Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kuna liisinguvõtja oli jätnud tasumata liisinguobjektide kaskomaksed, siis informeeris kindlustusandja hagejat sellest ja esitas hagejale tasumiseks arve, et vältida kindlustuskaitse katkemist. Kindlustuse tagasimakse kajastub ka koondgraafikus. Tasutud kindlustuse tagasinõude õiguse alus on liisingulepingu üldtingimuste punkt 4.8 ja põhitingimuste punkt 19.4 ja VÕS § 108 lg 1. Liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Võlgnevuse tõttu saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale nii postiga kui e-mailiga 14.02.2017 hoiatuse liisingulepingute ülesütlemise kohta. Hoiatuses kohustas hageja andma esmalt liisinguobjektid hiljemalt 23.02.2017 hoiule kuni võla tasumiseni ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 03.03.2017. Kostja sai hoiatused kätte 17.02.2017. 08.03.2017 saatis hageja käendajale e-maili, olles eelnevalt käendajaga telefoni teel võla tasumist arutanud, et fikseerida telefoni teel arutatu, kus käendaja lubas võlast poole tasuda 09.03.2017 ja ülejäänu võla täies ulatuses 17.03.2017. Käendaja kinnitas selles meilis olevaid suulisi kokkuleppeid, vastates emailile 09.03.2017 OK. Käendaja oma lubadust aga ei täitnud. 13.03.2017 käis hageja kontoris M. M. ning selgitas, et vaatab liisinguvõtja võimalused üle ja siis otsustab, kas tasub kõik võlad ära või kui võlgade tasumine ei ole võimalik, siis tagastab varad ja lõpetab lepingute edasise täitmise. Kohapeal kirjutas M. M. ka enda kehtiva e-maili, kuhu teatisi saata. Samal päeval edastas hageja M. M. ́le e-mailiga ka korduva hoiatuse, kus nähtusid tasumisele kuuluvad summad ja konto. Kuna liisinguvõtja esindaja ei näinud enam mingit võimalust lepingute edasiseks jätkamiseks, otsustas ta kõik varad tagastada. Kuna võlgnevust ei tasutud, öeldi liisingulepingud erakorraliselt üles 27.03.2017. Hageja saatis kostjale ülesütlemise avaldused nii postiga kui e-mailiga. Kuna hoiatuses esitatud liisinguobjekti hoiule andmise kohustust rikuti ühe liisinguobjekti suhtes, siis esitas hageja liisinguvõtjale ülesütlemise avalduses ka leppetrahvi nõude sellesse lepingusse summas 500 eurot. Leppetrahvi oli liisinguvõtjal võimalik vältida võla tasumisega hiljemalt 17.03.2017 või selleks päevaks liisinguobjektide hoiule andmisega. Kuna peale liisingulepingute taastamist ei ole liisinguvõtja ega käendaja tasunud mitte ühtegi makset, siis on ülesütlemise päeva seisuga võlas kõik graafikute järgsed liisingumaksed alates 29.09.2016 – 27.03.2016 (7 kuumakset). Lihtsuse ja selguse mõttes ei esita hageja viiviseid arvestusega kuni lepingu ülesütlemise päevani ja lähtub ainult kuumaksetest. Liisinguobjektid tagastati 15.03.2017. Liisinguobjektide tagastamise faktist lähtuvalt krediteeris hageja käibemaksu korrigeerimise eesmärgil liisinguobjektide jääkmaksumust lepingute ülesütlemise päeva seisu jäägi ulatuses. Peale käibemaksu korrigeerimist olid liisingu jääkmaksumused järgnevad: lepingus nr xxxx on korrigeeritud jääk ilma käibemaksuta 19713,01 eurot; lepingu nr xxxx on korrigeeritud jääk ilma käibemaksuta 19723,58 eurot; lepingu nr xxxx on korrigeeritud jääk ilma käibemaksuta 12805,09 eurot. Liisinguobjektidele määratud turuväärtused nende tagastamisel olid järgnevad: liisingulepingu nr xxxx liisinguobjekti turuväärtus on 25 000 eurot, liisingulepingu nr xxxx liisinguobjekti turuväärtus on 25 000 eurot; liisingulepingu nr xxxx liisinguobjekti turuväärtus on 17 000 eurot. Hageja saatis hindamisaktid liisinguvõtjale ja käendajale tutvumiseks e-mailidega 13.04.2017 ja ühtlasi ka teatas, et varad suunatakse müüki ja teatas ka müügikorraldaja nime. Liisingulepingu nr xxxx järgne liisinguobjekt müüdi hinnaga 18 000 eurot + käibemaks. Vara müüdi esmalt LKW

Trucks OÜ-le, kes müüs selle samas kohe edasi ostjale UAB RTR Trans. Müük läbi müügi korraldaja tehakse seepärast, et liisinguandja ei peaks kandma müüja vastutust. Peale liisingueseme müüki esitas LKW Trucks OÜ hagejale müügi vahenduse eest arve summas 1080 eurot, millest käibemaksuta osa summas 900 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Liisingulepingu nr xxxx järgne liisinguobjekt müüdi hinnaga 24 000 eurot + käibemaks. Vara müüdi esmalt LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle samas kohe edasi ostjale Transkristjan OÜ-le. Peale liisingueseme müüki esitas LKW Trucks OÜ hagejale müügi vahenduse eest arve summas 1440 eurot, millest käibemaksuta osa summas 1200 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Liisingulepingu nr xxxx järgne liisinguobjekt müüdi hinnaga 22 000 eurot + käibemaks. Vara müüdi esmalt LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle samas kohe edasi ostjale UAB Diatra. Peale liisingueseme müüki esitas LKW Trucks OÜ hagejale müügi vahenduse eest arve summas 1320 eurot, millest käibemaksuta osa summas 1100 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 367 lg-st 3 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 punktist 18 lähtuvalt peab hageja antud lepingus lugema müügihinnaks 22 500 eurot, kuna määratud turuväärtus miinus lubatud hinnaerinevus 10% on 22 500 eurot. Vara on müüdud 22 000 euroga. Peale liisingulepingu nr xxxx järgse liisinguobjekti müüki jäi sellesse lepingusse üles võlgnevus summas 277,51 eurot, mis on osaline müügi vahendustasu, mida kaeti võlgnevuse kustutamisel viimases järjekorras (alus: liisingulepingu ÜT punkt 5.16). Liisingulepingu nr xxxx müügihind kattis täies ulatuses jääkmaksumuse ja üle jäi 2786,99 eurot (s.o 22500 - 19713,01), mis suunati põhiosa tagasimaksete võla katteks. Põhiosa tagasimaksete võlg jäi peale seda järgi 2382,32 eurot (5169,31 - 2786,99) . Liisingulepingu nr xxxx müügihind kattis täies ulatuses jääkmaksumuse ja üle jäi 4276,42 eurot (24000 - 19723,58), mis suunati põhiosa tagasimaksete võla katteks. Põhiosa tagasimaksete võlg jäi peale seda järgi 895,70 eurot. Liisingulepingute ülesütlemisega muutusid ka liisingu jääkmaksumused täies ulatuses sissenõutavaks. Viivise määr liisingulepingu põhitingimuste punkti 17 kohaselt on 0,15% päevas. Kuna kahe lepingu varad olid liisinguvõtja juhatuse liikme poolt tagastatud juba enne lepingute ülesütlemist ja ühe lepingu vara tagastati peale ülesütlemist, loeb hageja asjas lihtsuse ja selguse mõttes, et lepingu ülesütlemise päeval olid kõik varad tagastatud. Juhindudes VÕS § 367 lg-st 3, loeb hageja turuväärtusega võlgasid juba ülesütlemise päeva seisuga ning juhindudest § 195 lg-st 2 koos VÕS § 113 lg-ga 1 arvestab hageja alates lepingute ülesütlemise päevale järgnevast päevast viivist. Kuna liisingulepingu nr xxxx vara turuväärtus kattis kõik selle lepingu võlad, siis sellesse lepingusse viivist ka ei arvestata. Liisingulepingus nr xxxx arvestatakse viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni põhiosa tagasimaksete võla jäägilt järgnevalt: 2382,32 x 0,15% x 561 päeva = 2004,72 eurot (28.03.2017 – 9.10.2018). Liisingulepingu nr xxxx arvestatakse viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni põhiosa tagasimaksete võla jäägilt järgnevalt: 895,70 x 0,15% x 561 päeva = 753,73 eurot (28.03.2017 – 9.10.2018). Kokku viivis hagi esitamisel 2758,45 eurot. Juhindudes TsMS 367 arvestab hageja ka ajas kasvavat viivist, kuid mitte rohkem, kui põhiosa tagasimaksete võlg kokku 3278,02 eurot (2382,32 + 895,70) 3278,02 x 0,15% x 365 päeva = 1794,72 eurot. Kuna põhiosa tagasimaksete võlg on 3278,02 eurot ja sissenõutav viivis hagi esitamise seisuga on 2758,45 eurot, siis ei nõua hageja ajas kasvavat viivis rohkem, kui 519,57 eurot (3278,02 – 2758,45).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista liisingumaksete võlgnevuse summas 5418,83 eurot, viivise summas 2758,45 eurot ning viivise 0,15% päevas (põhiosa tagasimaksete võlalt 3278,02 eurot) alates 04.10.2018 kuni võla tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui 519,57 eurot. Samuti palus hageja välja mõista vara müügiga seotud kahjuhüvitise summas 2577,51 eurot. 15.08.2023 esitatud ning 21.12.2023 täpsustatud dokumendis loobus hageja sissenõutavast viivisest osaliselt summas 2390,65 eurot (2758,45 - 367,80) ja palus kohtul välja mõista viivise summas 367,80 eurot. Samuti loobus hageja ajas kasvava viivise arvestamisel viivise määrast selles osas, mis ületab 0.02% päevas ja palus kohtul välja mõista ajas kasvav viivise viivisemääraga 0,02% päevas. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Esmalt märkis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et liisinglepingud on kehtivalt üles öeldud, sest ülesütlemisavaldused alla kirjutanud hageja töötajal õigust hageja nimel seda teha on tõendamata. Liisinglepingud on sõlminud hageja juhatuse liige ja hageja põhikirja kohaselt on hageja esindamise õigus hageja juhatuse liikmel. Samuti märkis kostja, et hageja leppetrahvinõue summas 500 eurot on alusetu, sest kõik liisinguesemed on hagejale tagastatud 15.03.2017 ja ainuüksi sellest tulenevalt on ebaselge hagi hinna arvestus ja hageja nõue tervikuna. Kostja vaidles vastu ka hageja kahju hüvitise nõudele summas 2300 eurot, sest VÕS § 367 ei sätesta, et nõude suurus sõltub hageja suvast. Hageja on jätnud kahju hüvitise arvestusest välja LKW Trucks OÜ vahendustasu 900 eurot turuväärtusest kõrgema hinnaga müüdud liisingueseme müügihinnast, kuid nõuab hüvitist vahendustasu alusel turuväärtusest madalama hinnaga müüdud liisinguesemete müügihinnast. Kahju hüvitise nõue ei saa olla/ei pruugi olla kooskõlas VÕS § 367, kui liisinguesemete turuväärtus on määratud pool aastat enne nende müüki, sest pool aastat võib olla piisavalt pikk aeg, et sellise vara turuväärtus väheneb. Lähtuda tuleks eeldusest, et liisinguesemed müüdi nende turuväärtusele vastava hinnaga ja ainuüksi seetõttu on hageja hüvitise nõue alusetu. Hageja ei nõua kostjatelt hüvitist vahendustasule vastavas summas 900 eurot väidetavast turuväärtusest 17000 eurot 1000 euro võrra kõrgema hinnaga müüdud liisinguesemelt (hagiavalduse punkt 7.1. väidetav turuväärtus 17000 eurot, müügihind 18000 eurot, vahendustasu 900 eurot), kuid nõuab hüvitist vahendustasule vastavas summas, kus liisinguesemed müüdi kuni 10% väidetavast turuväärtusest madalama hinnaga. Puutub asjasse, kas LKW Trucks OÜ saab hagejalt ühesugust vahendustasu sõltumata liisingueseme müügihinnast või mitte ja millest vahendustasu suurus sõltub, sest see vahendustasu on osa kostja vastu esitatud nõudest. Hageja ei ole täitnud käenduslepingute sõlmimisel VÕS § 14 lg 2 sätestatud teavitamiskohustust. Hageja ei selgitanud kostjale enne käenduslepingute sõlmimist, et ta ei kavatse omal initsiatiivil hakata kostjat teavitama sellest, kui liisinguvõtja jätab igakuise liisingmakse tähtajaks tasumata, eriti juhul kui kostja ei ole enam liisinguvõtja juhatuse liige, s.t kostjal ei ole andmeid liisinguvõtja kohustuste täitmise kohta. Kostja vastuväide hageja võlanõudele põhineb ka asjaolul, et liisinguandja ei ole täitnud kohustust tagastada liisinguvõtjale kreeditarvetes arvestatud käibemaksu (käibemaksudirektiiv 2016/1112/EÜ art 90 lg 1) ja selle kohustuse rikkumisest tuleneb viivisnõue, mille alusel käendaja võlanõudele vastu vaidleb. Hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud kolme liisinglepingu objektid

tagastas liisinguvõtja liisinguandjale 2017.a märtsis ja liisinguandja väljastas liisinguvõtjale kreeditarved. 10.09.2018.a saatis liisinguandja kostjale teatise, mille kohaselt liisinguandjal on liisinglepingute alusel liisinguvõtja ja käendaja vastu nõue summas 8519,27 eurot. Teatises teatas liisinguandja, et on kreeditarvetes arvestatud käibemaksu võrra liisingu põhiosa vähendanud (teatise punktid 1.3., 2.3. ja 3.3.). Liisinguandja hagiavalduse järgi on liisinglepingu nr 770015JPK alusel maksmata arveid kokku summas 4017,86 eurot, liisinglepingu nr xxxx alusel summas 6185,20 eurot ja liisinglepingu nr xxxx alusel kokku summas 6188,56 eurot. Kreeditarves nr PKRG-03109 käibemaks on 2561,02 eurot, kreeditarves nr PKRG-03107 käibemaks on 3942,60 eurot ja kreeditarves nr PKRG-03108 käibemaks on 3944,72 eurot. Liisinguandja oli kohustatud kreeditarvetes arvestatud käibemaksu liisinguvõtjale tagastama, kuid ei ole seda teinud. Liisinguandja poolt kreeditarvetelt arvestatud käibemaksu summa, mille liisinguandja oli kohustatud liisinguvõtjale tagastama, on kokku 10448,34 eurot. Seega on liisinguvõtjal liisinguandja vastu rahaline nõue, mille tasaarvestamisega liisinguandja haginõudega summas 10063,13 eurot on liisinguandja nõue nii liisinguvõtja kui ka hageja kui käendaja vastu lõppenud (VÕS § 197 lg 2). Liisinguandja poolt liisinguvõtjale tagastamisele kuuluvalt käibemaksu summalt on liisinguvõtjal õigus nõuda viivist 0,15% päevas. Käibemaksu tagastamise kohustus tekkis liisinguandjal kreeditarvete väljastamisel. Viivis seisuga 15.03.2019 on kokku 11379,47 eurot. Liisinguvõtja põhinõue ja viivisenõue liisinguandja vastu on seisuga 15.03.2019 kokku 21827,81 eurot. Kostja tasaarvestab nimetatud summa hageja nõudega. Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada sissenõutavast viivisest osaliselt summas 2390,65 eurot ning edasiulatuva viivise osas, mis ületab määra 0,02% päevas.

üldtingimuste p 8.1.5 kohaselt on liisinguandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kõikide kohustuste kohest täitmist, kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingumakse tasumisega täielikult või osaliselt ja ei ole võlgnevust likvideerinud 14 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. Seega oli hageja õigustatud VÕS § 196 alusel lepingud erakorraliselt üles öelda. Kohus asub seisukohale, et nii materiaalsed kui ka formaalsed alused ülesütlemiseks olid käesoleval juhul täidetud. Antud juhul ei oma tähtsust, kes hageja töötajatest hageja nimel vastavad avaldused kostjale edastas, kuna tegemist on hageja ja tema töötajate sisesuhtega. Seega ei ole asjakohased kostja viited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et liisingulepingud oleks kehtivalt üles öeldud.

liisinguandja poolt määratud tähtajaks liisinguobjekti vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuse või täiendava tagatise kindlustuse vormistamisega seotud kulud, k.a kindlustuspreemia. 8.2 Hageja on käesoleval juhul tõendanud, et kuna liisinguvõtja jättis tasumata liisinguobjektide kaskomaksed, siis informeeris kindlustusandja hagejat sellest ja esitas hagejale tasumiseks arve, et vältida kindlustuskaitse katkemist (kindlustusandja e-mail ja arve (44). Hageja on tasunud kindlustusele kokku 163,04 eurot (tlk 45). Seega oli hageja õigustatud iga lepingu puhul lisama maksegraafikusse ka kindlustusmaksed liisingulepingu üldtingimuste punkt 4.8 ja põhitingimuste punkt 19.4 kohaselt. 8.3 Kohus asub seisukohale, et lepingute taastamisele eelneva perioodi eest oleva võlgnevuse suurus (s.o liisingujäägi suurus) 13.09.2016 seisuga on tõendatud lepingute lisadega nr 2, s.o dokumendid, milles pooled leppisid kokku liisingulepingute taastamises (tlk 14-19). Nimetatud lisade p-des 2 on välja toodud, et liisinguleping nr xxxx tasumata liisingujäägiks on 18723,97 eurot, liisinguleping nr xxxx tasumata liisingujäägiks on 28 824,92 eurot ning liisingulepingu nr xxxx tasumata liisingujäägiks on 30 113,33 eurot. Kohus asub seisukohale, et lisade 2 näol on tegemist deklaratiivsete võlatunnistustega. Käesoleval juhul on kostja kui liisinguvõtja juhatuse liige isiklikult eelviidatud lisad allkirjastanud ning tunnistanud lisade nr 2 p-des 2 kindla kohustuse olemasolu (ehk tasumata liisingujääkide suurust seisuga 13.09.2016). VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus selgitab, et deklaratiivsel võlatunnistusel on kaks tagajärge. Deklaratiivse võlatunnistuse esmaseks ning põhiliseks tagajärjeks on, et võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik (osaliselt või täielikult) tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest, millega lihtsustatakse võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. See tähendab, et edaspidi on võlgniku õigus esitada võlale vastuväiteid piiratud ja võlgnik saab esitada üksnes selliseid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Deklaratiivse võlatunnistuse teiseks tagajärjeks on jagada ümber tõendamiskoormus, kinnitada olemasolevat võlga ja lihtsustada võla sissenõudmist, ilma et sellega loodaks uut kohustust. See tähendab, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Selliselt pöördub deklaratiivse võlatunnistuse andmisega poolte tõendamiskoormus ümber – eeldatakse, et võlgnikul on võlausaldaja ees võlatunnistusega tunnustatud kohustused. See tähendab, et kohustusest vabanemiseks ja võlausaldaja hagi rahuldamata jätmiseks peab võlgnik tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud. Seega tähendab deklaratiivse võlatunnistuse puhul tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud kohustusi (vt kohtu selgituste osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostjad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein; Tallinn 2016;§ 20). Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud kohustusi.

8.4 Hageja on välja toonud, et peale liisingulepingute taastamist (s.o 13.09.2016) ei ole liisinguvõtja ega käendaja tasunud mitte ühtegi liisingumakset, s.o tagastamata on kõigi kolme liisingulepingu puhul 7 graafikujärgset osamakset perioodil 29.09.2016 – 27.03.2016 kokku summas 16 554,66 eurot, s.o: - lepingu nr xxxx osas 4072,10 eurot (s.h põhisosa 3357,86 eurot, intress 660 eurot, kindlustus 54,24 eurot) ning liisinguobjekti jäägiks jäi 15 366,11 eurot (tlk 41); - lepingu nr xxxx osas 6239,44 eurot (s.h põhisosa 5169,31 eurot, intress 1015,89 eurot ja kindlustus 54,24 eurot) ning liisinguobjekti jäägiks jäi 23655,61 eurot (tlk 42); - lepingu nr xxxx osas 6243,12 eurot (s.h põhiosa 5172,12 eurot, intress 1016,44 eurot ja kindlustus 54,56 eurot) ning liisinguobjekti jäägiks jäi 23 668,30 eurot (tlk 43). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud osamaksed tasutud oleks. 8.5 Kohtule esitatud tõendite kohaselt krediteeris hageja pärast liisinguesemete enda valdusesse saamist (s.o 15.03.2017) käibemaksu korrigeerimise eesmärgil liisinguobjektide jääkmaksumust lepingute ülesütlemise päeva seisu jäägi ulatuses (tlk 5354). Kohus asub seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 võimaldab kapitalirendilepingus käibemaksu korrigeerida tagasi peale vara tagastamist ja enne vara müüki, sest ülesöeldud kapitalirendileping jääb lõpuni täitmata. Nimelt sätestab viidatud paragrahv, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Seega oli hageja õigustatud liisinguobjektide jääkmaksumust korrigeerida. Kohus loeb tõendatuks, et peale käibemaksu korrigeerimist olid liisingu jääkmaksumused järgnevad: - liisingulepingus nr xxxx on korrigeeritud jääk ilma käibemaksuta 19713,01 eurot. Käibemaksu osa, millega vähendati jääkmaksumust on 3942,60 eurot (tlk 42, 53); - liisingulepingu nr xxxx on korrigeeritud jääk ilma käibemaksuta 19723,58 eurot. Käibemaksu osa, millega vähendati jääkmaksumust on 3844,72 eurot (tlk 43, 43 pöördel); - liisingulepingu nr xxxx on korrigeeritud jääk ilma käibemaksuta 12805,09 eurot. Käibemaksu osa, millega vähendati jääkmaksumust on 2561,02 eurot (tlk 41, 54). 8.6 VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS § 367 lg 3 kohustab seega liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust

selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda (vt selle kohta ka nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-21-17 p 23.1, 3-2-1-52-11 p 15). Kohus märgib, et Riigikohtu praktika järgi on poolte kokkuleppel lubatud (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda aga ka liisingueseme väärtuse asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kuid selline kokkulepe peab vastama mitmetele kriteeriumidele. Liisingueseme müügihind ei tohi erineda oluliselt eseme turuhinnast (mõistlikuks ja lubatavaks on peetud hinnaerinevust kuni 10%) ning liisinguandjal peab olema kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lubatav ei ole aga kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi (vt selgituste osas ka Riigikohtu lahendid nr 2-21108985 p 13, nr 3-2-1-33-08, p 18; nr 3-2-1-184-12, p 18). Lepingute üldtingimuste p-s 9.3 on pooled kokku leppinud, et tagastatud liisinguobjektile määratakse selle tagastamise päeva järgne turuväärtus ja määratud hinnaga suunatakse liisinguobjekt müüki. Kui liisinguobjektile määratud turuväärtus on väiksem, kui tasumata liisingupõhiosa jääk, liisinguvõtja vahe liisinguandjale hüvitama. Liisinguobjekt loetakse müüduks selle turuväärtusega ka juhul, kui see on müüdud kuni 10 % turuväärtusest odavamalt ning sellisel juhul loetakse liisinguobjekti turuväärtuseks selle müügihind. Liisinguobjekti müügiks ettevalmistavad ja sellega seonduvad kulutused kohustub liisinguvõtja liisinguandjale hüvitama. 8.7 Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et liisingulepingu nr xxxx liisinguobjekti turuväärtus seisuga 24.03.2017 oli 25 000 eurot (tlk 54 pöördel), liisingulepingu nr xxxx liisinguobjekti turuväärtus oli 24.03.2017 seisuga 25 000 eurot (tlk 55) ning liisingulepingu nr xxxx liisinguobjekti turuväärtus 05.04.2017 seisuga oli 17000 eurot (tlk 55 pöördel). Samuti on tõendamist leidnud, et: - liisingulepingu nr xxxx järgne liisinguobjekt müüdi hinnaga 18 000 eurot + käibemaks LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi ostjale UAB RTR Trans (hageja arve nr PREK-41006 LKW Trucks OÜ-le tlk 57 pöördel ja LKW Trucks OÜ arve nr 0016093 tlk 58); - liisingulepingu nr xxxx järgne liisinguobjekt müüdi hinnaga 24 000 eurot + käibemaks LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi ostjale Transkristjan OÜ-le (hageja arve nr PREK-45496 LKW Trucks OÜ-le tlk 59 ja LKW Trucks OÜ arve nr 0016123 tlk 59 pöördel). - liisingulepingu nr xxxx järgne liisinguobjekt müüdi hinnaga 22 000 eurot + käibemaks LKW Trucks OÜ-le, kes müüs selle edasi ostjale UAB Diatra (hageja arve nr PREK4551 LKW Trucks OÜ-le tlk 60 pöördel ja LKW Trucks OÜ arve nr 0016127 tlk 61). 8.8 Liisingulepingu üldtingimuste p 5.16 kohaselt on liisinguandjal ebapiisavate maksete tegemise korral õigus kustutada võlgnevust esimesesse järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras viiviseid, kolmandas järjekorras intressimaksed, neljandas leppetrahvid, viiendas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks ja kuuendas järjekorras muude kulude jaa kohustuste katteks.

8.8.1 Kohus asub seisukohale, et arvestades poolte kokkulepitust (vt otsuse p 8.6), on hageja õigustatult lähtunud oma nõude arvestamisel liisinguobjektide müügihindadest ning lepingus nr xxxx lugenud müügihinnaks 22 500 eurot, mis vastab määratud turuväärtuse hinnaerinevusele 10%. Samuti peab kohus vajalikus märkida, et kostja poolt esitatud müügiarve nr 312 (UKSD OÜ) ei ole asjakohane, kuna tegemist ei ole liisinguobjektiga, üksnes ühe sõiduki arve ei pruugi kajastada õiglast turuväärtust ning samuti puuduvad andmed, millises seisukorras müüdav objekt oli (tlk 139). 8.8.2 Liisingulepingu nr xxxx korrigeeritud jääk ilma käibemaksuta oli 12805,09 eurot. Liisinguese müüdi hinnaga 18 000 eurot. Kuna antud summa ei ületa 10 % liisinguobjekti turuväärtusest (s.o summat 17 000 eurot), siis on võimalik poolte kokkulepitust tulenevalt arvestada reaalse müügihinnaga. Kui arvestada müügihinnast maha liisingulepingu jääk, jääb üle 5194,91 eurot (18 000- 12 805,09), millest omakorda saab maha arvestada lepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 4072,10 eurot (s.h põhisosa 3357,86 eurot, intress 660 eurot, kindlustus 54,24 eurot- hageja on arvestanud summaga 54,56, kuid lepingu maksegraafikust nähtub summa 54,24 eurot). Seega jääb jäägiks 1122,81 eurot, millest hageja on maha arvestanud ka leppetrahvi summas 500 eurot. Lepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt kohustub liisinguvõtja liisinguobjekti hoiule andmata jätmise või lepingu ülesütlemise korral tagastamata jätmise kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvi 500 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatustes nähtub, et hageja on palunud vara viia hiljemalt 23.12.2017 kuni võla tasumiseni hoiule LKW Trucks OÜ platsile. Kuna liisinguobjekti nimetatud kuupäevaks hoiule ei antud, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka lepptrahvi. Seega loeb kohus, et antud lepingust tulenevad liisingumaksed ning leppetrahv on tasutud ning üle on jäänud seoses lepinguobjekti müügiga 622,81 eurot. 8.8.3 Liisingulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse osas on tõendatud, et liisingulepingu nr xxxx müügihind on katnud täies ulatuses jääkmaksumuse ja üle on jäänud seega 2786,99 eurot (s.o 22 500 - 19713,01), mille hageja on suunanud põhiosa tagasimaksete võla katteks. Põhiosa tagasimaksete võlgnevuseks jäi peale seda 2382,32 eurot (s.o 5169,31 - 2786,99). Samuti jäi nimetatud lepingust üles intressi võlgnevus 1015,89 eurot ja kindlustuse võlgnevus 54,24 eurot. Kokku moodustab seega liisingulepingust nr xxxx võlgnevus 3452,45 eurot. 8.8.4 Liisingulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse osas on tõendatud, et liisingulepingu nr xxxx müügihind on katnud täies ulatuses jääkmaksumuse ja üle on jäänud 4276,42 eurot (s.o 24 000 – 19 723,58), mille hageja on suunanud põhiosa tagasimaksete võla katteks. Põhiosa tagasimaksete võlgnevuseks jäi peale seda 895,70 eurot (s.o 5172,12 - 4276,42). Samuti jäi nimetatud lepingust üles intressi võlgnevus 1016,44 eurot ja kindlustuse võlgnevus 54,56 eurot. Kohus lähtub sellest, et hageja on arvestanud kindlustuse võlgnevuseks 54,24 eurot. Kokku moodustab seega liisingulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 1966,39 eurot.

8.9 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja liisingumaksete võlgnevuse (s.h põhisoa, intress, kindlustus) nõue on põhjendatud kokku 5418,83 eurot.

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ning 20 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab, et hageja on osaliselt oma nõudest loobunud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.