Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-23-8720

2-23-8720 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on Reimax Electronics osaühingu hagi Digital Sputnik Lighting osaühingu vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt Digital Sputnik Lighting OÜ-lt hageja Reimax Electronics OÜ kasuks välja põhinõue 39 072.77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 3666.44 eurot ja alates 16.06.2023 viivis põhinõudelt (39 072.77 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud summas 1760 eurot palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.07.2015 müügilepingu nimetusega tarneleping ja selle lisa 08.05.2018 nimetusega materjalide laovaru kokkulepe #QR1827. Lepingu kohaselt valmistas ja müüs ning ladustas hageja kostjale eriotstarbelisi kaableid ja kaabliühendusi. Hageja esitas müüdud kauba osas kostjale arved, kuid kostja sattus arvete tasumisega viivitusse. Kostjale esitatud arvete alusel oli hageja nõue kostja vastu summas 64 072.77 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2021 aastal eeltoodud võlasuhtest tekkinud võla tasumiseks deklaratiivse võlatunnistuse. Lepingu kohaselt tunnistas kostja võlgnevust hageja ees summas 64 190.54 eurot, mille tasumine ajatati 13 kuu peale, igakuise maksena 5000 eurot (viimane makse 4190.54 eurot). Esimene makse pidi toimuma 20.09.2021, viimane 20.09.2022. Kostja tasus esimesed viis

2-23-8720 osamakset, mistõttu võlgneb kostja hagejale 8 kuu maksed summas (64 072.77 - 25 000) 39 072.77 eurot. 10.10.2023 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 16.10.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. 16.01.2024 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 01.02.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 39 072.77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3666.44 eurot, viivis alates 16.06.2023 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on hagiavalduse kohaselt tasutud riigilõiv summas 1400 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamine) 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamiseks 1 tund ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 0,5 töötundi, kokku 3 tundi. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 ja Riigikohtu 26.04.2017 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

2-23-8720 Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas (3x120) 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (1400+360) 1760 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1760 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.