Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja M. Z. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M. Z.lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9,56 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot.
3.M. Z. peab tasuma põhinõudelt, so 400 eurolt, viivist alates 12.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: sissenõutavaks muutunud viivis nõue 32,13 euro ulatuses, intressi nõue 35,28 eurot ja sissenõudmiskulu nõue 25 euro ulatuses.
5.Jätta menetluskulud 81,8% ulatuses M. Z. kanda ning 18,2% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
6.Mõista M. Z.lt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks hüvitis 432 eurot. OÜ Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 715730005.
7.M. Z. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus M. Z.le kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) nõuab M. Z. (kostja) põhivõla summas 400 eurot, intressi 35,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 41,69 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
kostja ja P OÜ sõlmisid 01.01.2022 sidevahend abil laenulepingu nr xxxx. 20.01.2022 sõlmisid kostja ja P OÜ lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel on kostja saanud krediiti summas 400 eurot;
-
leping on sõlmitud tähtajatult. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste arvete alusel, kuid kostja pole laenu katteks ühtegi makset teostanud;
-
kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ütles P OÜ lepingu üles 25.06.2022 ning loovutas 28.06.2022 nõude kostja vastus hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta saadeti kostjale lepingu sõlmimisel avaldatud aadressile;
-
lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 34,90%. Kostja kohustus intressi maksma arvetele alusel. Kostjal on tekkinud intressi võlgnevus alates 10.04.2022 – 10.06.2022 summas 35,28 eurot;
-
hageja nõuab viivist põhivõla summalt 400 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates, so 25.06.2022 kuni hagi esitamiseni 11.10.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, so 34,90%, so 41,69 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.10.2022 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras;
-
kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressil. Hageja soovib sissenõudmiskulu hüvitamist 30 euro ulatuses;
-
laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase, maksehäireregistrit ning lisaks kontrollis kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjale jms. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Esialgne võlausaldaja on kasutanud kontoanalüüsi ja pärimise teenust (AccountScoringut), mille abil saab laenuvõtja anda oma pangakontode analüüsimiseks tehnilise ligipääsu teenusepakkujale. Päringu järgi oli kostja sissetulek 607,18 eurot; finantskohustused 117,80 eurot (smsraha.ee), tarbijalaen 123,81 eurot ning tarbijalaen 57,14 eurot; majapidamiskulud 225 eurot. Antava laenu osamakse suurus oli 28,73 eurot. Kuivõrd kostja igakuiseks sissetulekuks 607,18 eurot, igakuiseks väljaminekuks 298,75 eurot, elamiskuludeks 225 eurot ning taotletav laenu osamakse 28,73 eurot, millest tulenevalt jäi reserviks 54,70 eurot (607,18-298,75- 225-28,73). Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad kui sissetulekud. Hageja on seisukohal, et laenuandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, kuivõrd laenuandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku eurot 893,82 eurot (riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 718,82 eurot). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht
2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 400 eurot, intressi 35,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 41,69 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Kostja ja P OÜ sõlmisid sidevahendi abil 20.01.2022 krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti summas 400 eurot (dtl 25). Esile toodud asjaoludel andis P OÜ oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on P OÜ ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.
5.Laenuandja on lepingu alusel võimaldanud kostjal kasutada maksekaarti, mille krediidilimiit oli 400 eurot (dtl 25-31). Vastavalt lepingule tuli kostjal laen tagastada ühes intressiga vähemalt igakuiste minimaalsete osamaksetega – 2% krediidilimiidi summast (minimaalselt 20 eurot), sellelt arvestatud intress ja muud lepingu alusel arvestatud summad (dtl 49). Krediidiandjal oli kohustus iga kuu esimesel tööpäeval fikseerida eelneva kuu viimase päeva seisuga arvestatud laenu põhiosa jääk ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Selle alusel oli kohustus krediidiandjal edastada kostjale maksekorraldus, millest nähtus kasutusse võetud laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja kostja poolt tasumisele kuuluvad summad (krediidikonto lepingu üldtingimuste p 6.1, dtl 43). Laenuleping sõlmiti tähtajatult (dtl 25).
6.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 16,95%1. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu KKM oli 41,25% aastas (dtl 49), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102
24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.
tarbimislaenude
krediidi
kulukuse
määr:
tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
7.1.Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks hageja krediidivõimelisust: arvutisüsteemi kaudu on tehtud päring Creditinfo andmebaasi maksehäirete kohta; tehti päring dokumendi kehtivuse ja elamisloa andmete kohta; tehti päring rahvastikuregistrisse; tehti päring olemasoleva kinnisvara kohta; kontrolliti väljaannet Ametlikud Teadaanded; kontrolliti www.taust.ee veebilehelt nõuete olemasolu; kontrolli pangakonto väljavõtet (dtl 221-222, 227-245). Vaatamata näiliselt küllaltki põhjalikule kontrollile on kohtu hinnangul krediidiandja siiski rikkunud teabe saamise kohustust. Krediidiandja on küll nõudnud kostja käest viimase pangakonto väljavõtet, kuid saadud väljavõtet sisuliselt analüüsides ning võrreldes kostja laenutaotluses tooduga pidanuks krediidiandja nõudma kostjalt esinevate vastuolude kohta täiendavat teavet (vt ka Riigikohtu 24.11.2023 määrust asjas nr 2-21-13098 p-d 21). Nii nähtub hageja laenutaotlusest, et tema igakuised sissetulekud on 1000 eurot, kuid pangakonto väljavõtte järgi on tema keskmine ühe kuu sissetulek 538,07 eurot (7 kuu keskmine3). Laenutaotlusest järeldub, et kostja igakuised finantskohustused on 117,80 eurot. Samas järeldub pangakonto väljavõttest, et kostja on võtnud erinevaid laene novembris 2021 summas 1425,75 eurot (laenuandjad I AS ja B AS, tehingud nr 167, 170, 180, 187, 194, 195, 197, 200, 204, 206, 207 (dtl 235-238)), detsembris 1300 eurot (laenuandja P OÜ; tehingud nr 279, 287, 302, 308, 312 (dtl 240-243) ja jaanuaris 7 päeva jooksul 557,18 eurot (laenuandja P OÜ ja I OÜ; tehingud nr 332, 335, 364 (dtl 243-245)). Kusjuures laenu tagasimakse on kostja teinud vaid ühel korral 05.01.2022 summas 57,14 eurot, kuigi esimene laen on väljavõtte järgi võetud juba 09.11.2021. Seega esines vastuolu kostja poolt esitatud andmetes ja hageja kogutud andmetes. Olukorras, kus krediidiandja tuvastab, et kostja kohustused on selgelt suuremad, kui kostja enda taotluses välja toob, tulnuks krediidiandjal kostja kohustuste kohta täiendavalt andmeid koguda ja/või kostjalt lisateavet küsida (igakuise laenumakse suuruse, tagastamise tingimuste jms osas). Hageja on küll laenu andmisel võtnud arvesse ka lisaks kahte teist tarbijalaenu (dtl 239), kuid sellest ei järeldu, et arvestatud oleks pangakonto väljavõttest nähtuvate kõikide kostja võetud kohustustega. Samuti on kostja pangakonto väljavõtte alusel tuvastatav, et ta on teinud korduvalt makseid enda teiselt pangakontolt (vt tehingud number 159, 164, 165, 213, 219, 233, 258, 274, 281, 284, 326). Kuivõrd esitatud pangakonto väljavõttest ei järeldu näiteks kostja kulusid eluasemele ega igapäevaseid kulusid toidule, ravimitele jms, pidanuks hageja küsima kostjalt ka tema teise pangakonto väljavõtet. Seda enam, et kostja on enda laenutaotluses märkinud selleks kuluks 0 eurot, mida ei saa pidada realistlikuks. Hageja poolt aluseks võetud majapidamiskulud 225 eurot ei ole kooskõlas kostja pangakonto väljavõttega.
7.2.Kohtu hinnangul polnud krediidiandja kogutud andmete järgi kostja ka krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõtte alusel on tuvastatav, et tema keskmine ühe kuu sissetulek on 538,07 eurot (7 kuu keskmine) ning et ta oli selle perioodi jooksul võtnud laenu vähemalt 3282,93 euro ulatuses. Kui võtta üksnes arvesse hageja poolt välja toodud finantskohustused 298,75 eurot kuus ning majapidamiskulud 225 eurot ja antava laenu osamakse suurust 28,73 eurot, kuluks kostjal tema igakuiste kohustuste katteks 552,48 eurot, st enam kui on tema keskmine sissetulek. Isikut, kellele ei jää pärast igakuiste kõikide kohustuste katmist üle piisavalt rahalisi vahendeid, et katta enda igapäevaseid vajadusi (toit, riided, ravimid jms), ei saa pidada krediidivõimeliseks (vt ka Riigikohtu 24.11.2023 määrust asjas nr 2-21-13098, p-i 22). Kuivõrd hageja igakuised kohustused pärast laenu võtmist ületasid tema igakuiseid sissetulekuid ei saanud teda pidada
Juuli 2021 150 eurot, august 2021 465,82 eurot, september 2021 381,16 eurot, september 2021 350 eurot (avanss), oktoober 2021 597,95 eurot, november 2021 454,77 eurot, detsember 2021 617,18 eurot, detsember 2021 250 eurot (avanss), jaanuar 2022 499,60 eurot.
krediidivõimeliseks. Seega kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.4 Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel laenu 400 eurot. Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt pole kostja ühtegi makset võlgnevuse katteks teinud. Kostja on olnud võlgnevuse tasumisega viivituses seega alates 11.04.2022 (krediidikonto lepingu üldtingimuste p 6.1, dtl 43, 38-40). Krediidiandja on andnud kostjale 10.06.2022 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) 24.06.2022 ning selgitanud, et kui võlgnevust sellest ajaks ei tasuta, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 25.06.2022 (dtl 51). Kostja võlgnevust ei tasunud. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so aprilli, mai ja juuni eest (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 51, 172). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt ülesöelnud. Seega on hageja nõue põhinõude osas, so 400 eurot, põhjendatud. Kuivõrd VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%5, siis puudub alus intressinõude osas hagi rahuldamiseks.
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest, so 25.06.2022 kuni hagi esitamiseni intressiga võrdses määras, so 34,90% aastas. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ning viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär (dtl 43). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 8). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud 9,56 euro osas (8% aastas) (VÕS § 113 lg 1). Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivisenõude alates 12.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd kostja on viivituses omapoolse rahalise kohustuse täitmisega on hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud.
10.Hageja palub välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 30 euro ulatuses. Sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises on kokkulepitud lepingu punktis 5.3. (dtl 43). Seega võiks nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Hageja selgitab nõude kujunemist järgmiselt: tasulised kirjad on kostjale saadetud 29.06.2022 (15 eurot), 30.06.2022 (5 eurot) ning 26.07.2022 (5 eurot) rahvastikuregistris märgitud aadressile. Makseviivitusega seotud kulud 5 eurot sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu (29.06.2022, 30.06.2022,
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)
Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar
01.07.2022) võlgnikule vastamisega seotud kulud (30.06.2022), võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel (05.07.2022) jms. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud 25.06.2022. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on välja toonud, et tasulised kirjad on kostjale saadetud 29.06.2022 (15 eurot) ning 30.06.2022 (5 eurot). Järelikult on need saadetud VÕS § 1132 lg 3 ettenähtud tähtaega rikkudes, mistõttu jääb vastavas osas hageja nõue rahuldamata. 26.07.2022 kirja edastamine on tõendatud (dtl 90-91) ning see vastab VÕS § 1132 lg 3 nõuetele, mistõttu kuulub selles osas hageja nõue, so 5 euro osas, rahuldamisele VÕS § 1132 lg 2 p-i 1 alusel. Muid makseviivitusega tekkinud kulusid hageja tõendanud pole. Hageja on lisanud küll enda seisukohta kuvatõmmise väidetavast tööprogrammist, kuid see ei tõenda 5 euro suuruse kahju tekkimist. Kohus selgitab, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue ning hagejal tuleb oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. Vastavas osas jääb hageja nõue seetõttu rahuldamata.
11.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 400 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 9,56 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja edasiulatuva viivise.
12.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
14.Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõuab kokku 506,97 euro tasumist. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt – mõistab kostjalt välja põhivõla 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9,56 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 81,8%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 18,2% ulatuses hageja kanda.
15.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on esitanud 14.02.2024 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 254-256). Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 893,82 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust 698,82 eurot (käibemaksuta, 4 tundi ja 40 minutit), riigilõivust 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on olnud vajalikud, kuid kõikide menetlustoimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg dokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ülemääraselt suur (1 tund ja 50 minutit). Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt
üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.6 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Samuti on 22.02.2023 toimingule – vastuse ettevalmistamine, koostamine ja esitamine – kulunud aeg arvestades dokumendi sisu ja mahtu ülemääraselt suur (1 tund ja 30 minutit). Viidatud toimingu puhul on põhjendatud ajakulu 1 tund. Muude toimingute osas on esindaja ajakulu põhjendatud ja kooskõlas asja materjalidega. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 3 tundi ja 20 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on erinev – kuni 31.12.2022 120 eurot ning alates 01.01.2023 169 eurot. Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu põhjendatud 100 euro ulatuses arvestades asja vähest keerukust. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.7 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kõikide toimingute osas esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 333 eurot. Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 175 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 528 eurot, so riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 333 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 81,8% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 432 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, ei tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab ka hageja taotluse määrata menetluskulude täitmise kord selliselt, et kulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 715730005 (TsMS § 445 lg 1 esimene lause). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
16.Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks xxxx. Kohus üritas menetlusdokumente 05.10.2022 kostjale kätte toimetada antud aadressile tsiviilasjas nr 2-22130053, kuid dokumendid tagastati. Seega poleks eeldatavasti ka käesolevas tsiviilasjas õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada (menetlused olid samaaegsed). E-posti aadressile xxxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris märgitud numbritele xxxx ning xxxx, kuid numbrid ei olnud kättesaadavad.
Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647. Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.
Kohus tegi 24.11.2022 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 120). Saadud andmete alusel helistas kohus kostjale numbritele xxxx ja xxxx, kuid kostja kõnedele ei vastanud (dtl 155). Muid andmeid kostja kohta kohtule ei esitatud. Kohus on palunud ka kostja endisel tööandjal teatada kohtule kostja teadolevad andmed, kuid tööandja ei ole kohtule vastanud (dtl 122). Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.