Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S A vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn 10143) Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post xxx) Kostja: S A (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post: xxx )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista S A Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 30 eurot.
3.Jätta menetluskulud S Ai kanda.
4.Välja mõista S A Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 430 eurot.
5.S A tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja kasutas sõidukit numbrimärgiga xxx leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval s.o 30.01.2020. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 30.01.2020, Randvere tee 115, Tallinn.
2.Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
4.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 30 eurot. Hageja opereeris parkimisala Randvere tee 115, Tallinn 01.11.2019 kuni 30.09.2021. Hageja esitatud fotodest on nähtav, et parkimisalal on kaks sissepääsu, mis on tähistatud infotahvlitega. Parkimisalal olid nähtavates kohtades infotahvlid, et sisenetakse tasulise parkimise alale ning kinnistul parkimine on tasuline. Kostja ei ole esile toonud, kelle hallatavas parklas ta parkis, kui hagejal tema hinnangul selline õigus puudus. Hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust. Parkimisala nimetus ning parkla piirid ei ole omavahel seotud, nagu käsitleb seda kostja oma seisukohas. Parkimisala nimetuseks on hageja valinud Randvere tee 115, Tallinn. Asjaolu, et opereeritavasse parkimisalasse kuulub mitu kinnistut sh Kõdra tee 24 ja Randvere tee 115A tuleneb sellest, et vastavatel aladel on kinnistu maaomanik sama, millest moodustub ka terviklik parkimisala nimetusega Randvere tee 115, Tallinn. Kostjal oli võimalik parkimisalale siseneda kahest kohast, mis olid nõuetekohaselt tähistatud (kolmandast sissesõidust ei ole võimalik jõuda Grossi poe ees olevale alale, kus parkis kostja). Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus või kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et nähtuks ka kõik parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, mis alusel tal on õigus korraldada tasulist parkimist aadressil Randvere tee 115. 30.01.2020 kostja ei parkinud Randvere tee 115, Tallinn parklas, vaid viibis 30.01.2020 umbes kell 18:00 Grossi poes, mis asub aadressil Randvere tee 115, Tallinn, auto oli aga parklas aadressil Randvere tee 115А,
Tallinn Grossi poe ees. Kõnesolev parkla ning ka sellega piirnevad parklad on alati olnud ilma parkimistasuta. Hageja on märkinud tema poolt hallatava parkla piirid enda äranägemise järgi ilma mingite objektiivsete tõenditeta. Hageja lisas tema poolt opereeritavasse tsooni veel mitu kinnistut (Kõdra tee 24, Tallinn ja Randvere tee 115A, Tallinn). Eelnev tähendab, et hageja on oluliselt suurendanud tema poolt aadressil Randvere tee 115, Tallinn opereeritava parkla piire. Parklatel on erinevad sissesõidukohad. Igas sissesõidukohas peaksid paiknema märgid ja teatetahvlid. Kostja sisenes parklasse teise sissesõidu kaudu ning parkis kinnistul Randvere tee 115A, Tallinn. Hageja parkimistingimusi tähistav märk paikneb olulisel kaugusel kostja sissesõidust ja parkimiskohast ning märgata seda märki kostjal ei olnud mingit võimalust. Hageja tugineb märgile, mis on paigaldatud kolmandal kinnistul aadressiga Kõdra tee 24, Tallinn. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Pooled ei vaidle, et kostja kasutas sõidukit numbrimärgiga xxx leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval s.o 30.01.2020 (dtl 102) ja kostja on 30.01.2020 väljastatud leppetrahvinõude xxx summas 30 eurot kätte saanud peale seda, kui hageja paigutas selle sõiduki kojamehe vahele (dtl 85-94).
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus korraldada tasulist parkimist aadressil Randvere tee 115. Lisaks leiab kostja, et ta ei parkinud aadressil Randvere tee 115, vaid Randvere tee 115A, kus parkimine on tasuta.
13.Kostja vastuväitel ei ole hageja tõendanud, mis alusel hagejal on õigus korraldada tasulist parkimist aadressil Randvere tee 115. Hageja selgitas, et opereeris parkimisala Randvere tee 115, Tallinn 01.11.2019 kuni 30.09.2021. Parkimisala nimetus ning parkla piirid ei ole omavahel seotud. Parkimisala nimetuseks on hageja valinud Randvere tee 115, Tallinn. Opereeritavasse parkimisalasse kuulub mitu kinnistut sh Kõdra tee 24 ja Randvere tee 115A.
14.Kohus nõustub hagejaga, et hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, kelle hallatavas parklas ta parkis, kui hagejal tema hinnangul selline õigus puudus. Hageja esitas Randvere tee 115 parkimisala piirid oma 21.02.2023 seisukohas fotol 1 (dtl 129).
15.Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks on hageja poolt paigaldatud mitmeid liiklus- ja teavitusmärke, mis viitavad sellele, et sõiduki juht on sisenenud eraparklasse ning eraparkla operaator on kehtestanud parkimiseks eritingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kuivõrd kostja on parkinud hageja poolt opereeritavale parkimisalale, siis andis ta sellega ka nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
16.Kohus leiab hageja esitatud fotosid (dtl 95-99, 133, 155-159) kogumis hinnates, et need kajastavad sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud ajal ja kohas ning selle koha parkimistingimusi. Parkimisalal on nähtavates kohtades infotahvlid, et sisenetakse tasulise parkimise alale ning kinnistul parkimine on tasuline. Kostja ei vaidlusta, et tal oli võimalik parkimisalale siseneda kahest kohast (kolmandast sissesõidust ei ole võimalik jõuda Grossi poe ees olevale alale, kus parkis kostja). Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval sissesõidul infotahvel puudus või kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused (tasuta parkimine), oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud. Ka ei ole kostja tõendanud, et kostja valitud sissesõidul sel päeval vastav märgistus puudus. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et nähtuks ka kõik parkimisala kinnitavad liiklusvõi teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid.
17.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
19.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv summas 30 eurot.
6.Menetluskulud
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
6.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
6.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.
6.4.Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
6.5.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi 15 minutit, hinnaga 110 eurot tund.
6.6.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Kuigi hageja on esitanud erinevaid seisukohti kostja vastuste osas, on tegemist siiski hageja standardvaidlusega. Hageja on sarnaseid hagisid esitanud korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 330 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 430 eurot (100+ 330).
6.7.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
6.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.