Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.03.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-137681
Kohtuasi
TORUDEABI24.EE OÜ hagi OÜ Dynomax vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja
TORUDEABI24.EE OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4629,29 eurot
Apellatsioonimenetluse osalised ja nende esindajad
Hageja TORUDEABI24.EE OÜ (reg/kood 12369199), lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas Kostja OÜ Dynomax (reg/kood 11315362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 23.02.2023 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta TORUDEABI24.EE OÜ kanda. Mõista
TORUDEABI24.EE
OÜ-lt välja OÜ Dynomax kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 689 eurot.
5.TORUDEABI24.EE OÜ on kohustatud tasuma OÜ-le Dynomax viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude jaotust määrava kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise 689 eurot täieliku tasumiseni.
2-21-137681 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja esitas maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista välja lepingujärgne põhivõlgnevus 1318,96+1138,69+1900=4357,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 272, 25 eurot.
2.Hageja teostas 21.01.–08.02.2021 suulise töövõtulepingu alusel remondi-ehitustöid kokkulepitud hindadega aadressil Puki tee 6, Tallinn. 2021. a jaanuaris pöördus kostja hageja poole tellimusega. 21.01.2021 esitas hageja hinnapakkumise 1900 eurot. Tööd oli tehtud 25.01.2021. Kostja juhatuse liige MZ palus 25.01.2021 teostada lisatööd, millele hageja tegi hinnapakkumise 360 eurot. Lisatööd teostati 08.02.2021. 31.01.2021 väljastas hageja kostjale arve nr MA2100010 ehitusmaterjalide eest 1318,96 eurot. Hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja õigeaegselt. 04.03.2021 väljastati kostjale uus arve nr MA2100025 summas 1138,69 eurot, arve on tasumata. 09.04.2021 väljastati kostjale arve nr MA2100110 summas 1900 eurot, arve on tasumata. 12.04.2021 hageja esitas arved. 08.02.2021 andis hageja tööd üle ja tellija asus seda kasutama. Tellija ei keeldunud tööde vastu võtmisest ega avaldanud pretensiooni kuni 12.04.2021, st rohkem kui kaks kuud. Kuna kostja rohkem ei ole võtnud ühendust ja esitatud pretensioonid olid alusetud, peab hageja tõendatuks, et tööd oli vastu võetud. Kostja vastus
3.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud hinnapakkumise aktsepteerimist kostja poolt ega muul viisil kokkuleppe sõlmimist tehtavate ehitustööde koosseisu ega hinna kohta. Mh ei ole hageja tõendanud hinnapakkumiste edastamist kostjale enne töö tegemist ega nende aktsepteerimist ega ka kostja nõustumist arvetega. Kuivõrd hageja ei ole konkretiseerinud, millised tööd ja millise hinnaga on kostja väidetavalt tellinud, ei saa ka hinnata, kas hageja tegi need valmis, esitas vastuvõtmiseks kostjale ning kas kostja on need vastu võtnud.
4.Tegelikult sõlmisid menetlusvälised isikud MZ ja LA tarbijatöövõtulepingu menetlusvälise isiku Invigo Ehitus OÜ-ga, mille alltöövõtjaks oli hageja. Kostjaga hagejal lepingut ei olnud, mida kinnitab hagiavalduse lisana 7 esitatud LU poolt aadressilt XXX 09.04.2021 saadetud ekiri. LA 12.04.2021 e-kiri viitab, et MZ ja LA ei olnud hageja töödega rahul. Seega ei ole nemad tööd vastu võtnud sõltumata õigussuhte olemasolust või puudumisest. Menetlusväliste isikute vahel sõlmitud tarbijatöövõtu alltöövõtja õiguslik seisund ei anna õigust esitada nõudeid kostja vastu. Maakohtu otsus
2-21-137681
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvate kulude rahalise suuruse.
6.Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis on vajalik töövõtjal välja tuua ja tõendada tasu saamiseks. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja leiab, et poolte vahel lepingut ei sõlmitud. Hageja on õigesti märkinud, et töövõtuleping võib olla sõlmitud suuliselt ja leping sõlmitakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kuid järgneva hageja käsitlusega kohus ei nõustu. Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg; kaudne on tahteavaldus, millest vastavalt selle tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (antud juhul tahe sõlmida töövõtuleping).
7.VÕS § 20 lõige 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh teoga. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohtu hinnangul ei tulene ühestki hageja esitatud tõendist kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga töövõtuleping. Hageja selgitused lepingulise suhete olemasolu kohta ei ole tõendiks. Asjaolu, et hageja saatis väidetavalt hinnapakkumise ja arve kostja e-posti aadressile XXX ei viita sellele, et kostja on kirjad kätte saanud ja neid aktsepteerinud. Kostja tahteavaldus tööde tellimiseks (lepingu sõlmimiseks) eeltoodust ei tulene. Väär on hageja 09.04.2021 e-kirjas märgitu, et arvet käsitatakse lepinguna, kuna seadus arvele sellist tähendust anda ei võimalda. Hageja viidatud kostja juhatuse liikme 12.04.2021 e-kiri ei viita samuti pooltevahelise lepingu sõlmimisele. Kirjas on öeldud, et peatöövõtja Invigo Ehitus OÜ esindaja AK korraldas san/tehnilisi töid objektil, tellides tööd Torudeabi 24 OÜ-lt. Kirja lõpus on allkiri MZ, eramu Puki tee 6 omanik.
8.12.04.2021 e-kirjast järeldub ainult see, et hagejalt tellis tööd Invigo Ehitus OÜ (juhatuse liige AK), mitte kostja OÜ Dynomax. Hageja enda selgitustest tuleneb, et leping oli sõlmitud hageja ja Invigo Ehitus OÜ seadusliku esindaja AKi vahel. Järgnevalt on hageja märkinud, et isik oli vahendajaks. Kui hageja väidab, et sõlmis lepingu Invigo Ehitus OÜ-ga, ei saa ta lepingujärgset töövõtutasu nõuda kolmandalt isikult. Kohus on eelnevalt hagejale selgitanud, et AKl ei ole pädevust esindada Dynomax OÜ-d, isik ei ole Dynomax OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) ning asja materjalides puudub volitus (TsÜS § 117) ja muud tõendid, mis viitaksid õigusele esindada Dynomax OÜ-d. 09.04.2021 OÜ Dynomax e-kirjast hagejale tuleneb, et kostja ei ole hagejalt töid tellinud. Hageja esitatud maksekorraldusest, millega Dynomax OÜ tasus 03.02.2021 hagejale 5064,72 eurot, töövõtulepingu sõlmimist järeldada ei saa. Maksekorralduses märgitud selgitusest „MA2100007“ ja sama numbriga arvest nähtub, et tasutud on ehitusmaterjalide eest. Tegemist ei ole arvega ega tasuga tööde teostamise eest.
9.Õige on kostja viide, et esitatud asjaoludel ei saa TsÜS § 68 lõike 4 järgi lugeda kostja vaikimist ega tegevusetust tahteavalduseks sõlmida leping. See, et kostja ei esitanud vastuväiteid ega keeldunud lepingu sõlmimisest ei viita tahteavaldusele sõlmida leping. Vaikimist ja tegevusetust loetakse VÕS § 20 lõike 2 kohaselt nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Fotod saavad tõendada ainult teatud isikute poolt erinevate tööde teostamist määratlemata kohas ja ajal.
10.Hageja ning Torudeabi ja Elektritööd OÜ nõude loovutamise osas märgib kohus, et VÕS § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud
2-21-137681 dokumendi võlgnikule. Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis muutub TsÜS § 69 lõike 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Hageja ei ole väitnud, et nõude loovutamise leping on esitatud kostjale, või nõude loovutamisest on kostjale teatatud ja kostja on teate kätte saanud, mis annaks alust lugeda loovutamise kehtivaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et nii hageja seisukohtadest kui LA 12.04.2021 e-kirjast tuleneb, et hagejale esitati pretensioon tööde osas (töid ei teostatud tähtaegselt, töödes olid olulised puudused, töö oli ebaprofessionaalne, tekitati kahju 9000 euro ulatuses), millest tulenevalt ei saa rääkida tööde lepingukohasusest ja töövõtutasu sissenõutavaks muutumisest. Ekslik on hageja väide, et kui tellija võtab ehitise kasutusele, loetakse töö vastu võetuks. Riigikohus leidnud, et VÕS-st ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, punkt 18).
11.Kuna ei ole võimalik tuvastada pooltevahelise lepingu olemasolu, ei tõusetu küsimust lepingu tingimustest, töö valmimisest ja töövõtutasu sissenõutavusest ning kohus poolte sellekohaseid väiteid ei käsita. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
12.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle õigusabi osutatud 6 t ja kulude suuruseks on 780 eurot (tunnitasu 130 eurot). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot (käibemaksuta). Arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lõike 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja kulu 780 eurot (6×130) vajalik ja põhjendatud.
14.Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lõike 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda. Alternatiivselt palub saata tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
16.Hageja selgitas menetluse käigus korduvalt, et sõlmis kostjaga suulise töövõtulepingu. Hageja esitab ringkonnakohtule Invigo Ehitus OÜ juhatuse liikme AKi kinnituse, millest tuleneb, et 19.01.2021 kutsus ta hageja tööle objektile Puki tee 6, Tallinn; Torudeabi ja elektritööd OÜ (hageja seadusliku esindaja Natig Ispanovi teine ettevõte) saatis 21.01.2021 AKle hinnapakkumise tellijaga kooskõlastamiseks; 21.01.2021 AK ütles telefoni teel, et hinnapakkumine on kooskõlastatud ja võib alustada tööd; tellija saatis ruumiplaani, kus ei olnud märgitud, kuidas torud peavad minema või milliseid töid tuli teha, kõik lepiti kokku suuliselt, kohapeal; kogu tööde protsess oli 22.01.2021 enne tööle asumist kokkulepitud tellijaga suuliselt; tellija selgitas ja näitas isiklikult, millist tööd ja millises konkreetses ruumis ta soovib, et tehakse; Invigo Ehitus OÜ-l ei olnud kokkulepet MZga santehniliste tööde teostamise osas; Invigo Ehitus OÜ ei saanud mingit selle töö eest.
17.Kohus saab lugeda tõendatuks, et Invigo Ehitus OÜ tegutses hageja ja kostja vahelises lepingus vahendajana ning leidis ettevõtte (hageja), kes saab teostada santehnilisi töid objektil. Hageja esitas arved kostja ametlikule e-postile XXX. Äriregistri andmete kohaselt on kostja ametlikuks e-posti aadressiks just XXX. Ainus tasutud arve nr MA2100007 summas 5064,72
2-21-137681 eurot oli tasutud just kostja pangakontolt. LA väitis 12.04.2022 e-kirjas, et poolte vahel oli kokkulepe töö teostamise tähtaja osas („vastavalt kokkuleppele“) ja poolte vahel oli kokkulepe töö sisu osas („tegemata osale (põrand)“). Hageja ei saa esitada kohtule kinnitust selle kohta, et kostja esitas hagejale selge tahteavalduse töövõtulepingu sõlmimiseks, sest lepingu sõlmimine, sh lepinguliste kohustuste ja töö sisu arutamine, toimus suuliselt ja kohapeal objektil. Seda kinnitas ka AK.
18.Kui kostjal ei oleks lepingulist kohustust hageja ees, st hageja ei oleks ehitaja kostja objektil, ei oleks kostjal olnud vajadust ega kohustust tasuda arvet nr MA2100007. Tähtis ei ole, et kostja tasus arve ehitusmaterjalide, mitte teostatud tööde eest.
19.Seonduvalt kokkuleppega tasu osas. Hageja tegi kostjale kaks hinnapakkumist: 21.01.2021 ja 04.02.2021. Mõlemad kinnitas kostja suuliselt, selline oli pooltevaheline praktika. AK kinnitas, et kostja kooskõlastas hageja 21.01.2021 hinnapakkumise nr MP2100005 samal päeval. Ka lisatööd tellis kostja hagejalt suuliselt. Kui kostja ei oleks kinnitanud, ei oleks hageja alustanud lisatöödega ning teostanud neid. LA kinnitas 12.04.2021 e-kirjas, et poolte vahel olid kokkulepped töö osas.
20.Hageja selgitas, et teostas kokkulepitud ja lisatööd nõuetekohaselt. Lisatud fotod kinnitavad, et töö oli teostatud nõuetekohaselt. Kostja ei ole enne 12.04.2021 esitanud pretensiooni töö kohta. On väljaspool mõistlikku vaidlust, et santehniliste tööde puhul on töö vastuvõtmine tavaline sündmus. Kostja võttis eramu kasutusele kohe pärast tööde teostamist, seega võttis kostja töö vastu 25.01.2021 ja 08.02.2021. LA 12.04.2021 e-kirjast tuleneb samuti, et hageja antud kuupäevad on õiged.
21.LA vastas 12.04.2021 kostja e-postilt hageja seadusliku esindaja e-kirjale ja selgitas, et hageja ei teinud töid kokkulepitud tähtajaks, teostatud töö oli oluliste puudustega ning hageja töölised tekitasid kostjale varalist kahju. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit puudusite, kahju kohta. Kostja esitas pretensiooni seega vastavalt 2,5 ja 2 kuud pärast lisatööde teostamist. 2 kuud on mõistlik aeg selleks, et lugeda, et kostja võttis tööd vastu. Seega tuleb eeldada, et töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja ei ole seda teinud.
22.Hageja esitas koos hagiavaldusega tõendid selle kohta, et ostis santehniliste tööde teostamiseks vajaliku ehitusmaterjali. Arvestades, et kostja tasus ühe arve ehitusmaterjalide eest 5064,72 eurot, on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe, et kostja tasub ehitusmaterjalide eest. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt 2097,65 eurot tasumist ehitusmaterjalide eest.
23.Arve nr MP2100005 väljastas hageja seadusliku esindaja teine ettevõte Torudeabi ja Elektritööd OÜ, kuid hiljem sõlmiti nõude loovutamise leping. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et loovutamine ei ole kehtiv (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-62-07).
24.Apellatsioonkaebuse lisas 1 esitatud AK kinnituse näol on tegemist uue tõendiga (lisas 2 on kinnituse tõlge). Apellant viitab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lõikele 4 ja leiab, et tõend on lubatav põhjusel, et see on vajalik asja õiglasemaks lahendamiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata peamiselt põhjusel, et hagejal ei ole tasu nõuet kostja vastu, kuna ta oli sõlminud töövõtulepingu menetlusvälise isiku Invigo Ehitus OÜ-ga, mitte kostjaga. Ringkonnakohus saab kinnituse alusel tuvastada, et hageja sõlmis lepingu siiski kostjaga. Hageja taotles juba 23.03.2022 AK tunnistajana ülekuulamist, sest ta oleks saanud anda ütlusi järgmiste asjaolude kohta: ta pakkus 19.01.2021 tööd hagejale kostja nimel ja tegutses vahendajana kostja ja hageja läbirääkimisel; ta edastas hageja hinnapakkumise kostja e-postile;
2-21-137681 hageja alustas töid peale mahu ja hinna aktsepteerimist kostja poolt; kostja oli rahul hageja esimese etapi tööga (21.01.2021 pakkumine nr MP2100005, 31.01.2021 arve nr MA2100010) ja tellis hagejalt lisatöid (04.02.2021 pakkumine nr MP2100013, arve nr MA2100025); lisatööd olid lõpetatud nõuetekohaselt ja pretensiooni hagejale ei olnud; kostja esindaja ja tema abikaasa LA kontrollisid hageja töid iga päev või mitu korda päevas. Maakohus jättis 21.11.2022 hageja taotluse põhjendamatult rahuldamata. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud vaidlustatud osas ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS 654 lõige 6). Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Ringkonnakohus määrab rahaliselt kindlaks vastustajale hüvitatavate kulude suuruse.
27.Praeguses vaidluses tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohtus esiletoodud eluliste asjaolude ja nende tõendamiseks esitatud tõendite kogumi alusel jõudis maakohus õigele järeldusele, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, mille alusel oleks kostjal tekkinud kohustus teostatud tööde eest tasuda. Hageja on apellatsiooniastmes endiselt seisukohal, et nõude aluseks on tema ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping. Ringkonnakohus täpsustab, et kuna osaliselt (1900 euro ulatuses) on hageja toonud esile, et nõude loovutas temale Torudeabi ja Elektritööd OÜ, siis järelikult pidi hageja lisaks sellele, et tõendada enda ja kostja vahelise lepingu sõlmimist, tõendama ka Torudeabi ja Elektritööd OÜ ning kostja vahelise töövõtulepingu sõlmimist.
28.Ringkonnakohus käsitab esmalt hageja ja kostja võimalikku lepingulist suhet. Maakohus tuvastas, et hageja tõenditest ei tulene kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga töövõtuleping hagetavate tööde tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 6543 lõige 6). Kolleegium ei tuvastanud selles osas menetlusõiguse normide olulist rikkumist (tõendite ebaõiget hindamist (TsMS § 232 lõige 1)) ega otsuse ebapiisavat põhjendamist (TsMS § 442 lõige 8) ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.
29.Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS §-d 8, 9). Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui kaudsete tahteavaldustega (TsÜS § 68), seejuures toonitas maakohus asjakohaselt, et poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada TsÜS § 75 lõikest 1 tulenevalt vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sama sätte teise lause järgi, kui saaja tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude alusel.
2-21-137681
30.Hageja tõi töövõtjana kostja kui tellijaga lepingu sõlmimise kohta maakohtus esile järgmised elulised asjaolud: 1) hagiavalduses (dtl 24–26): jaanuaris 2021 pöördus kostja hageja (hagiavalduses märgitud „avaldaja“) poole tellimusega vee-, kanalisatsiooni- ja põrandakütte torude paigaldamiseks; 21.01.2021 esitas hageja hinnapakkumise summas 1900 eurot (nr MP2100005); leping oli sõlmitud suuliselt; tööd olid tehtud 25.01.2021; samal päeval palus kostja juhatuse liige MZ teha lisatöid, mille kohta tegi hageja pakkumise 360 eurot 04.02.2021 (nr MP2100013); 31.01.2021 väljastas hageja arve nr MA2100010 ehitusmaterjalide eest, arve on tasumata; lisatööd olid lõpetatud 08.02.2021; tööd teostati objektil, mille omanikeks on kostja esindajad; 03.03.2021 väljastas hageja kostjale arve nr MA2100025, arve on tasumata; 09.04.2021 väljastas hageja uuesti arve nr MA2100010; 2) esimeses vastuses kostja hagivastusele tõi hageja lisaks esile (dtl 99–101): jaanuaris 2021 tegi samal objektil siseviimistlustöid Invigo Ehitus OÜ, mille juhatuse liikmel AKil palusid eramu omanikud ja kostja esindajad paigaldada vee-, kanalisatsiooni- ja põrandakütte torusid; kuna Invigo Ehitus OÜ selliseid töid ei tee, pakkus AK neile hagejat, oli vahendajaks hageja ja kostja vahel; AK küsis 19.01.2021 kostja nimel hagejalt hinnapakkumist, mille hageja esitas AKile 21.01.2021, kelle sõnul kiitis kostja pakkumise heaks; 04.02.2021 hinnapakkumise saatis hageja kostja e-posti aadressile XXX; samale e-postiaadressile saatis hageja 03.02.2021 arve nr MA2100010; tellimused ja hinnad olid läbi räägitud telefoni teel; hinnapakkumine nr MP2100005 ja arve nr MA2100010 olid esitatud Torudeabi ja Elektritööd OÜ poolt; tegemist on seotud ettevõtetega, mis töötavad sageli koos; hageja ja kostja leppisid otse kokku teostatavad tööd ja hinnad; hageja ei olnud Invigo Ehitus OÜ alltöövõtjaks; hageja 30.01.2021 arve nr MA 2100007 ehitusmaterjalide eest saajaks oli kostja, kes selle 03.02.2021 ka tasus; 3) teises vastuses kostjale (dtl 120–124) tõi hageja lisaks esile, et lepingu sõlmimine poolte vahel on mh tõendatud kostja juhatuse liikme 12.04.2021 e-kirjaga; 4) 29.12.2022 seisukohas (dtl 128–129) esitas hageja 30.01.2021 arve nr MA2100007 ehitusmaterjalide eest, mille saajaks oli kostja, kes selle 03.02.2021 ka tasus.
31.Väidete tõendamiseks esitas hageja maakohtus järgmised tõendid: 1) Torudeabi ja Elektritööd OÜ pakkumine nr MP2100005 21.01.2021 summas 1900 eurot (dtl 60), mille kirjelduse kohaselt esitati see teisel korrusel maja plaani järgi vee, kanalisatsiooni ja põrandakütte torude paigaldus, Töö; pakkumise saatmise kohta AKi e-mailile 21.01.2021 esitas hageja ekraanitõmmise (dtl 107–109); 2) hageja arve nr MA2100007 30.01.2021(dtl 130) ehitusmaterjalide eest kostjale summas 5064.72 eurot, millest nähtub, et see oli väljastamise ajaks tasutud; samas on esitatud maksedokument, millest nähtuvalt tasus kostja arve 03.02.2021 (dtl 131); samuti, et arve oli saadetud 01.01.2021 aadressile XXX(dtl 132); 3) arve nr MA2100010 31.01.2021 summas 1318,96 eurot (dtl 59), milles on arve saajana märgitud kostja ja mille kirjelduses on Ehitusmaterjalide eest; arve saatmise kohta 03.02.2021 aadressile XXX esitas hageja ekraanitõmmise (dtl 102–104); 4) pakkumine nr MP2100013 04.02.2021 summas 360 eurot (dtl 61), millest nähtuvalt tegi hageja kostjale pakkumise järgmiste tööde tegemiseks: WC poti, bidee ja valamu jaoks veetoru (seinte freesimine) ja kanalisatsiooni toru (põranda lammutamine) veedamine; pakkumise saatmise kohta 04.02.2021 aadressile XXX esitas hageja ekraanitõmmise (dtl 105–106); 5) 04.03.2021 arve nr MA2100025 summas 1138,69 eurot (dtl 48), milles on arve saajana märgitud kostja, makse saajana hageja ja mille kirjelduses on materjalid, rent, lisatööd
2-21-137681 (väike toas küttetorude vedamine, termoreguleerija paigaldus, seinte ja põranda freesimine, aukude tegemine); 6) arve nr MA2100025 04.03.2021 e-postiaadressile XXX saatmise kohta e-kiri (dtl 52); 7) e-kirjavahetus 09.04.2021 (dtl 50–52), millest nähtuvalt saatis hageja projektijuht kell 13:34 kostjale arve nr MA2100110, märkides mh, et arvet käsitatakse lepinguna ja millele kostja nimel vastas kell 14:02 LA, et kostja ei ole teenuseid hagejalt tellinud; omakorda sellele vastas hageja kell 14:19, et töö oli tehtud teie objektil Puki tee 6, on olemas fotod tehtud töödest, hinnapakkumine oli ka saadetud 21.01.2021; 8) Torudeabi ja Elektritööd OÜ arve nr MA2100110 09.04.2021 1900 euro tasumiseks (dtl 57), millelt nähtub arve saajana kostja ja kirjelduse kohaselt oli see esitatud teisel korrusel maja plaani järgi vee, kanalisatsiooni ja põrandakütte torude paigaldus, Töö; 9) LA ja MZ 12.04.2021 e-kiri hagejale (dtl 49–50), millest nähtuvalt teatasid nad, et alustasid jaanuaris 2021 eramu Puki tee 6 remondiga; peatöövõtjaks oli Invigo Ehitus OÜ, esindaja AK, kes korraldas objektil santehnilisi töid, tellides need hagejalt; töid ei teostatud tähtaegselt ja tööde tegemisel tekitati kahju; kirjale vastas hageja, saates ekirja LAle e-postiaadressile XXX; 10) nõude loovutamise 15.11.2021 leping (dtl 125), millest nähtuvalt loovutas Torudeabi ja Elektritööd OÜ hagejale 1900 euro suuruse nõude, mis tuleneb arvest nr MA2100110; 11) ringkonnakohtus esitas hageja täiendavalt AK kirjaliku seletuse (koos tõlkega dtl 161– 163): „19.01.2021 kutsusin Torudeabi24.ee OÜ tööle objektile aadressil Puki tee 6, Viimsi. Torudeabi ja elektritööd OÜ saatis 21.01.2021 AKle hinnapakkumise tellijaga kooskõlastamiseks. 21.01.2021 AK ütles telefoni teel, et hinnapakkumine on kooskõlastatud ja võib alustada tööd. Tellija saatis ruumiplaani. Plaanis ei olnud märgitud, kuidas torud peavad minema. Milliseid töid tuli teha, kõik lepiti kokku suuliselt, kohapeal. Kogu eelseisvate tööde protsess oli 22.01.2021 enne tööle asumist kokkulepitud tellijaga suuliselt. Tellija selgitas ja näitas isiklikult, millist tööd ja millises konkreetses ruumis ta soovib, et me teeksime. Invigo Ehitus OÜ-l ei olnud kokkulepet MZga santehniliste tööde teostamise osas. Invigo Ehitus OÜ ei saanud mingit tasu selle töö eest. MZ tasus oma maja ehitamiseks aadressil Puki tee 6b ehitusmaterjalide eest Dynomax OÜ arvelt. Samuti ei saanud Invigo Ehitus OÜ tasu teostatud tööde eest täies ulatuses, lisatöid ei tasutud üldse. Täpselt ei mäleta, millal oli hinnapakkumine kooskõlastatud, ilmselt oli seda näidatud tellijale, ta kiitis heaks, ning ma edastasin selle hiljem.“
32.Kostja tõi maakohtus esile järgmised elulised asjaolud: 1) 21.01.2021 pakkumise tegi ja arve 1900 euro tasumiseks väljastas Torudeabi ja Elektritööd OÜ, mitte hageja; 2) hageja ei ole esitanud töid kostjale vastuvõtmiseks; 3) MZ ja LA sõlmisid tarbijatöövõtulepingu Invigo Ehitus OÜ-ga, mille alltöövõtjaks oli hageja, kelle tööga tellijad rahul ei olnud; 4) kostja ei ole volitanud AK ennast esindama; 5) tõendamata on kostja poolt pakkumiste saamine; 6) hageja väited on vastuolulised.
33.Väidete tõendamiseks viitas kostja hageja esitatud tõenditele ja esitas järgmised tõendid: 1) AK (Invigo Ehitus OÜ nimel) 16.03.2021 e-kiri lepingudokumendi saatmise kohta (dtl 94); 2) töövõtulepingu nr 011421-01 01.14.2021 dokument (dtl 90–93), millest nähtub, et tellijad MZ ja LA ning töövõtja Invigo Ehitus OÜ, mida esindab AK, leppisid mh kokku, et töövõtja kohustub tegema elamu Puki tee 6, Tallinn siseviimistlustööd vastavalt hinnapakkumisele; tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub akti alusel.
2-21-137681
34.Maakohus asus asjakohaselt seisukohale, et lepingu sõlmimist võimaldavad elulised asjaolud peab TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt esile tooma ja tõendama hageja, kes väidab arvete väljastamise aluseks olnud lepingu olemasolu kostjaga. Kolleegium märgib, et praeguses asjas pidi hageja lisaks enda ja kostja tahteavaldustele tooma esile ja tõendama ka kostja ning Torudeabi ja Elektritööd OÜ vahelised tahteavaldused, kuna 21.01.2021 pakkumise ja 09.04.2021 arve sama töö eest on kostjale esitanud Torudeabi ja Elektritööd OÜ, mitte hageja. Hilisem nõude loovutamine ei muuda lepingupoolt. Hageja ei ole väitnud, et Torudeabi ja Elektritööd OÜ tegutses tema alltöövõtjana. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt peab Torudeabi ja Elektritööd OÜ 1900 euro nõuet endale kuuluvaks, seega pidi hageja tõendama omandatud nõude (võlasuhte) tekkimise alust. Seega pidi hageja esmalt tõendama, et juriidilisest isikust kostja seadusjärgne ja / või lepinguline esindaja pidi mõistma hageja tahteavaldusi selliselt, et töövõtjaks on 21.01.2021 pakkumise alusel Torudeabi ja Elektritööd OÜ ning 04.02.2021 pakkumise alusel hageja ja et sõlmitakse iseseisvad töövõtulepingud, mis ei ole osaks elamu, kus töid tehti, omanike ja Invigo Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust.
35.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei suutnud tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega tõendada tema ning Torudeabi ja Elektritööd OÜ poolt kostjaga töövõtulepingute sõlmimist, mille alusel oleks kostjal tekkinud VÕS § 637 järgne kohustus tasuda tellijana töövõtjate töö eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistu, millel paikneb eramu, kus jaanuaris / veebruaris 2021 töid tehti, kuulus füüsilistest isikutest MZle ja LAle. Samuti ei ole vaidlust, et samal ajal oli kinnistu omanikel sõlmitud eramus siseviimistlustööde tegemiseks töövõtuleping Invigo Ehitus OÜ-ga, mille seadusjärgseks esindajaks oli AK. Hageja on toonud esile, et tema poole pöördus 19.01.2021 AK ja küsis kostja nimel hinnapakkumist torude paigaldamiseks ning et hinnapakkumise saatis ta AKile, kes teatas telefoni teel, et pakkumine on kooskõlastatud. Kostja ei ole kinnitanud AKile volituste andmist Torudeabi ja Elektritööd OÜ ja /või hagejaga lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et kogutud tõendite kogumisega ei leidnud volituste andmine tõendamist. Teistsugusele seisukohale ei ole alust asuda ka AKi kirjaliku seletuse alusel. Selles ei ole isik väitnud kostjalt, seega MZilt kui kostja juhatuse liikmelt, selliste volituste saamist. AK on seletanud, et kutsus hageja 19.01.2021 objektile tööle ja sai 21.01.2021 Torudeabi ja Elektritööd OÜ hinnapakkumise tellijaga kooskõlastamiseks. AKi seletusest ei nähtu, keda ta pidas silmas tellija all. Samuti ei mäleta ta hinnapakkumise kooskõlastamise asjaolusid. Kolleegium märgib, et pigem saab seletusest järeldada, et tellijana peetakse silmas MZi, sest kasutatud on väljendeid „...enne tööle asumist kokku lepitud tellijaga suuliselt... tellija näitas ja selgitas isiklikult ... Invigo Ehitus OÜ-l ei olnud kokkulepet MZiga santehniliste tööde ... MZ tasus oma maja ehitamiseks ... ehitusmaterjalide eest Dynomax OÜ arvelt...“. Vastavalt töövõtulepingule AKi äriühinguga olid tellijateks füüsilised isikud. Kostja on eitanud lepingu sõlmimist koheselt peale arve saamist 09.04.2021. Seega ei ole tõendatud, et 21.01.2021 pakkumise alusel oleks sõlmitud leping Torudeabi ja Elektritööd OÜ ning kostja kui MZile kuuluva äriühingu vahel. 12.04.2021 e-kirjast ei ole võimalik teha hagejat toetavat järeldust nagu oleks MZ selles kinnitanud hageja ja kostja vahelist kokkulepet tööde tegemist. E-kirjas on selgelt antud teada, et objektil tegutses peatöövõtja, kellega olid lepingud sõlminud kinnistu omanikest füüsilised isikud ja kes korraldas tööde tellimist hagejalt.
36.Sarnaselt 21.01.2021 pakkumise alusel Torudeabi ja Elektritööd OÜ ning kostja vahel lepingu sõlmimise tõendamatusele ei ole tõendatud ka 04.02.2021 pakkumise alusel töövõtulepingu sõlmimine hageja ja juriidilisest isikust kostja vahel. Hageja on esitanud hinnapakkumise, milline oli adresseeritud kostjale, kuid ei ole tõendanud selle kätte saamist
2-21-137681 kostja poolt. Kostja on hinnapakkumise saamist ja selle kooskõlastamist eitanud. Asjaolu, et 31.01.2021 arve oli hageja poolt ehitusmaterjalide eest esitatud kostjale ja kostja selle 03.02.2021 tasus, ei tõenda veenvalt, et lepingu pooleks oli kostja. VÕS § 78 lõikest 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täita võlgniku eest kolmas isik. Ehituse töövõtulepingute puhul on tavapärane, et töövõtja kasutab töö tegemisel alltöövõtja(te) teenuseid, samuti, et tellijate eest maksavad tasu kolmandad isikud (tihti ka nendega seotud äriühingud). Seda enam, et arve esitamise ajal ei olnud hageja veel 04.02.2021 pakkumist teinudki, seega jääb üldse selgusetuks, millise õigussuhte alusel oli 31.01.2021 arve esitatud. Lisaks on asjakohane kostja vastuväide, et hageja ei tõendanud e-kirja, millega pakkumine oli väidetavalt saadetud, jõudmist kostjani. TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lõike 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda; sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kätte saaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (lahendid nr 2-15-6538, punkt 14; 2-19-14714, punkt 11.2). Praeguses asjas ei ole hageja tõendanud, et tema 04.02.2021 pakkumine oli jõudnud kostja valitud teenusepakkuja serverisse. Tsiviilasja materjalidest ei saa ka järeldada, et kostja oleks tellijana hinnapakkumist tagantjärgi heakskiitnud või teinud muid toiminguid, mida saaks käsitada kui hagejaga töövõtulepingu sõlmimise heakskiitmist TsÜS § 113 mõttes.
37.Seonduvalt eelpool käsitamata kaebuse väidetega juhib kolleegium hageja tähelepanu kaebuse põhjenduste punktile 24. Selles on viidatud „kostja 15.06.2020 saadetud hinnakirjale“. Praeguses menetluses ei ole kohtule esitatud kummagi pool 15.06.2020 hinnakirja ning sellega seonduvat väidet ei toodud esile ka maakohtus. Seega jääb kohtule hageja väite seos praeguse menetlusega arusaamatuks.
38.Kaebuse punktides 25 ja 43 on hageja taaskord käsitanud kahte iseseisvat äriühingut (hagejat ning Torudeabi ja Elektritööde OÜ-d) ühe ja sama isikuna, kui väidab, et hageja tegi kostjale 2 hinnapakkumist ja väljastas kostjale 3 arvet. Maakohtus esitatud tõenditest, sh nõude loovutamise lepingust, nähtuvalt esitas pakkumise nr MP2100005 21.01.2021 summas 1900 eurot (dtl 60) ja arve nr MA2100110 09.04.2021 1900 euro tasumiseks (dtl 57) mitte hageja, aga Torudeabi ja Elektritööde OÜ. Asjaolu, et mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on väidetavalt sama isik, ei anna alust käsitada neid lepingupoolena ühe isikuna, kui lepingus ei ole vastupidist kokku leppinud. Hageja ei esitanud väiteid kokkulepetest kostjaga selle kohta, et töövõtjana on käsitatavad mõlemad äriühingud samaaegselt. Kui aga Torudeabi ja Elektritööde OÜ tegutses hageja alltöövõtjana, ei ole tal lepingulist suhet peatöövõtja tellijaga ega õigust nõuda temalt töö eest tasumist.
39.Eelpool käsitamata asjaolud ja väited (töö üleandmise-vastuvõtmise ja kvaliteedi jmt kohta) ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus nendega menetlusökonoomia põhimõtte alusel ei tegele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Hageja maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust ega kindlaksmääramist alternatiivselt ei vaidlustanud, seega seda osa maakohtu otsusest kolleegium ei kontrolli.
41.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
2-21-137681
42.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
43.Menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsiooniastmes osutatud kostjale lepingulise esindaja poolt õigusabi järgmiselt: kaebusele vastuse koostamine 4,1 t; kohtumäärusega tutvumine ja kliendi teavitamine 0,5 t; hageja menetluskulude nimekirjale vastuväite koostamine 0,4 t; menetluskulude nimekirja koostamine 0,3 t, kokku 5,3 t. Nimekirja kohaselt on õigusabi kulude suuruseks on 689 eurot (tunnitasu 130 eurot; käibemaksuta).
44.Kolleegium on seisukohal, et kostja apellatsioonimenetluse kulud on taotlusetud ulatuses põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning sisu. TsMS § 175 lõike 1 esimese lause järgi on hageja kohustatud kostjale hüvitama apellatsioonimenetluse kulu 689 eurot.
45.Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lõike 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.