Hageja: OÜ GS Core, registrikood:16183586, asukoht: Jõe tn 2a, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil, e-posti aadress: xxx Kostja: K. I., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista K. I.lt (I.) OÜ GS Core kasuks K. I. (I.) ja Coop Finants AS vahel 16.10.2018 säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT00000113552 alusel tekkinud põhivõlgnevus 151,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 35,01 eurot (periood 29.04.2021-15.11.2023) ning täiendav viivis alates 16.11.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 151,16 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud K. I. kanda.
4.Välja mõista K. I.lt (I.) OÜ GS Core kasuks menetluskulud summas 120 eurot ning menetluskuludelt 120 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja sõlmis 16.10.2018 Coop Finants AS-ga Säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT00000113552. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku, ostulimiidi suuruseks on 200 eurot. Tagasimakse suurus 8 eurot. Tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku 5. kuupäev. Intressimäär 19,9 % aastas, mis on 0,055 % päevas. Viivisemääraks on lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Säästukaart pluss lepingu üldtingimuste punkt 6.4. sätestab, et juhul kui maksepäeval tagasimakse ei laeku, on Coop Finantsil õigus nõuda konto omanikult sissenõudmiskulude hüvitamist hinnakirjas sätestatud summas ja hakata arvestama tähtaegselt tasumata summadelt viivist. Viivist arvestatakse lepingujärgse intressimäära alusel, kuid mitte vähem kui seadusjärgse viivise määra ulatuses. Viivist ei arvestata nendelt tähtaegselt tasumata summadelt, millelt seaduse kohaselt ei ole lubatud viivist arvestada Krediidikulukuse määr 28,75 % aastas. Krediidi kogukulu 229,64 eurot. Säästukaart pluss lepingu üldtingimuste punkt 9.1 kohaselt on krediidi kulukuse esialgse määra ja kogukulu arvestamisel lähtutud järgmistest lepingus toodud andmetest: ostulimiit, intressi määr, säästukaart plussi väljastamise või kehtivuse pikendamise tasu, säästukaart plussi hooldustasu, maksepäev. Üldtingimuste punkti 9.2. kohaselt krediidi kulukuse esialgne määr ja krediidi kogukulu arvutatakse lepingu sõlmimise aja seisuga eeldusel, et ostulimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel kogumahus ning et ostulimiit tagastatakse ühe aasta jooksul kaheteistkümne võrdse igakuise osamaksena. Krediidi kulukuse esialgse määra ja krediidi kogukulu arvutamisel ei võeta arvesse sularaha väljavõtmise ega lepingu rikkumisega seotud tasusid ja muid kulusid, mis ei ole lepingu sõlmimisel teada. Üldtingimuste punkt 2.1. sätestab, et lepingule kohaldatakse üldtingimusi ja hinnakirja, mis on kättesaadavad veebilehel, iseteenI.keskkonnas ja müügikohtades, mis pakuvad vastavat teenust. Vastuolu korral lähtutakse lepingu tingimustest, välja arvatud juhul, kui üldtingimustes on sätestatud teisiti. Leping, üldtingimused, hinnakiri ja boonusprogrammi tingimused muutuvad kaardi kasutaja suhtes siduvaks alates säästukaart plussi väljastamisest kaardi kasutajale,
vastavalt üldtingimuste punktile 2.4. Vastavalt tehingute väljavõttele (periood 16.10.2018 kuni 30.11.2020), teostas kostja viimase tagasimakse 30.11.2020, mida tõendab hagiavaldusele lisatud väljavõte kostja tehingute kohta (hagi lisa 4). Kuna kostja ei täitnud lepingut ning ei teinud tagasimakseid vastavalt lepingule 05. kuupäevaks, saatis Coop Finants AS kostjale 30.03.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis Coop Finants AS 28.04.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktidele 13.4. ja 13.4.2. võib Coop Finants AS lepingu ilma etteteatamistähtajata üles öelda (sh Säästukaart Pluss sulgeda) juhul, kui konto omanik (kostja) on osade kaupa tagastatava ostulimiidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ega ole võlgnevust tasunud täiendava 2-nädalase tähtaja jooksul. Käesoleval juhul oli kostja osaliselt või täielikult viivituses 05.12.20., 05.01.21., 05.02.21., 05.03.21. ja 05.04.21. maksetega. Kostjale on tähitud kirjaga saadetud hoiatus ja ülesütlemise kiri, mida tõendab AS-i Eesti Post väljavõtted (vt hagi lisa 7). Lepingu ülesütlemise seisuga 28.04.2021 ei olnud kostja peale hoiatuse saatmist tasunud krediidisumma katteks ühtegi eurot. Kostja oli teinud perioodil 16.10.2018 kuni 30.11.2020 tehinguid kogusummas 538,84 eurot, tagasimakseid kogusummas 387,68 eurot. Kostja poolt tasumata põhivõlgnevus on Coop Finants ASle 151,16 eurot (538,84 – 387,68 = 151,16 eurot), mida kinnitab väljavõte tehingutest (vt hagi lisa 4). Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress, haldamisega seotud kulu ja tasumata osamaksete tulemusena tekkinud kulud, kuid hageja loobub nimetatud nõuetest. Coop Finants AS loovutas 28.04.2021 lepingust nr CNT00000113552 tuleneva nõude OÜ-le GS Core (varem GelvoraSergel OÜ), edaspidi nimetatud hageja, mida tõendab lisatud kinnitus (vt hagi lisa 8). Loovutatud nõudes oli tasumata põhivõla suuruseks 151,16 eurot. Hagiavalduses on hageja esile toonud laenu otsustusprotsessi lühikirjelduse, mille kohaselt kontrollib krediidiandja kliendi staatust CRMis (Coop Panga kliendihaldus programm); kliendi staatust rahvastikuregistrist; kliendi kehtivaid isikut tõendavaid dokumente; TANK (Väikelaenu programm) blacklisti; kliendi vanust; kliendi sissetulekuid (EMTA) ning arvutame kliendi igakuise sissetuleku; kas ja kui, siis millal võttis klient viimati laenu Coop Finantsilt; aktiivseid võlgnevusi (TANK & CCS). (Väikelaenu ja Säästukaart Plussi programmid); hiljutisi võlgnevusi (TANK & CCS); kliendi võlgnevusi LENNUKIS (Coop Panga programm); kliendi aktiivseid võlgnevusi CreditInfos; kliendi hiljutisi võlgnevusi CreditInfos; kliendi Krediidiinfo skoori; kliendi aktiivseid võlgnevusi TAUST.ee baasist; kliendi hiljutisi võlgnevusi TAUST.ee baasist; arvutatakse maksimaalne laenusumma, mida oleksime valmis kliendile pakkuma, võttes arvesse ainult sissetulekut; arvutatakse kliendi kuise maksimaalse laenu teenindamise ja grupi (maksium)määra; valitakse toote maksimummäära seast väikseim summa; kontrollitakse, et kliendi võimalik maksimaalne summa oleks suurem kui toote võimalik minimaalne summa, st pakkumist ei tehta, kui kliendi võimalik maksimaalne summa jääb alla tootele määratud võimalikku minimaalset summat; määratakse kliendile intressimäära; kontrollitakse, kas klient kasutas kampaaniakoodi; kontrollitakse kliendi kuist maksevõimekust vastu taotletud laenu maksegraafikut. Kui klient ei suuda teenindada taotletud laenu, siis hakkab OM pikendama taotletud laenu tagasimakse perioodi 6 kuu kaupa kuni toote maksimaalselt võimaliku perioodini. Kui sel viisil ei suudeta kliendile teha pakkumist, mida klient igakuiselt teenindada suudaks, siis hakkab OM vähendama laenusummat 50€ võrra kuni toote minimaalselt võimaliku summani. Eelkirjeldatud viisil püüab krediidiandja teha kliendile pakkumise tema igakuise maksevõimekusele vastava laenuperioodi ja laenusummaga. Kontrollitakse krediidi kulukuse määra. Otsustatakse kirjeldatud riskireeglite põhjal, kas kliendi leping rahastada, jätta rahastamata või küsida täiendavalt pangakonto väljavõtet. Kui klient on pidanud esitama KVV ja vastava otsustuspädevusega töötaja on selle üle vaadanud ning korrigeerinud kliendi sissetulekuid ja kohustusi, siis saadetakse klient uuele OM otsustusringile. Kui klient taotles krediiti alla 5000€, kuid tema maksimaalne laenusumma on suurem kui klient taotles, siis tehakse kliendile kõrgema summaga pakkumine, kuid mitte rohkem kui 5000€. Kontrollitakse, kas automaatse rahastuse reeglite alusel saab kliendile positiivse krediidiotsuse korral lepingust tuleneva laenusumma automaatselt välja maksta või tehakse enne väljamakset vastava otsustuspädevusega töötaja poolt
täiendav kontroll. Kostja esitas 07.10.2018 laenutaotluse (vt hagi isa 1), kus märkis enda igakuiseks netosissetulekuks 500 eurot, igakuiseks kohustuste summaks 150 eurot. Krediiandja omandas tuginedes laenutaotlusele teabe laenutaotleja varalise seisundi ja kohustuste kohta. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta omandas Coop Finants AS lisaks ees pool nimetatule ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo andmebaasist, rahvastikuregistrist, võlgnike portaalist taust.ee. Coop Finants AS kontrollis andmeid, mille põhjal arvuti koostas nn „skoori“. Antud juhul on pank lähtunud madalast krediidiinfo skoorist, reaalsest sissetulekust ja kohustustest pangas. Arvestades ostulimiidi ja tagasimakse suurust, on hageja seisukohal, et laenuandja on toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse ega ole käitunud vastutustundetult. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 151,16 eurot, hagi esitamise seisuga 15.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 35,01 eurot (VÕS § 113 lg 1 määras, periood 29.04.2021-15.11.2023) ning viivise alates 16.11.2023 põhinõudelt 151,16 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.20.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel kätte toimetatud 02.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 18.12.2023 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-133484 OÜ GS Core hagi K. I. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 151,16 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga, so 15.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 35,01 eurot ja täiendav viivis alates 16.11.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 151,16 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
6.20.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel kätte toimetatud 02.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 18.12.2023 hagile vastanud. 7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja 16.10.2018 Coop Finants AS vahel säästukaart pluss kasutamise lepingust nr CNT00000113552. Kuna Coop Finants AS sõlmis (krediidilepingu) oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
9.02.11.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. 10.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõendina hagi lisa 1 (kostja taotlus; taotluses kajastuvalt on kostja märkinud enda igakuiseks netosissetulekuks 500 eurot ja kohustusteks 150 eurot). Hageja ei ole hagis viidatud selgitustele põhinevalt kostja krediidivõimelisust kinnitavaid tõendeid esitanud. Hagis esitatud selgitustele ja kostja taotlusele tuginevalt ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole tegelikkuses pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi kontrollinud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
11.Kohus tuvastas, et kostja ja Coop Finants AS (krediidiandja) sõlmisid 16.10.2018 säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT00000113552. Krediidiandja on kostjale edastanud 30.03.2021 hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, so 14 päeva võlgnevuse tasumiseks (võlgnevus tuli tasuda 22.04.2021). Kostja võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja ütles lepingu erakorraliselt üles 28.04.2021. Krediidiandja loovutas lepingust nr CNT00000113552 tulenevad nõuded hagejale. Hagi lisast nr 4 (väljavõte tehingutest; periood 07.10.2018-03.11.2023) on kostja teinud tehingud kogusummas 538,84 eurot ning tagasimaksed on summas 387,68 eurot, millest tulenevalt on kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 151,16 eurot. Kohus leiab, et kostja on VÕS § 76 tähenduses lepingut nr
CNT00000113552 rikkunud ja hageja põhinõue summas 151,16 eurot (538,84-387,68=151,16 eurot) on põhjendatud. 12.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Hageja on hagis märkinud, et lepingu nr CNT00000113552 ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress, haldamisega seotud ja muud tasumata osamaksete tulemusena tekkinud kulud, kuid hageja loobus hagiavalduses eelmärgitud kulude nõudmisest. Hageja ei ole hagi esemes ka eelnimetatud nõudeid esitanud.
13.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga, so 15.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust 35,01 eurot (VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, periood 29.04.202115.11.2023) ja täiendavat viivist alates 16.11.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 151,16 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatuga on hageja eelosundatud viivisenõuded põhjendatud. 14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Coop Finants AS vahel 16.10.2018 säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT00000113552 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 151,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 35,01 eurot (periood 29.04.2021-15.11.2023, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses määras) ning täiendav viivis alates 16.11.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 151,16 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 120 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 120 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
18.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.