TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1062,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood: 14304235, asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: xxx Kostja: K. P., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. P.lt (P.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks 03.07.2022 kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr 11660073 alusel tekkinud põhivõlgnevus 652,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 64,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja täiendav viivis alates 27.10.2023 põhinõudelt 652,98 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K. P. (P.) vastu põhivõlgnevuse 19,90 euro, intressivõlgnevuse 55,51 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 81,23 euro ja sissenõudmiskulude 10 euro nõuetes rahuldamata.
5.Välja mõista K. P.lt (P.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 441,61 eurot ning menetluskuludelt 441,61 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud
määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 03.07.2022 järelmaksulepingu nr 7116600737, mille alusel sai kostja soetada kauba. Lepingus sätestatult on krediidikulukuse määraks on 28,04% aastas, intressimäär 23,5% aastas ja 0,065% päevas, viivisemäär 23,5% aastas. 08.11.2022 saatis hageja kostjale hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, so 22.11.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles 23.11.2022 lepingu erakorraliselt üles. Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 672,88 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.08.2022 – 10.07.2027. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Kostjal on põhivõlgnevus alates 1. osamaksest so 10.08.2022 kuni 4. osamakseni so 10.11.2022. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlgnevus summas 672,88 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni so 10.11.2022, kokku summas 55,51 eurot (16,69+13,06+12,94+12,82). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 55,51 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 672,88 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 24.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.10.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras so 23,5% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 146,00 eurot. Täiendavat viivist nõuab hageja põhinõudelt so 672,88 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 27.10.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 21,99% aastas. Hageja sissenõudmiskulud 40,00 eurot on kujunenud järgnevalt: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 40,00 eurot. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja tugines kostja taotlusele ja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud
Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Seega on hageja tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista järgnevad nõuded: põhivõlgnevus 672,88 eurot, intressivõlgnevus 55,51 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 146 eurot; täiendav viivis alates 26.10.2023 põhinõudelt 672,88 eurolt 21,99% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.02.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 17.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.01.2024 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 02.11.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. 6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-127021 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel 03.07.2022 järelmaksulepingu nr 11660073 (hagis ebaõigesti märgitult lepingu nr 7116600737) alusel tekkinud põhivõlgnevus 672,88 eurot, intressivõlgnevus 55,51 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 146 eurot ja täiendav viivis alates 26.10.2023 kuni põhinõude summas 672,88 eurot täitmiseni 21,99% aastas.
7.02.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 02.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 17.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.01.2024 hagile vastanud. 10.10.2023 Pärnu Maakohtu kohtumääruse kohaselt on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -05.07.2023, 10.07.2023, 13.07.2023, 25.08.2023 e-posti aadressil: xxx, puudub vastus; -25.08.2023 postiaadressile: xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel; -kostja tööandja XXX on kohtule teatanud, et ei edasta menetlusdokumente kostjale. Kohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid järgnevalt: -02.11.2023, 08.11.2023, 30.11.2023 e-posti aadressile: xxx, puudub vastus; -21.11.2023 ja 25.11.2023 posti aadressile: xxx, tagastatud, isik ei viibinud kohal. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kostja elu- ja viibimiskoht teada. Seega eeldused käesoleva otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. 8.Hageja nõuded tulenevad kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 03.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 11660073. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis (tarbija krediidilepingu) oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
10.10.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. 11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõenditena hagi lisa 4 (kostja taotlus), hagi lisa 5 Krediidiinfo maksehäireraport, hagi lisa 6 ja 6.1 Pensioniregistri väljavõtted, hagi lisa 7 taust.ee maksehäireraporti. Kohus märgib, et hagi lisast 5 ja 7 ei nähtu millal on väljavõtted teostatud (hagi lisast 7 ei nähtu ka teavet, kelle kohta on väljavõte tehtud ja kuidas on lisas 7 kajastuvaid maksehäireid enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisuse osas arvestatud/hinnatud), mistõttu vastavad tõendid ei ole asjakohased. Kostja taotlus (hagi lisa 4), Pensioniregistri väljavõtted (lisad 6 ja 6.1) ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks ja tõendamiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
12.Kostja poolt 03.07.2022 digiallkirjastatud järelmaksulepingu nr 11660073 esemeks oli nutitelefon Samsung Galaxy Flip3 5G, 8+128GB hinnaga 649,99 eurot, millele lisandub tarnekulu 2,99 eurot, kokku on krediidisummaks 652,98 eurot. Esimene osamakse tuli kostjal maksegraafiku järgi maksta 10.08.2022 ja järelmaksulepingu lõpptähtajaks oli 10.07.2027. Krediidiandja edastas kostjale 08.11.2022 hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja, so 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja ütles lepingu erakorraliselt üles 23.11.2022 (ülesütlemisele eelnevalt oli kostjal tasumata 4 osamakset, so 10.08-10.11.2022 osamaksed), kuna kostja ei ole lepingu täitmiseks ühtegi osamakset teinud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 672,88 eurot, mis koosneb kauba maksumusest 649,99 eurot, tarnekulust 2,99 eurot ja lepingutasust 19,90 eurot). VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja lepingutasu hagejale ei võlgne, mistõttu jätab kohus hageja põhivõlgnevuse summas 19,90 eurot (lepingutasu) rahuldamata. Kuivõrd kostja on 03.07.2022 järelmaksulepingut nr 11660073 VÕS § 76 tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue summas 652,98 eurot (649,99+2,99=652,98 eurot) põhjendatud. 13.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgses intressimääras, so 23,5% aastas intressi summas 55,51 eurot (periood 10.08.2022 kuni 10.11.2022). Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on järelmaksulepingust nr 11660073 tulenev intressivõlgnevus 0 eurot (põhinõudelt 652,98 eurolt, periood 10.08.2022-10.11.2022). Kohus jätab seega hageja intressinõude 55,51 eurot rahuldamata.
14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses intressimääras, so 23,5% aastas, viivisevõlgnevus on summas 146 eurot (põhinõudelt 672,88 eurolt, periood 24.11.2022-26.10.2023). Kohus selgitab, et kuivõrd pooled on järelmaksulepingu eritingimustes kokku leppinud eraldiseisvalt viivisemääras, so 21,99% aastas, siis ei saa viivise arvestamisel aluseks võtta lepingujärgset intressimäära 23,5% aastas (mh ka seadusjärgset intressimäära). Arvestades siinjuures, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksulepingu nr 11660073 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (viivisekalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses viivisemääras) põhjendatud summas 64,77 eurot (põhinõudelt 652,98 eurolt, periood 24.11.2022-26.10.2023). Kohus jätab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 81,23 eurot (146-64,77=81,23 eurot) rahuldamata. Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 26.10.2023, kuid lepingujärgses viivisemääras 21,99% aastas, mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses viivisemääras ja alates 26.10.2023, vaid alates 27.10.2023 põhinõudelt 652,98 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (so vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest/viivisekokkuleppe tühisusest tulenevalt).
15.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Sissenõudmiskulud koosnevad järgnevast: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud summas 30 euro osas on põhjendatud (3 meeldetuletuskirja, 22.12.2022, 16.01.2023 ja 06.02.2023, mis on esitatud kostjale pärast lepingu lõppemist (leping lõppes 23.11.2022), so 20+5+5=30 eurot).Sissenõudmiskulud summas 10 eurot jätab kohus rahuldamata, kuivõrd makseviivitusega seotud kulud ei ole põhjendatud ega tõendatud. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 652,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 64,77 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot ning täiendav viivis alates 27.10.2023 põhinõudelt 652,98 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse 19,90 eurot, intressivõlgnevuse 55,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 81,23 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 807 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 527 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluse kantud menetluskulu 20 eurot; 3h x 169= 507 eurot (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule). Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 280 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 507 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 540 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 280 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 18,22% ulatuses ja kostja kanda 81,78 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 441,61 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.