2-22-116929
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Konsultant
Kelli Krüüger
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2024, Narva
Kohtuasja number
2-22-116929
Kohtuasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A K vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: [email protected])
Carlo
Kask
(e-post:
Kostja: A K (IK XXX, elukoht XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.
Viru Maakohus võttis 12.08.2022 menetlusse Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A K vastu võlgnevuse nõudes. Kohus on asjas pidanud istungi 12.02.2024, kuhu kostja kohale ei ilmunud. Kohus kohustas istungil hagejat esitama kohtule nõude alusdokumendid, sh andmed lepingu sõlmimise, lepingu lõppemise, krediidikulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja nõude loovutamise kohta. 04.03.2024 esitas hageja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-22-116929.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
2-22-116929 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Käesoleval juhul on tsiviilasja menetlus eelmenetluse järgus, kus kohus kogub tõendeid ja selgitab välja nõude asjaolusid. Kuna käesoleva asja menetlus on eelmenetluse staadiumis, siis hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole vaja kostja nõusolekut. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohtule teadaolevalt ei ole hagi tagasivõtmise põhjuseks kostja poolt nõude rahuldamine. Hageja soovib hagi tagasi võtta omal soovil, seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja menetluses aktiivselt osalenud ei ole, seega ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud ja hüvitatavaid menetluskulusid asjas ei ole. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.