Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-152196
Kohtuasi
Model Metal OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus OÜ Sealteck vastu 1557,13 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.01.2024 määrus (maksekäsk)
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Sealteck määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Model Metal OÜ (registrikood 14479348), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Võlgnik OÜ Sealteck (registrikood 11514995), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu määruskaebemenetluses Model Metal OÜ poolt esitatud tõendid. Jätta Pärnu Maakohtu 29.01.2024 määrus (maksekäsk) muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud OÜ Sealteck kanda.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 4891 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Model Metal OÜ (avaldaja) esitas 26.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Sealteck (võlgnik) 1557,13 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks.
2-23-152196
2.Kohus koostas 27.12.2023 makseettepaneku, milles tegi võlgnikule ettepaneku tasuda võlg 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest või esitada nõudele sama tähtaja jooksul vastuväide.
4.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond kohustas 29.01.2024 maksekäsu määrusega võlgnikku tasuma avaldajale 1642,13 eurot, sh riigilõiv 65 eurot ja menetluskulude hüvitis 20 eurot. Maksekäsk toimetati võlgniku seaduslikule esindajale kätte 30.01.2024 avaliku e-toimiku kaudu. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas maksekäsu peale määruskaebuse, milles palus maksekäsu tühistada ja lõpetada menetlus või alternatiivselt alustada hagimenetlus. Määruskaebuse kohaselt avas võlgniku juhatuse liige e-posti teel edastatud makseettepaneku 05.01.2024 telefonis, kuid unustas sellega tähtaegselt tegeleda, kuna tegemist oli aastavahetuse järgse tööalaselt kiire perioodiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 2 p 2). Muul ajal oleks võlgnik eelduslikult makseettepanekule reageerinud, kuna avaldaja nõue on alusetu ja tõendamata (TsMS § 489 lg 2 p 3). Avaldaja ei ole avalduses viidatud lepinguid ega arveid tõenditena esitanud. Menetluse edasine käik
6.Avaldaja on vastuses määruskaebusele seisukohal, et asjas ei esine maksekäsu tühistamise aluseid. Võlgnik ei ole väitnud ega tõendanud, et makseettepanekule tähtaegse vastuväite esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Avaldaja esitas koos avaldusega tõendid, kuid need ei ole avaldajale teadmata põhjusel e-toimikus nähtavad. Samas märgib avaldaja, et maksekäsu kiirmenetluses tuleb avaldajal esile tuua tõendid, millele nõue tugineb, kuid avaldaja ei ole kohustatud tõendeid esitama. Avaldaja esitab määruskaebemenetluses tõendid uuesti.
7.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas lahendamiseks kohtunikule. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maksekäsu tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maksekäsu muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu võlgniku poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
10.TsMS § 4891 lg 2 kohaselt saab maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel tugineda nimetatud sätte p-des 1–3 nimetatud alustele.
2-23-152196
10.1.TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati talle kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlgnik kinnitas määrusekaebuses, et ta sai makseettepaneku kätte 05.01.2024 elektrooniliselt, mistõttu ei saa võlgnik TsMS § 4891 lg 2 p-le 1 tugineda.
10.2.Võlgnik võib TsMS § 4891 lg 2 p 2 järgi tugineda määruskaebuses mh sellele, et ta ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks võib lisaks sellele olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis põhjustada reageerimata jätmise, arvestades menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 15.1). Mõjuvaks põhjuseks saab pidada sellist asjaolu, mille ilmnemine ei olene võlgniku tegevusest ja mille vältimiseks puudusid võlgnikul mõistlikud võimalused, s.o objektiivne põhjus ehk sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (RKTKo 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12).
10.3.Võlgnik väidab, et tal jäi makseettepanekule vastuväide tähtaegselt esitamata seetõttu, et tal oli palju tööd, mistõttu unustas vastuväite esitamisega tegeleda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja toonud esile selliseid asjaolusid, mille kohaselt oli vastuväite esitamine makseettepanekule võlgnikust sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu võimatu. Puudub vaidlus, et võlgnik kinnitas makseettepaneku kättesaamist 05.01.2024 ja tal oli võimalus selle sisuga tutvuda. Mh sai ta tutvuda selles sisalduva olulise teabega makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja kohta. Asjaolu, et pärast makseettepaneku kättesaamist 15 päeva jooksul võis võlgnikul olla tööalaselt tavapärasemast aktiivsem periood, ei saanud olla objektiivseks takistuseks makseettepanekule vastamata jätmiseks. Seda enam, et vastuväite esitamine maksekäsu kiirmenetluses ei eelda makseettepaneku analüüsi, võlgnik ei pea vastuväidet põhjendama ja võib selle esitada ka vabas vormis e-kirja teel (TsMS § 485 lg 2). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maksekäsku ei ole alust tühistada TsMS § 4891 lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik ei ole määruskaebuses esile toonud, et ta ei saanud makseettepanekule esitada vastuväidet temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu.
10.4.TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik määruskaebuses tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Võlgnik leiab, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on põhjendamatu, kuna avaldaja ei ole nõuet tõendanud.
10.5.Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ringkonnakohus peab kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt. Lisaks nõude õigusliku põhjendatuse kontrollile on määruskaebemenetluses võimalik ja kohustuslik hinnata ka tõendeid, kui need on määruskaebusele lisanud võlgnik või määruskaebuse vastusele avaldaja (RKTKm 09.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 14.3–14.5).
10.6.Avaldaja nõuab võlgnikult põhinõude ja viivise perioodi 19.04.2023–26.12.2023 eest väljamõistmist. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõude aluseks olevate
2-23-152196 asjaoludena kirjeldanud, et võlgnik ei ole avaldajale tasunud tehtud tööde eest ja tõenditena viidanud 19.04.2023 arvele nr 761 (töö kirjeldus: ribiseinte metallist osad ja transport) ja fotole valmis kaubast. Avaldaja kinnitas, et nõue on sissenõutav. Avaldaja esitas määruskaebemenetluses lisaks avalduses viidatud tõenditele ka avaldaja poolt 30.03.2023 tehtud hinnapakkumise, võlgniku seadusliku esindaja vastuse hinnapakkumisele, võlgniku poolt saadetud soovitud toote joonise ja avaldaja 23.11.2023 e-kirja palvega tasuda arve.
10.7.Ringkonnakohtu arvates nähtuvad maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nõude esitamiseks vajalikud asjaolud. Avaldaja esile toodud asjaoludel on tegemist töövõtulepinguga võlaõigusseadusse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes, mille kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes. Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (RKTKo 05.06.2019, 2-17-17217, p 15).
10.8.Ringkonnakohtu hinnangul saab avaldaja esitatud tõenditest järeldada poolte tahet sõlmida leping selliselt, et avaldaja valmistab võlgniku soovitud tooted. Võlgnik on avaldajale 30.03.2023 esitanud tellimuse (dtl 41), avaldaja on teinud 30.03.2023 hinnapakkumise 2 ribiseina valmistamiseks (dtl 40), võlgnik on 30.03.2023 e-kirja teel tellimuse kinnitanud (dtl 41), võlgnik on 11.04.2023 e-kirja teel tellinud täiendava toote (dtl 43) ning avaldaja on koostanud 19.04.2023 arve nr 761. Avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on nõude rahuldamine võimalik. Seega on kolleegiumi hinnangul maksekäsu kiirmenetluse avalduses avaldaja esitanud nõude, mis on õiguslikult põhjendatud.
11.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta maksekäsk tühistamata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Siiski ei ole praeguses asjas alust võlgnikult avaldaja menetluskulusid välja mõista, sest maakohus on juba mõistnud võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise maksimummääras. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus TsMS § 4842 järgi maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, sh muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et 20 euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang kehtib kogu maksekäsu kiirmenetlusele, sh määruskaebemenetlusele (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.