on tasuline. Kostja ei ole esile toonud, kelle hallatavas parklas ta parkis, kui hagejal tema hinnangul selline õigus puudus. Hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust. Parkimisala nimetus ning parkla piirid ei ole omavahel seotud, nagu käsitleb seda kostja oma seisukohas. Parkimisala nimetuseks on hageja valinud Randvere tee 115, Tallinn. Asjaolu, et opereeritavasse parkimisalasse kuulub mitu kinnistut sh Kõdra tee 24 ja Randvere tee 115A tuleneb sellest, et vastavatel aladel on kinnistu maaomanik sama, millest moodustub ka terviklik parkimisala nimetusega Randvere tee 115, Tallinn. Kostjal oli võimalik parkimisalale siseneda kahest kohast, mis olid nõuetekohaselt tähistatud (kolmandast sissesõidust ei ole võimalik jõuda Grossi poe ees olevale alale, kus parkis kostja). Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus või kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et nähtuks ka kõik parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid.
Kostja vastuväited
2(5)
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, mis alusel tal on õigus korraldada tasulist parkimist aadressil Randvere tee 115. 30.01.2020 kostja ei parkinud Randvere tee 115, Tallinn parklas, vaid viibis 30.01.2020 umbes kell 18:00 Grossi poes, mis asub aadressil Randvere tee 115, Tallinn, auto oli aga parklas aadressil Randvere tee 115А, Tallinn Grossi poe ees. Kõnesolev parkla ning ka sellega piirnevad parklad on alati olnud ilma parkimistasuta. Hageja on märkinud tema poolt hallatava parkla piirid enda äranägemise järgi ilma mingite objektiivsete tõenditeta. Hageja lisas tema poolt opereeritavasse tsooni veel mitu kinnistut (Kõdra tee 24, Tallinn ja Randvere tee 115A, Tallinn). Eelnev tähendab, et hageja on oluliselt suurendanud tema poolt aadressil Randvere tee 115, Tallinn opereeritava parkla piire. Parklatel on erinevad sissesõidukohad. Igas sissesõidukohas peaksid paiknema märgid ja teatetahvlid. Kostja sisenes parklasse teise sissesõidu kaudu ning parkis kinnistul Randvere tee 115A, Tallinn. Hageja parkimistingimusi tähistav märk paikneb olulisel kaugusel kostja sissesõidust ja parkimiskohast ning märgata seda märki kostjal ei olnud mingit võimalust. Hageja tugineb märgile, mis on paigaldatud kolmandal kinnistul aadressiga Kõdra tee 24, Tallinn. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks 30 eurot, menetluskulud jättis kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 430 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel. Apellatsioonkaebus
8.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tagasi uueks arutamiseks maakohtule. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist ei ole eraldi esitatud põhjendustega vaidlustatud.
10.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
11.Apellatsioonkaebuses heidab apellant kohtule ette, et menetluse jooksul ei olnud selge millise õigusliku hinnangu annab kohus poolte esitatud asjaolude kogumile ja kuidas jagab tõendamiskoormuse. Ringkonnakohus apellandi etteheitega ei nõustu.
12.Menetlusse võtmise 09.01.2023.a määruses osutas maakohus kostjale, et kostja peab vastama kohtule: 1) kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud; 2) kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid;
3(5)
3) kõik oma taotlused ja väited (sealhulgas seisukoht hageja esitatud tõendite kohta) ning esitama tõendid iga faktilise väite tõendamiseks; 4) kas ta soovib esitada vastuhagi; 5) kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud; 6) kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. 7) kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida esindaja andmed. 8) kui kostja soovib menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. Maakohus selgitas, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada (TSMS § 329 lg 1). Avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist (TsMS § 330 lg 1). Avalduse või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited tuleb esitada korraga ja vastuses avaldusele või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel istungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule (TsMS § 330 lg 2).
13.Kostja avaldatud seisukohtadest nähtuvalt oli kostjale arusaadav, et poolte vahel parkimislepingu sõlmimine ning lepingu tingimuste alusel leppetrahvi määramise õiguspärasus sõltub sellest, kas kostjale oli teatavaks tehtud lepingutingimused, st kas kostjale oli või oleks pidanud olema sõiduki parkimisel parkimisalale parkimistingimused nähtavad.
14.Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, et maakohus jättis selgitamiskohustuse täitmata, mistõttu ei teadnud kostja millise õigusliku kvalifikatsiooni annab maakohus poolte poolt toodud asjaolude kogumile ning kuidas jaotub tõendamiskoormus.
15.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete järgi leiab kostja jätkuvalt, et asjas on tõendamata hageja poolt väidetud parkimistingimuste olemasolu ajal, kui kostja sisenes tema valduses olnud sõidukiga parkimisalale. Maakohus tuvastas hageja väidetud parkimistingimuste olemasolu ja ringkonnakohtu arvates tuleb sellega nõustuda. Kostja on esile toonud sõiduki sissesõidu trajektoori parkimisalale (dtl 137), hageja poolt esitatud fotol (dtl 95, foto 1) nähtub kostja sõiduki liikumise trajektooril parkimistingimuste olemasolu. Kuigi tegemist on pimedal ajal tehtud fotoga (dtl 95, foto 1, tehtud 30.01.2020, st parkimistrahvi määramise ajal) on fotol tuvastav sama hoone nagu fotol 2 (dtl 95), kus sama hoone ja parkimistingimused on fotografeeritud päevasel ajal.
16.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette AH kirjas (dtl 146) avaldatuga arvestamata jätmist. Kuigi õige on kostja väide, et maakohus ei ole konkreetset tõendit otsuses eraldiseisvalt analüüsinud, ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et kirjas sisalduv on jäänud tähelepanuta. Maakohus on otsuses analüüsinud poolte väiteid ning asjas esitatud tõendeid parkimistingimuste olemasolu kohta, jõudes järeldusele, et parkimistingimuste olemasolu ja nende paiknemine pidi olema kostjale nähtav. Seega asus maakohus seisukohale, et kostja esitatud AH kiri ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid. Lihtmenetluse eripära arvestades ei saa maakohtule kostja väidetud minetust ette heita.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult rahuldanud. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
4(5)
18.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.