Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 06.11.2024 kliendilepingu. Kliendilepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse tasuma hagejale tasu osutatud õigusabi eest. Õigusteenuse sisu seisnes kostja õigusalases nõustamises ja esindamises vastavalt kostja suulisele ja kirjalikule tellimusele. Hageja esitas kostjale arve nr xxx summas 3171.98 eurot ja arve nr xxx summas 740,25 eurot. Kostja tasus hagejale ettemaksudena 700 eurot ja 610 eurot. Pärast kostja tehtud ettemaksete arvestamist ja tasaarvestuse tegemist jäi kostjal hageja ees tasumata veel 2602,23 eurot. Arve nr xxx osas kujunes tasaarveldatud jäägiks 2471,98 eurot (3171,98 € – 700 €) ning arve nr xxx osas 130,25 eurot (740,25 € – 610 €). Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust, st on jätnud esitatud arved tasumata. Tasumata arvete kohta saatis hageja kostjale korduvaid meeldetuletusi ning nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 70 eurot tasumist. Hageja nõuab viivise tasumist kliendilepingu p 7.1 alusel resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhinõudelt arvestusega 0,06% päevas. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist lepingujärgses määras 0,06% päevas iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.11.2025.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja osutas kostjale õigusteenust, mis seisnes kostja õigusalases nõustamises ning esindamises kriminaalmenetluses. Kostja tasu maksmise kohustus tuleneb lisaks seadusele ka kliendilepingu p-st 4.1, mille järgi kohustus kostja tasuma hageja osutatud õigusabi eest hageja väljastatud arvete alusel. Kliendilepingu p 4.5 sätestab selgelt, et klient on kohustatud arved tasuma seitsme päeva jooksul alates arvete väljastamisest. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivise tasumist kliendilepingu p 7.1 alusel resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhinõudelt arvestusega 0,06% päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot, õigusabikulu summas 780 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 455 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 180 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 180 eurot tunnis, on kooskõlas Tallinna advokaaditeenuse turu keskmise hinnaga ja Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

taotlus rahuldamisele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.