Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

kostja ja I AS sõlmisid 21.10.2019 osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1494,99 eurot;

-

kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 24 osamaksega perioodil 12.11.2019 - 12.10.2021;

-

kostjal on põhiosa võlgnevus alates 20. osamaksest 12.06.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 23. osamakseni 12.09.2021. Kostja on põhiosa katteks teostanud tagasimakseid kokku summas 1075,09 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 419,90 eurot (1494,99 - 1075,09);

-

lepingus lepiti kokku intressimääras 25% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20. osamaksest 12.06.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 23. osamakseni 12.09.2021 summas 43,33 eurot;

-

lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 419,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so 30.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.10.2022 lepingujärgses viivisemääras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 104,64 eurot. Alates 14.10.2023 kuni põhinõude summas 419,90 eurot täitmiseni nõuab hageja viivist lepingujärgses viivisemääras, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa;

-

hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele pole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja on 25.02.2022, 21.03.2022 ning 24.05.2022 edastanud kostjale 3 tasulist kirja aadressile, mille kostja avaldas laenuandjale ja kuhu laenuandja saatis lepingu ülesütlemise teatise. Lisaks on hageja saatnud kostjale kirju, e-kirju, SMS-e ning helistanud kostja enda poolt laenuandjale avaldatud aadressidel ja numbritel. Toodust tulenevalt soovib hageja 40 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist;

-

laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1500 eurot ning väljaminekuks 60 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 93,34 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1346,66 eurot (1500-60-93,34). Samuti võttis krediidiandja krediidivõimelisuse hindamise protsessis arvesse kostja eelnevat maksekäitumist krediidiandja juures. Kostjal olid järelmaksulepingud 2019 aastal, mida ta tasus korrektselt. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut;

-

kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kogusummas 1773,46 eurot (1075,09 eurot põhiosa katteks + 698,37 eurot intressi katteks).

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 1087,50 eurot (riigilõiv 245 eurot ja õigusabi kulud 842,50 eurot). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht

24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollinud maksehäireregistreid. Samuti on arvesse võetud kostja varasemat maksekäitumist sama krediidiandja juures (varasema järelmaksulepingu on kostja täitnud nõuetekohaselt). Krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse kohta info üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja sissetuleku suurus ja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Eeltoodut ei väära hageja poolt osundatu, et laenu igakuise tagasimakse suurus oli väike. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest

osamakset tasuma. Asjakohane ei ole hageja viide sellele, et kostja oli laenuandjalt ka varem laenu võtnud ja võetud kohustused täitnud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et kostja on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna kostja krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda.3 Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2022 otsus asjas nr 2-21-119187, p 12.9. Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.