(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-6324
Kohtuasi
X võlgade ümberkujundamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS ja X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik/määruskaebuse esitaja): X (isikukood
XXXXXXXXXXX,
elukoht XXX), lepingulised esindajad Tanel Riivits ja Kristel Kangilaski (e-post:XXX) Võlausaldajad: 1) Määruskaebuse esitaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8, Tallinn, 15040), volitatud esindaja BK (e-post: XXX) 2) AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924, aadress Narva mnt 63/1, Tallinn, 10120) 3) AS Inbank (registrikood 12001988, aadress Niine tn 11, Tallinn, 10414) 4) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, aadress Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn, 13521) 5) Holm Bank AS (registrikood 14080830, aadress Posti tn 30, Haapsalu linn, Lääne maakond, 90504) 6) Luminor Bank AS (registrikood 11315936, aadress Liivalaia tn 45, Tallinn, 10145) 7) C (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.03.2023 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis X võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni punkt 2) ja saata asi selles osas
2-22-6324 uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Muus osas jätta Harju Maakohtu 21.03.2023 määrus muutmata.
4.Tagastada X määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot, kandes selle X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punkt 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse kohaselt tekkisid võlad laenude tõttu. Avaldaja langes pettuse ohvriks, võttes laenu investeeringute tegemiseks, kuid ei ole investeeringutest raha tagasi saanud. Avaldaja töötasu on 2000 eurot kuus. Avaldaja on abielus, abikaasade ühisomandis on korter asukohaga XXX. Alguses ostis avaldaja korteri ainuomandisse. Kuna abikaasa osaleb korteri omandamiseks võetud laenu osamaksete tasumises 1⁄2 ulatuses, siis võõrandas avaldaja korteri 01.04.2022 sõlmitud abieluvaralepingu alusel abikaasale. Abikaasa ema osales korteri ostmiseks sissemakse tegemisel, andes raha, mille avaldaja ema kandis avaldaja pangakontole. Avaldaja igakuised vältimatud kulud on 1200 eurot: eluasemelaenu makse 350,83 eurot, kommunaalkulud 120 eurot, toa üür Soomes 300 eurot, toidukulud 250 eurot, sidekulud 25 eurot, transpordikulud 24 eurot, laevapiletid 50 eurot, muud vältimatud kulud 80 eurot. Abikaasa tasub eluasemelaenu maksest poole, s.o samuti 350,83 eurot. Eluasemelaenu jääk on 185 005,50 eurot. Lisaks on avaldajal käendusega tagatud laen suurusega 8736,03 eurot. Neid kohustusi ei soovi avaldaja ümber kujundada.
2.Avaldaja soovib ümber kujundada 7 erinevat kohustust kokku summas 49 947,70 eurot järgnevalt: 1) AS Citadele banka Eesti filiaali nõue 3442,19 eurot, 2) Swedbank AS-i nõue 11 879,16 eurot, 3) Inbank AS-i nõue 9499,99 eurot, 4) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 4597,12 eurot, 5) Holm Bank AS-i nõue 4471,43 eurot, 6) Luminor Bank AS-i nõue 10 057,81 eurot, 7) C nõue 6000 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt soovib avaldaja tasuda 48 kuu jooksul keskmiselt 80% kohustustest. Tegemist on avaldaja lahuskohustustega. Avaldaja soovib ümberkujundamiskava kohaselt vähendada võlausaldajate kõrvalkohustused nullini. Avaldaja kavatseb tasuda kohustuste katteks igakuiselt 804,70 eurot. Avaldaja pidas võlausaldajatega läbirääkimisi laenude kuumaksete vähendamiseks. Citadele banka Eesti filiaal AS teatas, et väikelaenude puhul maksepuhkust või väiksemat kuumakset ei võimaldata. Luminor Pank AS pakkus maksepuhkust, kuid see ei lahenda avaldaja probleeme. TF Bank AB Eesti filiaal ja Holm Bank AS on valmis kuumakset vähendama, kuid mitte määrani, mida võlgnik suudaks tasuda.
2-22-6324 Menetluse edasine käik ja puudutatud isikute seisukohad
3.Harju Maakohus keeldus 04.05.2022 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.11.2022 määrusega maakohtu määruse ning saatis avalduse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Harju Maakohus võttis avalduse 13.01.2023 määrusega menetlusse.
4.Citadele Banka Eesti filiaalil ei olnud ümberkujundamiskavale vastuväiteid. C teatas, et tema nõue on 5600 eurot ning ta on võlgade ümberkujundamiskavaga nõus. TF Bank AB vastas, et seisuga 13.01.2023 oli võlausaldaja kogunõue summas 3948,16 eurot, millest põhinõue on 3741,72 eurot, intress 194,08 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 12,36 eurot. Laenulepingu osamakseid on tasunud nii võlgnik kui tema abikaasa. TF Bank AB oleks nõus ümberkujundamiskavaga, kui võlgnik tasuks põhinõude 100% ulatuses 5 aasta jooksul.
5.Swedbank AS vaidles ümberkujundamiskavale vastu. Seisuga 03.02.2023 on võlausaldaja laenujääk 10 281,18 eurot, millest põhiosa on 9986,66 eurot, intress 290,70 eurot, viivis 3,82 eurot. Ümberkujundamiskava on perspektiivitu. Võlgnikul on makseraskused, samas on võlgnikul vara, mis ta ei soovi müüa. Kinnistu XXX hinnanguliseks väärtuseks seisuga 05.01.2022 on 208 000 eurot, vara on kaasomandis ja tagatud hüpoteegiga. Kui võlausaldajad sooviksid nõudeid rahuldada täitemenetluses, tuleks vara realiseerida, sama oleks pankrotimenetlusega. Vara müümine vähendab oluliselt võlgniku võlgnevusi. Arvestades, et vara väärtus on tänaseks ka suurenenud, aitaks vara müümine kõik võlgnevused tasuda. Võlgnik saaks realiseerida ka kaks temale kuuluvat ettevõtet. Makseraskused tekkisid kohe pärast eluasemelaenu võtmist. Võlgnik on avaldanud, et tema abikaasale kuulub korter SanktPeterburgis. Samas ei ole võlgnik esitanud tõendeid, et see vara kuulub ainult tema abikaasale. Kui vara kuuluks ka võlgniku kaasomandisse, oleks võlgnikul kaks kinnisasja. XXX kinnistu oli algselt võlgniku lahusvara, võlgnik andis selle abikaasa ühisomandisse laenumaksete tasumise eest. Seda tegi võlgnik alla kuu võlgade ümberkujundamiskava esitamist. Võlgniku maksevõimetus on tekkinud põhjusel, et ajaliselt viimased võlausaldajad ei ole piisavalt kontrollinud võlgniku maksevõimet. Ümberkujundamiskava kohtleb seetõttu halvemini neid võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Samas ei soovi võlgnik ümber kujundada eluasemelaenu. Kontrollida tuleks, kas võlgnik on esitanud eluasemelaenu andjale valeandmeid, sest võlgniku 2000 eurose sissetuleku juures võimaldati võlgnikule täiendavalt eluasemelaenu, mis tekitas võlgnikule igakuiseid kohustusi summas 1667,69 eurot. Sellisel juhul võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, sest võlgnik on raske hooletusega esitanud oluliselt ebatäielikku andmeid. Praeguseks on suurenenud ka 6 kuu euribor, mis tõstab võlgniku intressimakseid veelgi. Võlgniku igakuine sissetulek on 2000 eurot, abikaasal 1000 eurot, kokku 3000 eurot, võlgniku rahaliste kohustuste täitmine ei ole perspektiivikas. Võlgade ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata.
6.Luminor Bank AS palus jätta võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata. Seisuga 09.02.2023 on laenulepingu põhiosa jääk 8095,59 eurot. Ümberkujundamiskava ei ole perspektiivikas ning arvestatud ei ole võlausaldajate huvidega. Ümberkujundamiskava järgi pikeneb laenu põhiosa tagasimaksmine ning intressi ette nähtud ei ole. Võlgnikul on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Luminor Bank AS nõustus kõigi Swedbank AS-i vastuväidetega.
7.Võlgnik esitas 10.02.2023 Harju Maakohtule uue ümberkujundamiskava. Võlgniku palk on tõusnud 200 eurot kuus, vähenenud on majutuskulud summas 300 eurot kuus. Ümberkujundamise abinõuks on rahaliste kohustuste täitmise pikendamine, kohustuste vähendamine ja ainult põhisumma täitmine. Kõrvalkohustused vähendatakse nullini,
2-22-6324 põhikohustused täidetakse 100% ulatuses 53 kuu jooksul. Ümberkujundatavad nõuded on: AS Citadele banka Eesti filiaali nõue 2888,85 eurot, Swedbank AS-i nõue 9986,66 eurot, Inbank AS-i nõue 7931,02 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 3741,72 eurot, Holm Bank AS-i nõue 3749,66 eurot, Luminor Bank AS-i nõue 8287,71 eurot, C nõue 5600 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus määras 21.03.2023 määrusega kindlaks X võlgade ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded järgmiselt: AS Citadele banka Eesti filiaali nõue summas 2888,85 eurot; Swedbank AS-i nõue summas 9986,66 eurot; Inbank ASi nõue summas 7931,02 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue summas 3741,72 eurot; Holm Bank AS-i nõue summas 3749,66 eurot; Luminor Bank AS-i nõue summas 8287,71 eurot; C nõue summas 5600 eurot (resolutsiooni punkt 1); jättis X võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni punkt 2) ning menetluskulud menetlusosaliste kanda (resolutsiooni punkt 3).
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et asjas kohaldub avalduse esitamise ajal kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS). Kuna käesoleva menetluse jooksul on nõude suurused muutunud, on osad võlausaldajad teavitanud kohut nende nõuete õigest suurusest. Võlgnik on seda arvestanud täpsustatud ümberkujundamiskava esitamisel. Kohus määras VÕVS § 23 lg 4 alusel võlausaldaja nõude suuruse kindlaks vastavalt võlausaldajate seisukohtadele ja täpsustatud ümberkujundamiskavale: AS Citadele banka Eesti filiaali nõue 2888 eurot 85 senti, Swedbank AS-i nõue 9986 eurot 66 senti, Inbank AS-i nõue 7931 eurot 02 senti, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 3741 eurot 72 senti, Holm Bank AS-i nõue 3749 eurot 66 senti, Luminor Bank AS-i nõue 8287 eurot 71 senti, Ci nõue 5600 eurot.
10.Vastavalt VÕVS § 24 lg 1 kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohus leidis, et ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata. Kohus ei saa võlgade ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitada, kuna osad võlausaldajad vaidlevad sellele vastu. Vastuväited on esitanud Swedbank AS ja Luminor Bank AS.
11.Vastavalt VÕVS § 24 lg-le 2 võib kohus võib kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
12.Antud juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud vähemalt poolt pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest (nõuete kogusuurus oli 42 185,62 eurot, nõustus 23 911,25 euro suuruse nõuetega võlausaldajad). VÕVS § 24 lg 2 rakendamine on kohtu diskretsioon. Kohus seda diskretsiooni ei rakenda, sest kohtu hinnangul koheldakse võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel sellega hõlmatud võlausaldajaid halvemini kui ümberkujundamiskavaga hõlmamata eluaseme laenu andnud võlausaldajat. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus aga just võetud eluasemelaenu. Kohus kaalus nii võlgniku kui võlausaldajate huve ja õigusi ning kohtu hinnangul puudub alus väita, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine oleks poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Võlgnik argumenteerib võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise vajadust sooviga säilitada kodu. Samas ei soovi võlgnik eluasemelaenu, s.o oma majanduslikku põhiprobleemi, ümber kujundada. Selle asemel peaksid
2-22-6324 oma nõudeid vähendama terve rida teisi võlausaldajaid – ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajad saaksid oma nõude rahuldatud oluliselt pikema aja jooksul ning peaksid loobuma kõrvalnõuetest, sh intressist. Teiste sõnadega peaksid võlausaldajad andma võlgnikule laenu pikaajaliselt ja tasuta. Võlausaldajatelt ei saa seda kohtu hinnangul oodata ning tasuta laenu andmine, mis omakorda makstakse tagasi väga pika aja jooksul, ei ole võlausaldajate õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Seda on märkinud ka Swedbank AS ja Luminor Bank AS. Swedbank AS on õigesti märkinud ka seda, et võlgniku makseraskused tekkisid eluasemelaenu võtmisega. Selle laenu saamine võlausaldaja hinnangul ei ole aga kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega ning tekitab olukorra, kus tagajärgi peavad taluma need võlausaldajad, kes seda põhimõtet on järginud; samas kui viimane ja makseraskused põhjustanud võlausaldaja seda tegema ei pea. Kohtu hinnangul koheldaks ümberkujundamiskava alusel ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajaid halvemini kui eluasemelaenu andjat, keda ümberkujundamiskava ei puuduta. Kohus jagas Swedbank AS-i kahtlust, et võlgniku ja tema abikaasa sissetulekute juures (kokku 3000 eurot) ning arvestades seniseid võlgnevusi ei pruugi täiendava igakuise kohustuse tekkimine summas 1667,69 eurot olla kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Seda pidanuks aga kontrollima (ning ka vastavaid riske kandma) eluaseme laenu andnud viimane võlausaldaja, kes aga antud juhul ümberkujundamiskavast ning oma nõuete vähendamise ohust puudutatud ei ole. Mis puudutab veel võlgniku argumenti kodu soetamisest, siis märkis kohus seda, et eluase tuleb valida selline, mille ülalpidamine (ka laenukohustuste mõttes) oleks jõukohane. Soetada ei saa vara, mida ei saa endale lubada. Samuti on elementaarne teadmine, et kohustuste katteks tuleb vara realiseerida. Vara realiseerimine võlgade katteks on täitemenetluse ja pankrotimenetluse sisu. See on tavapärane ja seaduslik. Kohane on võlausaldaja Swedbank AS väide, et võlausaldajate huvid oleksid täitevõi pankrotimenetluses rohkem kaitstud, sest nendes menetlustes kuuluks vara realiseerimisele. Antud juhul soovib võlgnik oma vara säilitada, aga vabaneda kohustustest. See omakorda ei ole tavapärane. Antud juhul on kõrgemalseisev kohus viidanud, et arvestada saab ka võlgniku abikaasa varaga. Seetõttu tuleks võlgnikul esmalt kaaluda, kas võõrandada ühisesse leibkonda kuuluva abikaasa Sankt-Peterburis asuv korter, et säilitada eluase Eestis. Võlgniku makseraskusi ei saa pidada ka lühiajaliseks, sest need tulenevad eluasemelaenust, mida on võetud suures summas ning mille tasumine on pikaajaline. Selle kohustuse võtmisest tekkinud probleemidele tuleb leida lahendus vastava võlausaldajaga. Kohus leidis et VÕVS § 24 lg 2 kohaldamiseks puudub alus ning jättis eeltoodud põhjendustel ümberkujundamiskava kinnitamata. Vastavalt VÕVS § 8 lg 1 võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud, võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Swedbank AS määruskaebus
13.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 1 ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kava kinnitamata jätmisel ebaõigesti määranud kindlaks ka nõuete suurused. Kohus on viidanud VÕVS § 23 lg-le 4, mille kohaselt kohus otsustab võlausaldaja põhinõude ja kõrvalnõude suuruse. Tegemist on seaduse sättega, mis asetseb 3.peatükis (ümberkujundamiskava kinnitamine). Sellest tulenevalt võiks antud säte olla asjakohane, kui tegemist on ümberkujundamiskava kinnitamisega. Kui lähtuda kohtu seisukohast, siis peaks kohus lisaks põhinõude kindlaks määramisele ka kõrvalnõuded kindlaks määrama. Avaldaja määruskaebus
14.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis X võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni p 2) ja teha tühistatud
2-22-6324 osas uus lahend, millega kinnitada võlgade ümberkujundamiskava ning tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
15.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus diskretsiooni piire ja rikkus põhjendamiskohustust. Avaldaja ei nõustu kohtu väitega, et ta peaks oma vara (korteri) realiseerima täite- või pankrotimenetluses. Kohus on jätnud hindamata, kui palju saaksid ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajad rohkem pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel igakuiselt makseid saades. Kohus on jätnud hindamata ka võlgniku arvestuse, millest johtus selgelt, et isegi juhul, kui võlgnik tasub kavaga hõlmatud võlausaldajatele põhinõuded 80 % ulatuses, ei saa võlausaldajad võimalikus pankrotimenetluses rohkem kui kava kinnitamise korral (vt 28.04.2022 ümberkujundamiskava (lisa 32) alapunkt 2.1). Võlgnik esitas muudetud kava 10.02.2023, mille alusel rahuldaks võlgnik võlausaldajate põhinõuded 100 % ulatuses. Ehk teisisõnu kavaga hõlmatud võlausaldajad oleksid veelgi paremas olukorras võrreldes 28.04.2022 kavas esitatud arvestusega. Kohus jättis arvestamata, et ümberkujundamiskava esitamise hetkel kehtinud PankrS redaktsiooni järgi toimus maksete tegemine kohustustest vabastamise menetluses 5 aasta jooksul. FiMS § 49 lg 1 alusel toimuks kohustustest vabastamise otsustamine 3 aasta jooksul.
16.Ümberkujundamiskava kinnitamisel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud 42 185,62 euro ulatuses (10.02.2023 esitatud kava). Pankrotimenetluses tasuks võlgnik kohustustest vabastamise menetluses 3 aasta jooksul kokku 15 228 eurot (sissetulek 1500 eurot, võlgnikule jääks 654 eurot, arest TMS järgi 564 eurot, 25% võlgnikule ehk 141 eurot = arest 423 eurot). Korteri müügist saadav võlgnikule kuuluv osa oleks eelduslikult ligikaudu 17 000 eurot (laenu jääk seisuga 13.04.2023 on 180 988,71 eurot, kui arvestada, et korteri väärtus on mõnevõrra tõusnud ning täna 215 000 eurot). Arvestades eelnevast maha ka pankrotimenetlusega kaasneva halduri tasu PankrS 651 lg 1 alusel miinimummääras, st summas 14 924 eurot, jääks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahalisi vahendeid ca 17 304 eurot (15 228+17 000-14 924). Ehk võlgade ümberkujundamise menetluses saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud vähemalt 59% suuremas ulatuses võrreldes pankrotimenetluses võlgniku vara realiseerimisel. Arvestuses ei kajastu Svea Finance AS nõue, milline kohustus on tagatud C käendusega, kes kohustust hetkel täidab (vt 28.04.2022 ümberkujundamiskava punkt 2.2). Seega, kui oma nõude esitab pankrotimenetluses ka Svea Finance AS, saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud veelgi väiksemas ulatuses.
17.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kava kinnitamine ei ole võimalik, kuivõrd kavaga hõlmatud võlausaldajatelt ei saa eeldada tasuta laenu andmist (10.02.2023 kavaga nähti ette põhikohustuste tasumine 100 % ulatuses). Kohus on jätnud arvestamata, et ka pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse PankrS § 35 lg 1 p 6 alusel võlgniku vastu suunatud nõuetelt intressi ja viivise arvestamine. Seega ka pankrotimenetluse korral jääksid võlausaldajatel samaselt kava kinnitamisega intressid saamata.
18.Maakohus jättis võlausaldajate huvide kaalumisel ka arvestamata, et kavaga hõlmatud laenude intressimäärad on vahemikus 13%-29,9 % aastas. Eluasemelaenu minimaalne intressimäär on 2,13%, arvestades tänast euribori 2,5 %, on intressiks 4,63%. Seega teeniksid ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajad laenusumma ja intressi suhet arvestades oluliselt rohkem tulu kui samas proportsiooni arvestades eluasemelaenu andja. Ehk eluasemelaenu ümber kujundamata jätmine on õigustatud ja põhjendatud. Lisaks ei ole kohus arvestanud, et laenu ei ole antud tasuta. Kuni avalduse esitamiseni tasus võlgnik intressi, peale avalduse esitamist ka, kuid mitte täies ulatuses. Kokku on võlgnik intresse tasunud 16 272,68 eurot, enam kui 50 % lepingu järgi tasutavast kogu intressi summast. Seega ei koheldaks kava
2-22-6324 kinnitamisel kavaga hõlmatud võlausaldajaid halvemini võrreldes eluasemelaenu andnud võlausaldajat.
19.Avaldaja hinnangul ei ole ümberkujundamiskava kinnitamise hindamisel määrav võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ja hüpoteetiline makseraskuste põhjustamine tulenevalt eluasemelaenust. Kui võlgnik ei oleks eluasemelaenu võtnud, oleks tal tulnud elada üüripinnal, tasudes üüri ligilähedaselt laenumakse suurusele. Teisisõnu oleksid võlgnikul makseraskused tekkinud ka ilma eluasemelaenuta.
20.Puutuvalt kohtu väitega, et kaaluda tuleks abikaasale kuuluva Sankt-Peterburis asuva korteri võõrandamist, selgitab avaldaja, et tegemist on abikaasa lahusvaraga. Korter omandati laenuga ning laenumakseid tasus kaebaja abikaasa perekond. Võlgade ümberkujundamismenetluses ei saa eeldada abikaasale lahusvarana kuuluva korteri võõrandamist. Avaldaja sai ringkonnakohtu selgitustest aru selliselt, et arvestada tuleb abikaasa panusega kohustuste katmisel.
21.Kui maa- või ringkonnakohus peab VÕVS § 25 lg 2 alusel võimalikuks kava kinnitamist muudetud kujul, palub avaldaja seda selgitada. Avaldaja peab silmas intresside tasumist vastavalt võlausaldajate esitatud nõuetele 13.01.2023 kohtumääruse alusel. Teisisõnu on avaldaja valmis uue kava esitama selliselt, et nähakse ette vaid kohustuste täitmise tähtaja pikendamine. Menetlusosaliste seisukohad
22.Võlausaldaja C toetas avaldaja määruskaebust. Võlausaldaja Holm Bank AS nõustus avaldaja ettepanekuga tühistada maakohtu määrus ja kohustada teda esitama muudetud võlgade ümberkujundamise kava, mille alusel tasutakse võlgnevus täies ulatuses. Võlausaldaja Luminor Bank AS palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Swedbank AS nõustus maakohtu järeldustega jätta avaldaja esitatud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata. Avaldaja vaidles Swedbank AS määruskaebusele vastu osaliselt, nõustudes sellega, et kohus oleks pidanud kindlaks määrama ka kõrvalnõuded. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja Swedbank AS määruskaebusega, on seisukohal, et maakohus on võtnud võlausaldaja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
25.Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse
2-22-6324 seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Arvestades, et avaldus võlgade ümberkujundamiseks on esitatud 28.04.2022 (I kd, tlk 1), tuli praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust (VÕVS) nagu ka maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt õigesti järeldanud on.
26.Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud VÕVS § 23 lg 7 sätestas, et kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Seega ei ole seadusandja võlausaldajatele eelnimetatud määrustele kaebeõigust ette näinud. Ka VÕVS eelnõu seletuskirjas on §-ga 23 seoses selgitatud, et võlausaldajal selles nimetatud määrusele kaebeõigust ei ole, kuid § 31 lg 3 alusel saab ta n.ö tunnustamata osas lasta oma nõuet tunnustada hagimenetluses Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt ekslikult menetlusse võetud Swedbank AS määruskaebuse jätta läbi vaatamata.
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja avaldaja määruskaebusega, on seisukohal, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tuginedes TsMS § § 657 lg 1 ple 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2 menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku esitatud ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni punkti 2) ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Maakohtu määrus jääb muus osas muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
28.Avaldaja hinnangul on maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel oluliselt rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub sellega.
29.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 24 lg 2 alusel, põhjendades seda sellega, et ümberkujundamiskava alusel koheldakse sellega hõlmatud võlausaldajaid halvemini kui ümberkujundamiskavaga hõlmamata eluaseme laenu andnud võlausaldajat.
30.Kohtupraktikas on osundatud, et kohtul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses (vt RKTKm, 10.04.2013, 32-1-28-13, p 13, 17). Kui kohus põhjendab ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist sellega, et võlausaldajaid on ebavõrdselt koheldud, siis peab lahendi põhjendustest olema võimalik aru saada, kui palju saaks üks või teine võlausaldaja pankrotimenetluses rohkem võrreldes sellega, mida ta saab ümberkujundamismenetluses. Määravaks tuleb võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldajate huve on oluliselt rikutud. Oluline on see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral (vt RKTKm, 17.06.2015, 3-2-1-70-15, p 18, 21).
31.Praegusel juhul vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustest eelkirjeldatud kontrolli ning analüüsi olemasolu ei nähtu. Maakohus on vaid märkinud, et kohtu hinnangul oleks võlausaldajate huvid täite- või pankrotimenetluses rohkem kaitstud, sest nendes menetlustes kuuluks vara realiseerimisele. Oma järeldust ei ole kohus aga põhjendanud, st arusaadav ega jälgitav ei ole, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes kohtul selline veendumus tekkis. Maakohtu diskretsioon ei ole kontrollitav. Eelkirjeldatud maakohtu eksimusi ei saa ringkonnakohus määruskaebemenetluses parandada, kuna asjas võib esineda vajadus oluliste
2-22-6324 asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, mis väljub ringkonnakohtu pädevuse piiridest.
32.Vaidlust ei ole selles, et pankrotimenetluses kuuluks võlgniku kogu vara realiseerimisele. Seega oli praegusel juhul, kui maakohus soovis ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel tugineda VÕVS § 24 lg-le 2 (või ka lg-le 3, kui arvestada kõiki määruse põhjendusi) lisaks võlgniku sissetulekutele ja kohustustele oluline välja selgitada ka temale kuuluva vara hulk. Maakohus ei ole seda ringkonnakohtu hinnangul piisava hoolsusega teinud. Nimelt on kohus jätnud tähele panemata, et avaldaja ei ole vastanud ümberkujundamiskavale vastu vaielnud Swedbank AS väitele, et võlgnikul on kaks aktiivset ettevõtet (Gobino OÜ ja Sõõrikumeistrid Pärnu OÜ), mille realiseerimise arvelt oleks võimalik tema kohustusi tasuda (II kd, tlk 76 pöördel) ega esitanud kohtule ka tõendeid väite kohta, et Sankt-Peterburgis asuv korter kuulub tema abikaasa ainuomandisse. Neid tõendid on avaldaja jätnud esitamata ka määruskaebemenetluses. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, miks ei leidu varanimekirjas (I kd, tlk 6-7) andmeid Swedbank AS poolt viidatud äriühingute kohta. Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul need asjaolud välja selgitada ning anda võlgnikule võimalus oma väidete põhistamiseks.
33.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka diskretsioonipiiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub sellegagi.
34.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus muuhulgas sellele, et jagab Swedbank AS kahtlust, et võlgniku ja tema abikaasa sissetulekute juures (kokku 3000 eurot) ning seniseid võlgnevusi arvestades, ei pruugi täiendava igakuise kohustuse tekkimine summas 1667,69 eurot olla kooskõlas vastutustundliku laenamised põhimõttega ning seda oleks pidanud kontrollima eluaseme laenu andnud võlausaldaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei võinud maakohus oma otsustust ümberkujundamiskava kinnitama jätmisel TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt kahtlusele (või oletusele) rajada ning oleks pidanud eluasemelaenu väljastamisega seotud asjaolud, juhul kui kohus neile tugineda soovis, hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi rakendades välja selgitama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Swedbank AS taotluse uurimaks, millised andmed on võlgnik edastanud eluasemelaenu saamiseks, ka esitanud (II kd, tlk 76).
35.Maakohus tugines ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel ka sellele, et kõrgemalseisev kohus viitas, et arvestada saab ka võlgniku abikaasa varaga, mistõttu tuleks võlgnikul esmalt kaaluda, kas võõrandada ühisesse leibkonda kuuluva abikaasa Sankt-Peterburis asuv korter, et säilitada eluase Eestis. Ringkonnakohtu hinnangul on see maakohtu põhjendus vastuolus nii asja materjalide kui kohalduva õigusega. Oma 03.11.2022 määruses selgitas ringkonnakohus siiski vaid seda, et maksejõuetuse fakti hindamisel võis avaldaja arvestada võimalust katta oma igakuised kohustusi koos abikaasaga (II kd, tlk 24 pöördel). Kuna asjas esitatud avaldus puudutab üksnes võlgnikku (I kd, tlk 1) ja VÕVS § 25 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava mh kinnitamata kui võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad võlgniku vara realiseerimisega, kuid Sankt-Peterburis asuva vara kuuluvust ei ole asja materjalide põhjal tuvastada võimalik, ei võinud maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel sellele tugineda, et võlgnikul tuleb välisriigis asuv vara müüa.
36.Maakohtu eelkirjeldatud rikkumisi ja eksimusi arvestades tuleb avaldaja määruskaebus osaliselt rahuldada, maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada ja avaldus saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Seoses sellega ja arvestades avaldaja määruskaebusest nähtuvat valmisolekut esitada ümberkujundamiskavast hõlmatud võlausaldajatele uus (so kolmas) kava, tuleks maakohtul asjas lisaks eelpool nimetatud oluliste asjaolude väljaselgitamisele kaaluda ka võlgnikule selleks võimaluse andmist. See võib olla vajalik asja
2-22-6324 õigeks lahendamiseks, arvestades, et vaidlustatud määruse tegemisest on möödunud piisavalt aega, mille jooksul on aset leidnud nii üldine hinnatõus, suurenenud elukallidus ja seega lisaks igakuistele püsikulutustele eelduslikult kasvanud ka võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Juhul kui maakohus seda teeb, tuleb kohtul saadud kava esitada ka võlausaldajatele seisukoha andmiseks vastavalt VÕVS § 25 lg-le 2 ja selles sätestatud korras. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus jättis avaldaja 10.02.2023 esitatud uuele ümberkujundamiskavale võlausaldajate seisukoha üldse küsimata, kuigi pidas võimalikuks nõuete kindlaksmääramisel lähtuda selles toodud summadest. Taotluste lahendamine
37.Avaldaja on määruskaebusega esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb taotlus rahuldada. Kuna kaebus osaliselt rahuldatakse, tuleb sellelt tasutud riigilõiv summas 70 eurot (kohtute infosüsteemi andmetel laekunud 13.04.2023) TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel avaldajale tagastada, kandes selle X arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
38.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
39.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on edasikaevatav TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659 osas, milles Swedbank AS määruskaebus jääb läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 3). Kuivõrd VÕVS § 26 lg 2 kohaselt võib määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võlgnik esitada määruskaebuse ning võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite, kuid käesoleva määrusega ei tehta kumbagi neist menetluslikest otsustustest, ei ole käesolev määrus ülejäänud osas edasikaevatav.