Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 12.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi EBC Ehitus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt maksukohustuslaste registri andmetel on 12.09.2023 seisuga Aktsiaseltsi EBC Ehitus maksuvõlg kokku 587 736,60 eurot, millest põhivõlg moodustab 461 430,53 eurot, intress 12 608 eurot ja arvestuslik intress 113 698,07 eurot. Avaldusest nähtuvalt on Aktsiaseltsi EBC Ehitus maksuvõla puhul tegemist deklareeritud maksukohustustega. Avalduse kohaselt on Harju Maakohus algatanud 15.08.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1710905 Aktsiaseltsi EBC Ehitus saneerimismenetluse ja määranud saneerimisnõustajaks O E. 14.11.2017 määrusega kinnitas kohus Aktsiaselts EBC Ehitus saneerimiskava. Saneerimiskavaga ümberkujundatav Maksu- ja Tolliameti nõue oli kokku 259 138,13 eurot, sh intressinõue 16 418,45 eurot (kava kohaselt läks intress ja 50% põhinõudest kustutamisele ning ülejäänud osa põhinõudest kuulus tasumisele maksegraafiku alusel). 17.05.2023 kohtumäärusega lõpetas Harju Maakohus Aktsiaseltsi EBC Ehitus saneerimismenetluse seoses saneerimiskava tähtaja möödumisega (jõustus 22.06.2023). Saneerimiskavaga hõlmatud nõuetest jäi võlgnikul täitmata muuhulgas maksuhalduri nõue summas 21 844 eurot. Arvestamata saneerimismenetlusse kaasatud ja rahuldamata jäänud MTA nõuet summas 21 844 eurot, on võlgniku jooksev maksuvõlg nii saneerimismenetluse ajal kui ka selle lõppemisest kuni käesoleva ajani igakuiselt juurde deklareeritavate kohustuste osas järjepidevalt kasvanud (seisuga 12.09.2023 on võlgnikul lisaks 21 844 eurole tähtaegselt tasumata veel põhinõue summas 439 586,53 eurot). Saneerimismenetluse ajal oli äriühingul tähtaegselt tasumata maksukohustuste suhtes sõlmitud mitmeid tasumisgraafikuid. Maksuhaldur tunnistas graafikud kehtetuks ajakavajärgsete ja jooksvate maksukohustuste mittetasumise tõttu. Avalduse kohaselt pärast eeltoodud graafikute lõppemist ei ole Aktsiaselts EBC Ehitus maksuhaldurile rohkem ajatamise taotluseid esitanud. Avaldusest nähtuvalt perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 arvestati intressi 0,03% päevas. Aktsiaselts EBC Ehitus ei ole maksukohustusi maksuseadustes sätestatud tähtpäevaks tasunud. Tähtpäevaks tasumata maksukohustustele on lisandunud ka intress. Avalduse kohaselt võlgniku maksunõude sissenõudmiseks on maksuhaldur saatnud pangakonto arestimise korraldusi Eestis asuvatele krediidiasutustele, millest esimesed väljastati 15.10.2021 Swedbank AS-ile ja SEB Pank AS-ile. Avaldusest nähtuvalt kontode arestimise tulemusena toimus maksunõude katteks viimati laekumine 22.05.2023 summas 551,84 eurot. Olenemata eeltoodust ei ole maksuhalduri arestitoimingute tulemusel õnnestunud võlgniku maksukohustusi sisse nõuda. Lisaks väljastas maksuhaldur võlgnikule 06.04.2022 pankrotihoiatuse nr 13-12/65351, millega võlgnik tutvus e-maksuameti vahendusel 06.04.2022. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Harju Maakohtu 14.09.2023 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ning anti võlausaldajale tähtaeg ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2500 euro tasumiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Deposiit summas 2500 eurot tasuti 25.09.2023. 02.10.2023 määrusega andis kohus võlgnikule tähtaja pankrotiavalduse osas vastuväite esitamiseks.

23.10.2023 teavitas võlgnik kohut, et võlgnikul ja võlausaldajal on pooleli läbirääkimised kompromissi saavutamiseks, mistõttu palus võlgnik pikendada pankrotiavaldusele seisukoha esitamise tähtaega kuni 31.11.2023. Kohus rahuldas vastava taotluse ja pikendas menetlustähtaega kuni 31.11.2023. 30.11.2023 edastas võlgnik kohtule pöördumise, milles tõi välja, et võlausaldaja ees on võlga vähendatud 50 000 euro võrra, mistõttu palus võlgnik pikendada seisukoha esitamise tähtaega kuni 05.01.2024 saavutamaks võlausaldajaga kompromissi. Võlgnik lisas, et sisulisi vastuväiteid võlgnikul pankrotiavaldusele ei ole, kuivõrd võlgnevus on võlgniku enda poolt deklareeritud maksusumma. Kohus rahuldas võlgniku taotluse ja pikendas menetlustähtaega kuni 05.01.2024. 05.01.2024 edastas Maksu- ja Tolliamet kohtule kirja, milles teavitas kohut, et võlausaldaja on olnud võlgnikuga läbirääkimistes võimalike lahenduste leidmiseks, kuid tänaseks need tulemust ei ole toonud. Seisuga 05.01.2024 on võlgniku maksuvõlg kokku 621 419,91 eurot, millest põhivõlg moodustab 447 083,37 eurot, intress 38 605 eurot ja arvestuslik intress 135 731,54 eurot. Võlausaldaja tõi välja, et võlgniku maksuvõlg on võrreldes pankrotiavalduse esitamise seisuga intresside arvelt järjepidevalt kasvanud. Vastaval perioodil on maksuvõla katteks toimunud laekumisi üksnes summas 50 300 eurot. Võlausaldaja lisas, et pärast 30.11.2023 esitatud pikendamise taotlust ei ole võlgnik enam lahenduste leidmiseks maksuhalduri poole pöördunud. Võlausaldaja ei näe seega võimalust pankrotimenetluse välise lahenduse leidmiseks. Võlausaldaja hinnangul on ilmne, et Aktsiaselts EBC Ehitus on püsivalt maksejõuetu, mistõttu palub võlausaldaja kohtult ajutise halduri nimetamist ning äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamist. 05.01.2024 edastas võlgnik kohtule kirja, milles märkis, et Aktsiaselts EBC Ehitus ei ole püsivalt maksejõuetu, kuna on olemas võimalus maksuvõla oluliseks vähendamiseks ja selle ajatamiseks ning normaalse ettevõtluse jätkamiseks endiselt suhteliselt lühikese aja jooksul. Võlgnik tõi välja erinevad planeeritavad tuluallikad maksuvõla tasumiseks. Võlgnik palus kohtul vahendada võlgniku kokkuleppe pakkumist võlausaldajale ning seoses eelnevaga täiendavat tähtaega läbirääkimisteks või menetluse peatamist. Harju Maakohtu 09.01.2024 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsman. 09.02.2024 esitas ajutine haldur kohtule ajutise halduri aruande ning 14.02.2024 ajutise halduri täiendatud aruande. Ajutise halduri täiendatud aruandest nähtuvalt on võlgniku bilansis kajastatud varana 994 668 eurot, sh 46 339 eurot käibevara ja 948 329 põhivara. Võlgniku varale on seatud kommertspant XXX OÜ kasuks summas 159 779 eurot. Aruande kohaselt on aastal 2021 koostatud hindamisaktis võlgniku kahe kinnistu väärtuseks hinnatud kokku 104 000 eurot märkustega, et hinna täpsusaste on +/-15% ja, et müügiperiood võib olla kuni 12 kuud. Võlgniku bilansis seisuga 10.01.2024 on võlgade suuruseks märgitud 1 373 119 eurot. Võlgniku finantsandmetest nähtub, et võlgniku majandustegevus on olnud läbi mitme aasta kahjumlik. Aruandest nähtuvalt tekkis võlgnikul maksuvõlg 2017. aastal. Katse saneerida ebaõnnestus, kuivõrd vahemikus 31.12.2021 kuni 17.05.2023 läbiviidud saneerimismenetlus nurjus. Halduri esialgsel hinnangul viis maksejõuetuseni nõrk äriplaan, kuivõrd võlgniku viimaste aastate ainsaks majandustegevuseks on olnud tööjõu väljarentimine endaga seotud ettevõttele nimega XXX, kuid võlgnikul puudub iseseisev ehitustegevus ja äriprojektid ehitusvallas. Halduri hinnangul pidi maksejõuetus juhtkonnale ilmne olema juba aastaid varem, kuid ettevõtte raamatupidamine ei kajastanud tegelikku olukorda adekvaatselt. Võlgnik on jätnud äriregistrile esitamata raamatupidamisaruanded, põhjendades seda saneerimismenetlusega. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud 2022. aasta aruannet ega kasumiaruannet. Lisaks ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile võlgade nimekirja. Käesoleva seisuga võlgnikul arvestatav majandustegevus

sisuliselt puudub ja see on puudunud juba viimased 4 aastat. Aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot vältimatu, sest võlgnikul on kohustusi rohkem kui 1 169 659 euro ulatuses, kuid vara ca 170 000 euro väärtuses. Aruandest nähtuvalt puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest iseseisev majandustegevus ja äriplaan sisuliselt puuduvad. Esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni juhtkonna/omanike nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. Seni puuduvad halduril andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed puuduvad. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 03.04.2024 kell 10.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3007). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuivõrd võlgnikule kuulub kinnisvara, edastab kohus käesoleva määruse registripidajale. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne

pankrotiavalduse esitamist (PankrS § 85 lg 2 ja 3). Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (PankrS § 85 lg 4). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli kuutasu alammääraks ajutise halduri aruande esitamise ajal kehtestatud 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli seega aruande esitamise ajal (820:5) 164 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 36 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 100 eurot, mis jääb alla halduri tasu piirmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 3600 eurot (36 h x 100). Ajutise halduri tasu summas 3600 eurot kuulub väljamõistmisele võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu Kodukontor AT OÜ kasuks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning lõike 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud. Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Vastavalt PankrS § 6 lg 1 loetakse käesolev määrus kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.