2-24-100653/4 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.TsMS 371 lg 1 p-d 9 ja 12 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab TsMS § 3401 lg 2 esimene lause, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus 12. märtsil 2024. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik (hageja lepinguline esindaja) ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Hagis sisalduvad puudused – nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine ning hageja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu tõendamata jätmine – takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 12 ning § 487 lg 3 alusel. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist.