Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9714
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu vastu 12.05.2021 üldkoosoleku otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu (registrikood 80091838), seaduslik esindaja juhatuse liige SP
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta X avaldus rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 13.06.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Sõpruse pst 198 korteriühistu (puudutatud isik) üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja täpsustas avaldust 09.07.2021, 08.10.2021 ja esitas täiendava selgituse 10.10.2023.
2.Avaldaja palus tuvastada puudutatud isiku 12.05.2021 hääletusprotokollina vormistatud järgmiste otsuste tühisus: otsus nr 1 – Sõpruse pst 198 KÜ juhatuse liikmete arvu määramine ja otsus nr 2 – juhatuse valimine. Alternatiivselt palus avaldaja tunnistada eelnimetatud otsused kehtetuks.
3.Otsuse nr 1 kohta leiab avaldaja järgmist. Puudutatud isiku põhikirja järgi saab juhatus koosneda 3–7 liikmest. Avaldaja leiab, et kuna kandidaate, kes soovivad juhatusse kandideerida, on rohkem kui maksimaalselt lubatud, siis peab andma liikmetele võimaluse hääletada nii, et juhatuses saaks olla maksimaalne arv liikmeid ehk 7. Ei saa aktsepteerida ega õiguspäraseks lugeda juhatuse otsust, et juhatus saab olla 5-liikmeline. Puudub põhjendus, miks juhatus peaks olema 5-liikmeline, kui põhikirja kohaselt saab juhatus olla 7-liikmeline.
4.Otsuse nr 2 kohta leiab avaldaja järgmist. Avalduse kohaselt on Tallinnas Sõpruse pst 198 asuvas elamus 90 korteriomandit. Korteriühistu tegevust juhib üldkoosolekute vahelisel ajal 3-liikmeline juhatus. 13.04.2021 edastas juhatus liikmetele kirja, kus palus esitada hiljemalt 30.04.2021 kandidaadid, kes võiksid juhatusse kuuluda. 18.04.2021 edastati juhatuse poolt eelnõu otsuse nr 2 kohta, kus kohustati liikmeid hääletama 3 kandidaadi poolt hiljemalt 02.05.2021. Perioodil, mil on liikmetele antud võimalus esitada kandidaate, ja ajal, mil on kandidaatide esitamise tähtaeg, ei saa toimuda hääletamist juhatusse kandideerivate isikute üle. Kõikidele kandidaatidele peab andma võrdsed võimalused ja alused enda kandidatuuri esitamiseks. Seega ei oleks saanud hääletamist välja kuulutada enne, kui on möödunud kandidaatide esitamise tähtaeg, mis oli 18.04.2021 edastatud otsuse eelnõu kohaselt kõige varem 03.05.2021.
5.03.05.2021 edastati uus otsuse eelnõu, milles oli lisatud ka teiste kandidaatide nimed, kuid puudus iseloomustus ja foto, nagu olid need lisatud kolmele kandidaadile 18.04.2021 otsuste eelnõus. Sellise käitumisega loodi kandidaatidele ebavõrdsed võimalused kandideerimiseks. Juhatuse valimised on läbi viidud korteriühistu liikmete võrdse kohtlemise printsiipi rikkudes. Lisaks on hääletusprotokollis märgitud, et tagastati 63 hääletussedelit, kuid otsuse nr 1 osas on märgitud, et poolthääli oli 42 ja vastuhääli 11, s.o kokku 53 häält. Puudutatud isiku seisukohad
6.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.
7.Avaldajale edastati protokoll õigeaegselt. Otsuste vastuvõtmise korda ei ole rikutud. Avaldaja õigust valida ja olla valitud ühistu juht- või kontrollorganitesse ei ole rikutud, kuna avaldaja esitas enda kandidatuuri, osales valimistel, aga ei osutunud valituks.
8.Puudutatud isik ei nõustu avaldajaga selles, et kui kandidaate on rohkem, siis peab olema juhatuses maksimaalne arv liikmeid ehk 7. Põhikiri on juhatuse arvulise koosseisu osas paindlik. Otsus oleks vaidlustatav juhul, kui ignoreeritakse põhikirjas kehtestatud juhatuse liikmete alam- või ülemmäära.
2-21-9714
9.Puudutatud isik peab oluliseks märkida, et 5-liikmelise koosseisu määrasid läbi hääletusprotsessi korteriomanikud. Arusaamatuks jääb, milliseid avaldaja subjektiivseid õigusi 5-liikmeline juhatuse koosseis rikub või milliseid ühistu toimimisele ebasoodsaid tagajärgi see otsus kaasa toob.
10.Võrdse kohtlemise keskseks ideeks on see, et võrdsetel asjaoludel tuleb liikmeid võrdselt kohelda. 28.04.2021 teatas juhatus elanikele, et oodatakse kandidaatide esitamist hiljemalt 30.04.2021. Juhatusse kandideerimiseks laekus 10 avaldust, sh avaldaja avaldus. 01.05.2021 saatis juhatus välja kõikide kandidaatide tutvustused, kes tutvustused esitasid. 03.05.2021 edastas ühistu otsuse eelnõu korteriomanikele. Sarnaselt teistele omanikele, tagati ka avaldajale võimalus juhtorganisse kandideerida. Puudutatud isiku liikmed tegid valiku 10 kandidaadi seast. Hääletustulemusest nähtuvalt oli avaldaja pingereas 9. kohal. Isegi, kui korteriomanikud oleksid pidanud 7-liikmelise juhatuse valima, ei ole avaldaja õiguste rikkumine võimalik.
11.18.04.2021 eelnõus märgitud isikute poolt kuni 02.05.2021 esitatud hääli ei võetud arvesse ning juhatus tunnistas enda viga. Kõik elanikud said 03.05.2021 uue eelnõu 10 kandidaadiga ning hääletamine toimus algusest peale. 18.04.2021 otsuste eelnõu saatmise fakt ei oma käesolevas asjas tähtsust. Ebaselgeks jääb, miks avaldaja viitab järjepidevalt 18.04.2021 asjaoludele, kuigi ta vaidlustab 12.05.2021 hääletusprotokollis kajastatud otsuseid. Maakohtu määrus
12.Maakohus rahuldas 09.11.2023 määrusega avaldaja avalduse, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 50 eurot.
13.Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku liige ning talle kuulub Sõpruse pst 198 asuvas elamus korter. Seega saab avaldaja korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustada.
14.Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg-st 2 ja puudutatud isiku põhikirja p-dest 7.7.1 ja 7.7.2 tulenevalt leidis maakohus, et otsuseid sai vastu võtta. 12.05.2021 hääletusprotokollist nähtub, et tähtaegselt laekus 63 hääletussedelit. 12.05.2021 otsuseid sai vastu võtta, kuna põhikirja p 7.7.1 kohaselt on otsus vastu võetud sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust. Otsuste vastuvõtmine ei toimunud füüsiliselt kokku kutsutud üldkoosolekul ning häälte arv nähtub 12.05.2021 hääletusprotokollist. Hääletusprotokoll on praegusel juhul otsustusvõimelisuse hindamiseks ja otsustusvõimelisuse tõendamiseks piisav.
15.Maakohus leidis, et 12.05.2021 otsused juhatuse liikmete arvu ja juhatuse liikmete valimise kohta on vastu võetud. Üldkoosolekul oli otsuste vastuvõtmisel nii otsustusvõimelisus kui ka pädevus (KrtS § 20 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2).
16.Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise alused on sätestatud KrtS § 29 lg-s 1. Lisaks võib üldkoosoleku otsus olla tühine TsÜS § 38 lg 2 järgi.
16.1.Maakohus nõustus avaldajaga, et juhatuse liikmete kandidaatide valimist ei ole põhjendatud korraldada enne, kui on möödunud kandidaatide esitamise tähtaeg, mistõttu juhatuse liikmete valimise otsus võiks olla iseenesest tühine heade kommetega vastuolus olemise tõttu (TsÜS § 38 lg 2), kui kõikidele kandidaatidele ei looda võrdseid võimalusi. Samas puudus vaidlus selle üle, et 18.04.2021 otsuse eelnõu ja saadud häälte alusel otsust vastu ei võetud, s.t juhatuse liikmete valimise kohta korraldati uus hääletus ning juhatuse liikmete
2-21-9714 valimine toimus 12.05.2021. Seega ei ole 12.05.2021 otsus heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühine, kuivõrd 12.05.2021 juhatuse liikmete valimisel ei arvestatud häältega, mis anti 18.04.2021 otsuste eelnõus märgitud isikute kohta.
16.2.Asjaolud, et juhatuse liikmete kandidaatidele loodi kandideerimiseks ebavõrdsed võimalused seoses sellega, et korteriühistu liikmetele ei antud võimalust hääletada juhatuse liikmete poolt nii, et juhatuses saaks olla maksimaalne arv liikmeid, ei ole maakohtu hinnangul KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 kohaselt otsuse tühisuse aluseks. Avaldaja ei toonud esile, et nimetatud asjaoludel on otsused vastuolus heade kommetega või need rikuvad võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätete või selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
17.Täiendavalt kontrollis maakohus otsuste tühisuse aluseid omal algatusel.
17.1.Maakohus viitas KrtS § 20 lg-le 1, § 21 lg-tele 1 ja 2 ning MTÜS § 20 lg-tele 5 ja 6, mille kohaselt peab korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega, ning põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
17.2.Puudutatud isiku põhikirja p 7.6.3 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadetetahvlile või liikme postkasti või saadetakse liikme e-posti aadressile. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, arvestades ühistu liikme taotlusi. Kutsele kirjutab alla juhatuse liige.
17.3.Avalduse kohaselt saadeti otsuse eelnõu avaldajale 03.05.2021. Seda on kinnitanud ja tõendanud ka puudutatud isik. Otsuse eelnõu kohaselt oli vastuse esitamise tähtaeg 12.05.2021. KrtS § 21 lg 2 ja puudutatud isiku põhikirja p 7.6.3 kohaselt peab korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg olema vähemalt 14 päeva. Praegusel juhul kohaldub põhikirjas märgitud 14-päevane vastamise tähtaeg, mitte KrtS § 21 lg-s 2 sätestatud 7-päevane tähtaeg. Eelnõu edastamise ja sellele vastamise vahele jäi 9 päeva. Võttes arvesse, et korteriomanikele ei antud seisukoha esitamiseks tähtaega kooskõlas põhikirja p-ga 7.6.3, rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning 12.05.2021 hääletusprotokollis märgitud otsused on seetõttu tühised.
18.Kuivõrd 12.05.2021 hääletusprotokollis vastu võetud otsused olid tühised, ei võtnud maakohus seisukohta avaldaja väidete osas seoses sellega, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning juhatus peaks olema 7-liikmeline. Määruskaebus
19.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
20.Maakohtu määrus on õigusliku hinnangu osas üllatuslik. Maakohus leidis, et oluliselt on rikutud kokkukutsumise korda, kuna käesoleval juhul kohaldub põhikirjas märgitud 14-päevane vastamise tähtaeg, mitte KrtS § 21 lg-s 2 sätestatud 7-päevane tähtaeg. Avaldaja ei ole kokkukutsumise korra rikkumisele tuginenud. Menetluse käigus ei ole menetlusosalised ega kohus kokkukutsumise korra võimaliku rikkumise üle arutanud. Maakohus hindas seega asjaolusid vastuolus TsMS § 436 lg-ga 4.
2-21-9714
21.Avaldaja õigust osaleda valimistel ja hääletada koosolekul ei olnud rikutud. Puudutatud isiku põhikiri on vastu võetud 2011 ja sätestab kokkukutsumise korra füüsilise koosoleku puhul, kuna tol ajal seadus ei näinud ette koosoleku läbiviimist koosolekut kokku kutsumata. Ka punktis 7.6.3 sätestatu viitab füüsilise koosolekule. Puudutatud isik rakendas seaduses ette nähtud tähtaega, kuna põhikiri ei näinud ette etteteatamise aega koosoleku kohta, mis toimub kokku kutsumata. Menetluse edasine käik
22.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, mis puudutavad üldkoosoleku otsustusvõime ja pädevuse tuvastamist, järgib neid ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel ei korda. Maakohus asus õigele seisukohale, et puudutatud isiku põhikirja p 7.8.7 on vastuolus seadusega ja seega tühine, kuna põhikirja säte, mille järgi saaks otsuse koosolekut kokku kutsumata vastu võtta vaid siis, kui selle poolt hääletavad kõik korteriühistu liikmed, ei ole kooskõlas KrtS § 21 lg 2 kolmanda lausega. Selline regulatsioon muudaks otsuste vastuvõtmise korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata praktikas väga keeruliseks või isegi võimatuks. Puudutatud isiku põhikirja p 7.7.1 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust. Seega oli puudutatud isiku põhikirja p 7.7.1 järgi üldkoosoleku kvooruminõue täidetud ning korteriomanikud said põhikirja p 7.2.2 järgi võtta vastu otsuseid juhatuse valimise kohta.
26.KrtS § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata ja lg 2 järgi saadab juhatus selliste otsuste eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama eelnõu kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma seisukoha. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kui leidis, et tulenevalt puudutatud isiku põhikirja p-st 7.6.3 pidi praegusel juhul korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg olema 14 päeva. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et põhikirja p 7.6.3 reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumist. Punkt ei reguleeri korteriomanike otsuste tegemist koosolekut pidamata. Korteriomanike otsuste vastuvõtmisel koosolekut pidamata tuleb kohaldada KrtS § 21 lg-s 2 nimetatud 7-päevast tähtaega. Maakohus tuvastas, et eelnõu edastamise ja sellele vastamise tähtaja vahele jäi 9 päeva. Korteriomanikele hääletamiseks antud aeg ületas seega seitset päeva, mis vastab KrtS § 21 lg-s 2 sätestatule. Seega puudub otsuste vastuvõtmise korra rikkumine seoses otsustest teavitamisega, mis võiks põhjustada vaidlustatud otsuste tühisuse (KrtS § 29 lg 1).
2-21-9714
28.Avaldusest ja 12.05.2021 hääletusprotokollist nähtuvalt on korteriühistul 90 liiget (tlk-d 5 ja 19). KrtS § 21 lg 2 kaudu kohalduvad otsuste vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata samad nõuded, mis otsuse vastuvõtmisele üldkoosolekul. KrtS § 20 lg 2 ja § 21 lg 2 kolmanda lause ning põhikirja p-de 7.7.1 ja 7.2.2 koosmõjus oli üldkoosoleku otsustusvõime otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata täidetud sõltumata liikmete arvust. KrtS § 21 lg 3 järgi on otsus koosolekut pidamata vastu võetud, kui selle poolt on üle poole hääletamisel osalenud korteriomanikest, kui põhikirjas ei ole nõutud suuremat häälteenamust. Puudutatud isiku põhikirja p-de 7.7.1 ja 7.8.4 järgi saab üldkoosolek võtta vastu juhatuse valimist puudutavad otsused lihthäälteenamusega. Puudutatud isiku 12.05.2021 hääletusprotokollist nähtuvalt laekus tähtaegselt 63 hääletusedelit (tlk-d 19–20), s.t kirjalikul hääletamisel avaldas oma seisukohta üle poole korteriühistu liikmetest. Otsuse nr 1 poolt hääletas 42 liiget ja seega võeti otsus vastu lihthäälteenamusega. Otsuse nr 2 osas said liikmed hääletada 10 juhatuse liikme kandidaadi poolt, märkides oma eelistuse kuni 5 kandidaadi osas. Valituks osutusid enim hääli saanud 5 kandidaati. Seega on hääletusprotokolli kohaselt kõik otsused vormistatud enamuse hääletamisel osalenud häälte järgi.
29.Kuivõrd maakohus ei võtnud seisukohta selles osas, kas otsuste vastuvõtmisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, märgib ringkonnakohus järgmist. Puudutatud isiku põhikirja järgi saab juhatus koosneda 3 kuni 7 liikmest. Ringkonnakohtu hinnangul sai puudutatud isiku juhatus panna hääletusele otsuse nr 1 ja korteriomanikud said läbi hääletamise anda oma seisukoha, kas nad on 5-liikmelise juhatuse poolt või vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja otsused tühised seetõttu, et puudutatud isiku liikmetele ei antud võimalust hääletada juhatuse liikmete poolt nii, et juhatuses saaks olla 7 liiget. Avaldaja subjektiivne seisukoht eelistada 5-liikmelise juhatuse asemel 7-liikmelist juhatust ei muuda korteriomanike otsust tühiseks.
30.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel ei ole rikutud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätteid, otsused ei ole vastuolus puudutatud isiku põhikirjaga ja on seega kehtivad.
31.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse avalduse rahuldamise osas, on põhjendatud tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Maakohtu määruse tühistamise ja avalduse rahuldamata jätmise ning määruskaebuse rahuldamise tõttu on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg 2 mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.