Välja mõista TORUDEABI24.EE OÜ-lt Osaühing Dynomax kasuks viivis menetluskuludelt (780 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt teostas hageja ajavahemikul 21.01.2021-08.02.2021 suulise töövõtulepingu alusel remondi-ehitus töid kokku lepitud hindadega aadressil Xxx, Tallinn. 2021 jaanuaris pöördus OÜ Dynomax hageja poole tellimusega. 21.01.2021 esitas hageja hinnapakkumise tööde teostamiseks 1900 eurot. Tööd oli tehtud 25.01.2021. Osaühing Dynomax juhatuse liige M Z palus 25.01.2021 teostada lisatööd, millele hageja tegi hinnapakkumise 360 eurot. Lisatööde teostati 08.02.2021-ks. 31.01.2021 väljastati kostjale arve nr MA2100010 ehitusmaterjalide eest 1318, 96 eurot. Hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja õigeaegselt.
2.04.03.2021 väljastati kostjale uus arve nr MA2100025 summas 1138, 69 eurot. Arve on tasumata. 09.04.2021 väljastati kostjale arve nr MA2100110 summas 1900 eurot. Arve on tasumata. 12.04.2021 hageja esitas arved ning vastuseks sai kätte e-posti teel kiri puuduste kohta. 08.02.2021 andis hageja tööd üle ja tellija asus seda kasutama. Tellija ei keeldunud tööde vastu võtmisest ning ei avaldanud pretensiooni kuni 12.04.2021, st. rohkem kui kaks kuud. Kuna kostja rohkem pole võtnud ühendust hagejaga ning tema poolt esitatud pretensioonid olid alusetud, hageja peab tõendatuks, et tööd oli vastu võetud. Seega kostja pole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning jäi hagejale võlgu (1318.96 +1138.69+1900,00) 4357,65 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti välja mõista kostjalt sisse nõutavaks muutunud viivis 272, 25 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud hinnapakkumise aktsepteerimist kostja poolt ega muul viisil kokkuleppe sõlmimist töövõtuobjekti, st tehtavate ehitustööde koosseisu, ega hinna osas. Muu hulgas ei ole hageja tõendanud hinnapakkumiste edastamist kostjale enne töö tegemist ega nende aktsepteerimist ega ka kostja nõustumist arvetega. Kuivõrd hageja ei ole hagis konkretiseerinud, millised tööd ja millise hinnaga on kostja talt väidetavalt tellinud, siis ei saa ka hinnata, kas hageja tegi need valmis, esitanud need vastuvõtmiseks kostjale ning kas kostja on need vastu võtnud. Menetlusvälised isikud ja L U sõlmisid tarbijatöövõtulepingu menetlusvälise isikuga Invigo Ehitus OÜga.
4.Hageja oli Invigo Ehitus OÜ alltöövõtja. Kostjal hagejaga lepingut ei olnud, mida kinnitab hagiavalduse lisana 7 esitatud L U’i poolt aadressilt [email protected] 9.04. 2021.a saadetud e-kiri. Hagiavalduse lisana 7 esitatud L U’i poolt aadressilt [email protected] 12.04.2021 saadetud e-kiri viitab, et M Z ja L U ei ole alltöövõtja-hageja poolt tehtud töödega rahul. Seega ei ole nemad tööd vastu võtnud sõltumata õigussuhte olemasolust või puudumisest. Menetlusväliste isikute vahel sõlmitud tarbijatöövõtu alltöövõtja õiguslik seisund ei anna hagejale õigust esitada nõudeid kostja vastu. Sellepärast on hagi selgelt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu
hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mis on vajalikud töövõtjal välja tuua ja tõendada tasu saamiseks. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja leiab, et poolte vahel lepingut ei sõlmitud. Hageja on õigesti märkinud, et töövõtuleping võib olla sõlmitud suuliselt ja leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kuid järgneva hageja käsitlusega kohus ei nõustu. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (antud juhul tahe sõlmida töövõtuleping).
6.VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohtu hinnangul ei tulene ühestki hageja esitatud tõendist kostja tahteavaldust sõlmida hagejaga töövõtuleping. Hageja selgitused lepingulise suhete olemasolu kohta ei ole tõendiks. Asjaolu, et hageja saatis väidetavalt hinnapakkumise ja arve kostja e-posti aadressile [email protected] ei viita sellele, et kostja on kirjad kätte saanud ja neid aktsepteerinud. Kostja tahteavaldus tööde tellimiseks (lepingu sõlmimiseks) eeltoodust ei tulene. Väär on hageja 09.04.2021 e-kirjas märgitu, et arvet käsitatakse lepinguna, kuna seadus arvele sellist tähendust anda ei võimalda. Hageja viidatud kostja juhatuse liikme 12.04.2021 e-kiri ei viita samuti poolte vahelise lepingu sõlmimisele, kuna kirjas on öeldud, et peatöövõtja, Invigo Ehitus OÜ esindaja, A K korraldas san.tehnilisi töid objektil, tellides tööd Torudeabi 24 OÜ-lt. Kirja lõpus on, allkiri M Z, eramu Xxx omanik.
7.Eelviidatud tõendist (12.04.2021 e-kiri) järeldub ainult see, et hagejalt tellis tööd Invigo Ehitus OÜ (juhatuse liige A K), mitte kostja, OÜ Dynomax. Hageja enda selgitustest tuleneb, et leping oli sõlmitud hageja ja Invigo Ehitus OÜ seadusliku esindaja A Ki vahel. Järgnevalt on hageja märkinud, et isik oli vahendajaks. Kui hageja väidab, et ta sõlmis lepingu Invigo Ehitus OÜ-ga, siis ei saa lepingujärgset töövõtutasu nõuda kolmandalt isikult. Kohus on juba eelnevalt hagejale selgitanud, et A Kil ei ole pädevust esindada Dynomax OÜ, isik ei ole Dynomax OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) ning asja materjalides puudub isiku volitus (TsÜS § 117) ja muud tõendid, mis viitaksid isiku õigusele esindada Dynomax OÜ-d. 09.04.2021 OÜ Dynomax e-kirjast hagejale tuleneb, et kostja ei ole hagejalt töid tellinud. Hageja esitatud maksekorraldusest, millega Dynomax OÜ tasus 03.02.2021 hagejale 5064, 72 eurot töövõtulepingu sõlmimist järeldada ei saa. Maksekorralduses märgitud selgitusest, MA2100007 ja sama numbriga arvest nähtub, et tasutud on ehitusmaterjalide eest. Tegemist ei ole arve ja tasuga tööde teostamise eest.
8.Õige on kostja viide sellele, et esitatud asjaoludel ei saa TsÜS § 68 lg 4 järgi lugeda kostja vaikimist ega tegevusetust tahteavalduseks sõlmida leping. See, et kostja ei esitanud vastuväiteid ja ei keeldunud lepingu sõlmimisest ei viita kostja tahteavaldusele sõlmida leping. Vaikimist ja tegevusetust loetakse VÕS § 20 lg 2 kohaselt nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning järelikult on hageja vastavasisuline , lepingukohasust ja vastuvõtmist. Fotod saavad tõendada ainult teatud isikute poolt erinevate tööde teostamist määratlemata kohas ja ajal. Torudeabi24.ee OÜ ja Torudeabi ja Elektritööd OÜ nõude loovutamise osas märgib kohus, et VÕS § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule.
9.Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis muutub TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Hageja ei ole väitnud, et nõude loovutamise leping on esitatud kostjale, või nõude loovutamisest on kostjale teatatud ja kostja on teate kätte saanud, mis annaks alust lugeda loovutamise kehtivaks. Kohus peab vajalikuks
märkida, et nii hageja seisukohtadest, kui L A 12.04.2021 e-kirjast hagejale tuleneb, et hagejale esitati pretensioon tööde osas (töid ei teostatud tähtaegselt, töödes olid olulised puudused, töö oli ebaprofessionaalne, tekitati kahju 9000 euro ulatuses), millest tulenevalt ei saa rääkida tööde lepingukohasusest ja töövõtutasu sissenõutavaks muutumisest. Ekslik on hageja väide, et kui tellija võtab ehitise kasutusele, loetakse töö vastu võetuks. Riigikohus leidnud, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks (RKTKo 3-2-1-145-14 p 18).
10.Kuna ei ole võimalik tuvastada poolte vahelise lepingu olemasolu, siis ei tõusetu ka küsimust lepingu tingimustest, töö valmimisest ja töövõtutasu sissenõutavusest ning kohus poolte sellekohaseid väiteid ei käsitle. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
11.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud 6 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 780 eurot (tunnitasu 130 eurot). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-1713190 p 18). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja kulu 780 eurot (so. 6 tundi × 130 eurot) vajalik ja põhjendatud. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.