Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. R. vastu võlgnevuse, intressi, viivise, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude nõudes
Hagihind
7 633,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja esindaja: T. I. (e-post XXX) Kostja: M. R. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M. R.lt põhivõlgnevus 4 166,68 eurot ja viivis 601,65 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Välja mõista M. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 4 166,68 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.08.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3 565,03 eurot.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõuded M. R.lt intressivõlgnevuse, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 33,17% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ning 66,83% ulatuses M. R. kanda.
6.Välja mõista M. R.lt menetluskulu 524,62 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M. R.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.X OÜ kui laenuandja ja kostja kui laenuvõtja sõlmisid 16.08.2019 refinantseerimislaenu leping nr. 10098, millega laenuandja laenas kostjale 5 500 eurot ja kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 24% aastas igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Viimane osamakse tulnuks tasuda 15.08.2022. Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2020 osamakseni, alates 15.06.2020 osamaksest jättis kostja maksed tasumata. Laenuandja ütles lepingu 19.10.2020 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 432,64 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot ning saadud laenusummast tagastamata 4 465,19 eurot. 08.12.2020 loovutas laenuandja oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja tegi kulutusi sissenõudmisteenusele, millega seoses tekkis kulu 35 eurot. Kostja tasus hagejale 188,51 eurot, mille hageja arvestas põhivõlgnevuse katteks. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 4 276,80 eurolt 20.10.2020-09.08.2022 perioodi eest määraga 24% aastas kokku summas 1 850,34 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 4 276,80 eurot, intressivõlgnevuse 432,64 eurot, lepingu haldustasu võlgnevuse 12,50 eurot, viivisvõlgnevuse 1 850,34 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot, samuti viivise põhinõudelt (4 276,80 eurolt) alates 10.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude summas. Kostja seisukohad
2.Kostjale loeti hagimaterjalid TsMS § 326 lg 1 alusel kätte toimetatuks 01.02.2023 dokumentide jätmisega kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti aadressil XXX Aadressi õigsust kinnitas kostja 04.10.2022 telefoni teel (+372 XXX, kostja rahvastikuregistrisse kantud kontakttelefon). Kostja lubas 04.10.2022 tulla hagimaterjalidele isiklikult kohtu kantseleisse järgi, kuid dokumente kätte saama ilmunud ei ole. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja on esitanud nõuded 15.08.2019 refinantseerimislaenu leping nr. 10098 alusel, mille sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud dokumendid: laenulepingu eritingimused (dtl 1221), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 8-11), avaldus väljamaksmiseks (dtl 22). Dokumendid asuvad digikonteineris, mille avamisel nähtub märge, et allkirjastatud kostja poolt 15.08.2019, allkiri ei ole kehtiv. Lepingupoolteks on eritingimuste kohaselt X OÜ kui laenuandja ja kostja kui laenuvõtja. Hagile on lisatud X OÜ kiri (dtl 26), mille kohaselt laenuhaldussüsteemis oli programmiviga, mistõttu dokumendi digitaalsel allkirjastamisel tuli juurde mittekehtivuse märge seoses erisustega ID-kaardi tarkvarade vahel.
4.VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste
võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus tuvastab viidatud digikonteineri ning kirja alusel, et kostja allkirjastas dokumendid digitaalselt laenusüsteemi kaudu, mis kasutas uuendamata ID-kaardi tarkvara. Kohus leiab, et kostja avaldas seeläbi oma tahet lepingu sõlmimiseks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus asub seisukohale, et leping on sõlmitud.
5.Nähtuvalt lepingust laenas laenuandja kostjale 5 500 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama koos intressiga 24% aastas vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule igakuiste maksetena perioodil 15.09.2019-15.08.2022. Samuti kohustus kostja tasuma haldustasu 2,50 eurot kuus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 29,79% aastas.
6.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 15.08.2019 lepingu sõlmimise ajal 19,37%. Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määr 29,79% aastas ei olnud tegelikust krediidikulukuse määrast kõrgem ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi
krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
12.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust järgmiselt: krediidiandja tegi 15.08.2019 päringu oma süsteemi Sally, mis tuvastas, et eelnev krediidiajalugu kostjal krediidiandja juures puudus; 15.08.2019 päringu süsteemi DataMe, mis kontrollis kostja nime ja perekonnanime, isikukoodi, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus ning sissetuleku suurust; 15.08.2019 päringu maksehäirete kohta Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse ja Ametlikesse Teadaannetesse, viimasest vasteid ei leitud. Vastavalt krediidiandja siseeeskirjadele oli võimalik maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest 60%, kostja kohustused vastavat määra ei ületanud ning tema sissetulek oli piisav täitmaks minimaalse sissetuleku nõuet tootetingimustes kehtestatule. Laenutaotluses oli kostja märkinud sissetulekuks 980 eurot, kohustused 0; laenuotsus tehti vastavalt kontrollitud andmetele: sissetulek 778 eurot, kohustused 0 (dtl 63).
13.Lähtudes nimetatud selgitusest on laenu andmisel täielikult jäetud kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu, kusjuures seda olukorras, kus kostja on taotlenud laenu väljamaksmist kolmest varasemast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (avaldus dtl 22). Maksehäireregistri päringust nähtus laenulepingu sõlmimise aja seisuga ka üks maksehäire (dtl 64). Nimetatu viitab juba kujunenud makseraskustele ning esitatust ei nähtu, et laenu andmise otsustamisel oleks kostja majanduslikku võimekust selle laenu tagasi maksmiseks vastavas kontekstis sisuliselt hinnatud. Esitatust ei nähtu ka, et andmeid oleks kogutud kostja nn majapidamiskulude kohta. Hageja 06.10.2023 seisukohale on lisatud küll kostja konto väljavõte, kuid väljavõttelt nähtuvalt on see tehtud 16.01.2020 - st ilmselt ei saa olla tegemist enne 15.08.2019 lepingu sõlmimist kogutud väljavõttega.
14.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 15.08.2019 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
16.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuni 01.01.2023 oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
17.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
18.Hageja esitatu kohaselt jättis kostja alates 15.06.2020 lepingujärgsed maksed tasumata, kostja ei tasunud midagi, pärast lepingu ülesütlemist laekus kostjalt veel 188,51 eurot. Kohtule on esitatud 29.09.2020 teade ülesütlemise kohta (dtl 27), mille kohaselt laenuandja on kostjale 29.09.2020 andnud täiendava tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 19.10.2020 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb laenuandja lepingu üles öelduks. Nähtuvalt ülesütlemisteatest on see saadetud kostja laenulepingus märgitud aadressil. Kostjal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks laenu põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 20.10.2020.
19.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
20.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud laenusumma oli 5 390 eurot (maksekorraldused dtl 86, 88, 90, kostja konto väljavõte dtl 72). Laenusummat 110 euro ulatuses välja ei makstud, see arvestati vastavalt lepingule lepingutasu katteks. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Esitatu kohaselt tasus kostja graafikujärgseid makseid kuni 15.05.2020 (k.a), millised maksed kokku on 1 034,81 eurot. Arvestades juurde veel pärast ülesütlemist toimunud laekumise 188,51 eurot, tuvastab kohus, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud 1 223,32 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 4 166,68 eurot (5 390 1 223,32). Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Samuti jääb tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest täielikult rahuldamata nõue haldustasu välja mõistmiseks.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt perioodi 20.10.2020-09.08.2022 eest viivist 1 850,34 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab nõude 601,65 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele (põhinõue 4 166,68 eurot):
23.Kohus mõistab välja viivise alates 10.08.2022 põhivõlgnevuselt 4 166,68 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni, piirates edasiulatuva viivise summa vastavalt hageja nõudele põhivõlgnevuse ulatusega arvestades ka juba sissenõutavaks muutunud viivist, so summaga 3 565,03 eurot (4 166,68 - 601,65).
24.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses sissenõudmisteenuse kasutamisega 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 7 633,71 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 5 101,66 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 33,17% ning kostja kanda 66,83% menetluskuludest.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 085 eurot, millest 665 eurot riigilõivule ja 420 eurot lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 665 eurot riigilõivu.
27.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi toiminguid 3,5 tundi, so hagi koostamine koos seonduvate toimingutega. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust 100 eurot tunnis, lisandub km, mis kohtu hinnangul keskmist võrreldava õigusteenuse hinda ei ületa. Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvata, sest on piiratud
käibemaksukohustuslane. Kohus asub seisukohale, et hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 785 eurot (665 + 120).
28.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
29.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 524,62 eurot (785 x 66,83%).
30.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.