Harju Maakohtu 4. mai 2022. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad Tanel Riivits ja Kristel Kangilaski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-6324 ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus.
3.Rahuldada X taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Tagastada X-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot ning kanda see X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank). Kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.X (avaldaja) esitas 28. aprillil 2022 Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse.
2-22-6324
1.1.Avalduse kohaselt tekkisid võlad laenude tõttu. Avaldaja langes pettuse ohvriks, võttes laenu investeeringute tegemiseks, kuid ei ole investeeringutest raha tagasi saanud. Avaldaja töötasu on 2000 eurot kuus. Avaldaja on abielus, abikaasade ühisomandis on korter asukohaga XXX. Alguses ostis avaldaja korteri ainuomandisse. Kuna abikaasa osaleb korteri omandamiseks võetud laenu osamaksete tasumises 1⁄2 ulatuses, siis võõrandas avaldaja korteri
1.aprillil 2022 sõlmitud abieluvaralepingu alusel abikaasale. Abikaasa ema osales korteri ostmiseks sissemakse tegemisel, andes avaldaja emale raha, mille avaldaja ema kandis avaldaja pangakontole. Avaldaja igakuised vältimatud kulud on 1200 eurot: eluasemelaenu makse 350 eurot 83 senti kuus, kommunaalkulud 120 eurot kuus, toa üür Soomes 300 eurot, toidukulud 250 eurot, sidekulud 25 eurot, transpordikulud 24 eurot, laevapiletid 50 eurot, muud vältimatud kulud 80 eurot. Abikaasa tasub eluasemelaenu maksest poole, s.o samuti 350 eurot 83 senti. Eluasemelaenu jääk on 185 005 eurot 50 senti. Lisaks on avaldajal käendusega tagatud laen suurusega 8736 eurot 3 senti, mida avaldaja ei soovi ümber kujundada.
1.2.Avaldaja soovib ümber kujundada kuus erinevat kohustust pankade ees, kokku 43 947 euro 70 sendi ulatuses. Samuti on avaldajal regressikohustus füüsilise isiku ees suurusega 6000 eurot. Seega on ümberkujundamisele minevate kohustuste summa kokku 49 947 eurot 70 senti. Võlausaldajate nõuded (põhinõue ja kõrvanõuded), mille ümberkujundamist võlgnik soovib, on järgmised: AS Citadele banka Eesti filiaali nõue 3442 eurot 19 senti, Swedbank AS-i nõue 11 879 eurot 16 senti, Inbank AS-i nõue 9499 eurot 99 senti, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 4597 eurot 12 senti, Holm Bank AS-i nõue 4471 eurot 43 senti, Luminor Bank AS-i nõue 10 057eurot 81 senti, C nõue 6000 eurot.
1.3.Ümberkujundamiskava kohaselt soovib avaldaja tasuda 48 kuu jooksul keskmiselt 80% kohustustest. Avaldaja soovib ümberkujundamiskava kohaselt vähendada võlausaldajate kõrvalkohustused nullini. Avaldaja kavatseb tasuda kohustuste katteks igakuiselt 804 eurot 70 senti.
1.4.Avaldaja selgituste kohaselt pidas ta võlausaldajatega läbirääkimisi laenude kuumaksete vähendamiseks. Citadele banka Eesti filiaal AS teatas, et väikelaenude puhul maksepuhkust või väiksemat kuumakset ei võimaldata. Luminor Pank AS pakkus maksepuhkust, kuid see ei lahenda avaldaja probleeme. TF Bank AB Eesti filiaal ja Holm Bank AS on valmis kuumakset vähendama, kuid mitte määrani, mida võlgnik suudaks tasuda. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 4. mai 2022. a määrusega võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 17 lg 2 p-de 1 ja 7 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus VÕVS § 8 lg 1 kohaselt avaldaja kanda.
2.1.Maakohus leidis, et avaldaja varalist seisundit arvestades ei ole võimalik võlgade ümberkujundamise eesmärki saavutada. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldajal on väljakujunenud alaline maksejõuetus. Sellele viitab avaldaja kohustuste suurus võrrelduna tema sissetulekuga ning see, et avaldaja ei suuda ise oma igakuiseid kohustusi täita. Kuigi avaldaja eest tasub eluasemelaenu tema abikaasa, on siiski tegemist avaldaja kohustusega. Samuti on avaldaja õiguslikult kohustatud tasuma käendatavat laenu. Ka need kohustused tuleb avaldaja varalise seisundi hindamisel arvesse võtta. Avaldaja ümberkujundatavate kohustuste (väikelaenud) igakuine suurus on 966 eurot 4 senti. Avaldaja soovib kohustusi vähendada 804 euro 70 sendini kuus. Maakohtu hinnangul on selline ümberkujundamiskava optimistlik isegi siis, kui tegemist oleks kõigi avaldaja kohustustega. Maakohtu hinnangul tekitab sellise kava täitmine raskusi, sest lisaks vältimatutele kuludele võib ette tulla ettenägematuid kulusid. Majanduses prognoositakse lähiajal elukalliduse tõusu. Avaldaja igakuistele kohustustele lisandub
2-22-6324 eluasemelaenukohustus, mille igakuine põhiosa makse on 701 eurot 65 senti ning käendusega tagatud kohustus, mille igakuine põhiosa on 219 eurot 62 senti. Kuna lähitulevikus ei ole näha sissetulekute olulist suurenemist, on avaldaja püsivalt maksejõuetu. Vara nimekirja kohaselt on avaldaja pangakonto -56 euro 78 sendi ulatuses miinuses.
2.2.Avaldaja soovib vabaneda kohustuste täitmisest 20% ulatuses ning ajatada kohustused nelja aasta peale. Samas on avaldaja märkinud, et võlausaldajad ei nõustunud avaldaja pakutud lahendusega. Kuna võlausaldajad ei nõustunud avaldaja pakutuga, on ümberkujundamiskava kinnitamine ebatõenäoline.
2.3.Ümberkujundamiskava kinnitamine on ebatõenäoline ka põhjusel, et avaldaja on võõrandanud tahtlikult oma vara, kahjustades sellega võlausaldajaid. Sellises olukorras saavad võlausaldajad oma õigusi paremini kaitsta pankrotimenetluses. Avaldaja selgituste kohaselt oli XXX korter algselt avaldaja lahusvaraks. Avaldaja ja tema abikaasa sõlmisid 1. aprillil 2022 abieluvaralepingu, millega XXX korter läks abikaasade ühisomandisse. Nimetatud tehing kahjustab võlausaldajate huve, kuna avaldaja vara on selle tehingu tulemusena vähenenud. Korteri väärtus on ilmselgelt suurem kui avaldaja abikaasa tasutav osa igakuistest laenumaksetest. Ainuüksi see asjaolu on aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Avaldaja pangakonto väljavõttelt nähtub, et Q on teinud avaldajale ülekandeid 10 000 euro ulatuses selgitusega „kingitus emalt korteri ostmiseks“. Seega on tõendamata, et makse tegi avaldaja abikaasa ema. Avaldaja selgitus, et avaldaja abikaasa ema andis nimetatud rahasumma avaldaja emale, kes tegi avaldajale vastava ülekande, ei ole eluliselt usutav. See väide vähendab avaldaja usaldusväärsust, mis on väga oluline asjaolu võlgade ümberkujundamiskava realiseerimise tõenäosuse hindamisel.
2.4.Kokkuvõttes leidis maakohus, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Avaldaja võlgade ja vara suhe viitab püsivale maksejõuetusele ning seega ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja palus tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 70 eurot samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.
3.1.Avaldaja hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt VÕVS § 1 lg-t ning § 17 lg 2 p-i leides, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Avaldaja ei nõustu maakohtu väidetega, et avaldaja maksejõuetusele viitab avaldaja kohustuste suurus ning asjaolu, et avaldaja ei suuda oma igakuiseid kohustusi täita. Avaldaja töötasu on 2000 eurot ning igakuised kulud ligikaudu 1200 eurot. Igakuisteks ettenägematuteks kuludeks on avaldaja planeerinud 80 eurot. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et ajavahemikul september 2021–jaanuar 2022 täitis võlgnik oma kohustusi täies ulatuses, tehes mh ületunde. Võlgnikul on võimalik ületunde teha ka tulevikus. Avaldaja töötab ettevõttes X OÜ esimest kuud. On üldteada, et katseaja lõppemisel töötasud suurenevad. Seega on usutav, et avaldaja suudab oma kohustusi kava alusel ka tulevikus täita. Maakohus ei arvestanud avaldaja kohustuste hindamisel avaldaja abikaasa sissetulekut. Avaldaja abikaasale jääb pärast igakuiseid kulusid alles 350 eurot 17 senti. Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda üleval pidama. Seega saab ettenägematud elukalliduse tõusuga seotud kulud katta abikaasa sissetuleku arvel.
3.2.Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja igakuistele kohustustele lisandub eluasemelaenukohustus 701 eurot 65 senti ning käendusega tagatud kohustus 219 eurot 62 senti. Eluasemelaenu kohustus kajastub avaldaja igakuistes kohustustes pooles ulatuses. Avaldaja igakuised kohustused koos eluasemelaenuga on 1200 eurot. Kuna XXX korter on abikaasade ühisvara ning abikaasad elavad seal koos, on abikaasa osalemine laenumaksete tasumises
2-22-6324 põhjendatud. Abikaasade sissetulek on kokku 3000 eurot. Perekonna ühised kohustused on järgmised: eluasemelaen 701 eurot 65 senti, kommunaalkulud 120 eurot, avaldaja toa üür Soomes 300 eurot, toidukulu 400 eurot, transport 98 eurot, sidekulu 50 eurot, riided, jalanõud, hügieenitarbed ja muud vältimatud kulud 180 eurot, kokku 1849 eurot 65 senti. Kui sellele lisada avaldaja ümberkujundamiskava järgsed maksed 791 eurot, on pere kulud kokku 2640 eurot 95 senti. Hinnatõusu ning muude ootamatute kulude jaoks jääb perel alles 359 eurot kuus. Kuna perel jääb vahendeid ootamatuteks kuludeks, saab need katta ka elukalliduse tõusu korral. Seega on ümberkujundamiskava täitmine realistlik.
3.3.Avaldaja hinnangul ei tule ümberkujundamise menetluses arvestada käendusega tagatud Svea Finance AS-i laenu, mida maksab käendajana avaldaja vend. Avaldaja vend kinnitas, et ei esita võlgniku vastu regressinõuet enne, kui avaldaja on oma kohustused ümberkujundamiskava alusel täitnud. Avaldaja pankrotimenetluse korral esitaks Svea Finance AS oma nõude pankrotimenetluses ning sel juhul tuleks seda avaldaja kohustusena arvesse võtta.
3.4.Asjaolu, et avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu, kinnitab ka see, et praeguseks on avaldaja oma võlad likvideerinud. Avaldaja kõigi arveldusarvete ja hoiuste kontod on määruskaebuse esitamise seisuga positiivsed. Võlad on tasutud avaldaja abikaasa abiga. Laenulepingutest tulenevaid kohustusi ei ole siiski võimalik igakuiselt abikaasa abiga lepingutes ettenähtud mahus tasuda. Makseraskused on võimalik ületada üksnes võlgade ümberkujundamise menetlusega.
3.5.Maakohus jättis arvestamata ning analüüsimata avaldaja nõude Hansberg OÜ vastu. Avaldaja loovutas Hansberg OÜ vastu suunatud võlanõude ASIS Consult OÜ-le, kes kohustub nõutud summa tasumisel, maksma avaldajale 70% võlasummast. Loovutatud nõude suurus on 71 677 eurot. Seega on avaldajal võimalik saada täiendavaid rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks. Eelnevad asjaolud kinnitavad, et avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu.
3.6.Maakohus kohaldas vääralt VÕVS §-i 24 ning § 17 lg 2 p-i 1 asudes seisukohale, et ümberkujundamiskava kinnitamine ei ole tõenäoline, kuna võlausaldajad ei ole avaldaja pakutud lahendustega nõustunud. Kui võlausaldajate vastuseis välistaks kava kinnitamise, võttes arvesse, et kohtuväliselt ei nõustu võlausaldajad reeglina intresside vähendamisega, puuduks võlgade ümberkujundamise menetlusel igasugune mõte. VÕVS § 24 lg 2 (määruskaebuses ekslikult viidatud lg-le 3) alusel saab kohus kava kinnitada ka siis, kui kavaga ei nõustu vähemalt pooled pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest.
3.7.Maakohus leidis ekslikult, et 1. aprillil 2022 sõlmitud abieluvaraleping kahjustab võlausaldajate huve. Avaldaja ei ole varjanud, et sõlmis abieluvaralepingu, millega avaldaja abikaasa sai XXX korteriomandi ühisomanikuks. Isegi, kui avaldaja ei oleks viidatud tehingut teinud, ei saaks võimalikus pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses võrreldes võlgade ümberkujundamise menetlusega. Eluasemelaenu jääk on 185 000 eurot, korteriomandi väärtus on 208 00 eurot. Eluasemelaenu tagatiseks on seatud hüpoteek. Kui abieluvaralepingut ei oleks sõlmitud, oleks võlausaldajate nõuete tasumiseks jäänud 23 000 eurot (208 000–185 000). Kui avaldaja kaotaks eluaseme, puuduks tal motivatsioon sissetuleku suurendamiseks Soomes töötada. Eestis oleks avaldaja töötasu maksimaalselt 1500 eurot, millest võlgadest vabastamise ajavahemiku jooksul kuuluks väljamaksmisele kokku 25 380 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt oleks avaldaja valmis maksma 38 652 eurot 48 senti ehk märkimisväärselt rohkem kui saaks pandiga tagamata nõudeid rahuldatud pankrotimenetluses. Seega ei kahjustanud abieluvaralepingu sõlmimine võlausaldajate huve. Avaldaja on valmis pikendama kava viiele aastale ning maksma võlausaldajatele tagasi kogu põhisumma, mis on praeguseks 47 478 eurot 32 senti. Avaldaja hinnangul on ilmselge, et võlgade
2-22-6324 ümberkujundamise kava alusel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas ulatuses.
3.8.Abikaasa emalt saadud raha kohta selgitas avaldaja järgmist. Avaldaja abikaasa vanematel, kellest üks on Venemaa kodanik ning teine Kasahstani kodanik, ei ole Eestis pangakontosid. Ülekanne Venemaalt või Kasahstanist Euroopa Liidu riiki on väga kallis. Kuna avaldaja vanemate kodumaal on korruptsioon väga levinud, ei julge abikaasa vanemad raha pangas hoida. Abikaasa vanemad hoidsid raha avaldaja vanemate kodus seifis. Avaldaja ema kirjutas ülekande selgituseks „kingitus emalt korteri ostmiseks“, kuna pidas seda õigeks. Emale tundus kahtlust tekitav kirjutada selgitusse, et tegemist on välismaa kodanike, mitte kontoomaniku rahaga. Raha päritolu ei ole võlgade ümberkujundamise kontekstis määrav, kuna abieluvaralepingu sõlmimine ei kahjusta võlausaldajaid.
3.9.Maakohus ei ole määruses põhjendanud, millistele arvutustele tuginedes saavad võlausaldajad oma õigusi paremini kaitsta pankrotimenetluses. Võlausaldajate huvid on avaldaja hinnangul paremini kaitstud võlgade ümberkujundamise menetluses. Ka pankrotimenetluses jääks võlausaldajatel saamata intressitulu. Kuna võlausaldajatel kõrvalnõuded hetkel puuduvad, rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgade ümberkujundamise menetluses 100% ulatuses. Pankrotimenetluses saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud 53,6-79% ulatuses (sh arvestades Svea Finants AS-i nõuet). Võlgade ümberkujundamise menetluses hakkab võlgnik tasuma võlgu kohe kava kinnitamise järel. Pankrotimenetluses see nii ei ole.
3.10.Avaldaja kinnitas, et suudab oma kohustusi kava alusel täita.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult järeldanud, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu, millele viitab avaldaja kohustuste suurus ning suutmatus neid täita. Maakohus jättis selle järelduse tegemisel arvestamata avaldaja selgitused abikaasa sissetulekute kohta. Avaldaja tõi määruskaebuses esile, et ta on suutnud seni oma võlad tasuda ning kõik tema arveldusarved ja pangakontod on määruskaebuse esitamise seisuga positiivsed. Maakohus leidis ekslikult, et abieluvaraleping kahjustab võlausaldajate huve. Samuti on avaldaja hinnangul oluline arvestada, et võlgade ümberkujundamiskava alusel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et praegusel juhul oli maakohtu keeldumine TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ning § 17 lg 2 p-ide 1 ja 7 alusel avaldaja võlgade ümberkujundamise taotluse menetlusse võtmisest ennatlik.
7.1.Praeguse asja maakohtus menetlemise ajal kehtis VÕVS, (kehtetu alates 1. juulist 2022). Seega lähtub ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel VÕVS-i sätetest. VÕVS eesmärgi kohaselt võimaldab võlgade ümberkujundamine ületada füüsilisel isikul makseraskusi ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamisel arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et praegusel juhul võis avaldaja arvestada võimalust katta oma igakuiseid kohustusi koos abikaasaga. Abikaasad kuuluvad ühte leibkonda
2-22-6324 ning võivad ühe abikaasa kohustusi ühiselt kanda, kuna kasutavad ka kohustustest tulenevaid hüvesid koos. XXX korter on avaldaja ja tema abikaasa ühine eluase. Avaldaja esiletoodust nähtub, et abikaasa on aidanud avaldajal ka ülejäänud laenukohustusi katta (II kd, tl 2). Avaldaja oli määruskaebuse esitamise seisuga kõik oma jooksvad laenukohustused kandnud, mistõttu ei ole õige järeldada, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu (II kd, tl 7-12). Avaldaja on otsinud makseraskustele lahendusi, kaasates võlgade tasumisse oma lähedasi (II kd, tl 5).
7.3.Kolleegium on seisukohal, et maakohtul ei olnud alust vähemalt avalduse menetlusse võtmise staadiumis järeldada, et avaldaja on võõrandanud tahtlikult oma vara, kahjustades sellega võlausaldajaid. Avaldaja ja tema abikaasa sõlmisid 1. aprillil 2022 abieluvaralepingu, millega seni avaldaja lahusvaraks olnud XXX korter läks abikaasade ühisomandisse. Samas on avaldaja esile toonud, et korteri omandamiseks andis raha abikaasa ema ning abikaasa on tasunud pikemat aega korteriga seotud eluasemelaenu. Avaldaja esile toodu järgi võis abikaasal olla avaldaja vastu rahalisi nõudeid. Avaldaja ongi sisuliselt väitnud, et võõrandas korteri ühisvarasse abikaasade rahaliste nõuete katteks. Avaldaja on esile toonud, et abikaasade kokkuleppe kohaselt osaleb abikaasa edaspidi eluasemelaenu tasumises. Eeldades avaldaja väidete tõesust, on avaldaja saanud seega korteri ühisvarasse võõrandamise eest samaväärse vastusoorituse. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei olnud maakohtul alust hakata avaldaja väiteid omal algatusel ümber lükkama ega eeldada avaldaja väidete ekslikkust.
7.4.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et maakohus võib VÕVS § 15 lg 1 kohaselt enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära kuulata ka võlgniku võlausaldajate arvamuse või küsida neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Võlausaldajate ärakuulamine võimaldab maakohtul avalduse perspektiivi ning võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise tõenäosust tõenduspõhisemalt hinnata.
9.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel rahuldada avaldaja määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot tagastamise taotlus. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tuleb riigilõiv kanda avaldaja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.
11.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.