OÜ Aktiva Finance Group hagi A. T. vastu võla nõudes
Hagihind
3747,02 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. jaanuar 2024.a.
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Aktiva Finance Group (rk: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
C. M. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]) A. T. (IK XXX, elukoht: XXX)
Kostja:
RESOLUTSIOON
OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. T.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks 2680 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot 68 senti, millest 2353,88 eurot on põhivõlg, 174,79 eurot intress, 25 eurot sissenõudmiskulu ja 127,01 eurot seisuga 05.09.2023.a. sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista AlekA. T.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 06.09.2023 kuni põhinõude 2353,88 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
I
HAGEJA NÕUE
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. T. vastu võla nõudes. Kohus tegi 01.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele A. T. esitas 14.08.2023 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel 21.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.08.2023.a. määrusega jättis Viru Maakohus Aktiva Finance Group OÜ hagi käiguta ja andis tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja A. T. 06.12.2022 laenulepingu nr REF3884758, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu krediidikulukuse määraks on 40,00%. Kostja kohustus täitma lepingust tulenevaid kohustusi vastavalt lepingus kokkulepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 10.03.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 11.03.2023 lepingu üles ja loovutas 14.03.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. 2.1 VÕS §-s 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne
võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt esialgse võlausaldaja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis esialgne võlausaldaja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas kostja krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. 2.2 Lepingu alusel sai kostja laenu summas 2353,88 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt laekumisi laekumisi võlausaldajale põhiosa katteks toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 2353,88 eurot. 2.3 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,65% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 11.03.2023 oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023 ja veebruari 2023 intressid kokku summas 174,79 eurot (41,81+66,82+66,16). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on hageja intressinõue 174,79 eurot. 2.4 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 2353,88 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 12.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 05.09.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 33,65% aastas (viivise arvestus esitatud hagi lisa 8). Hagi esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 386,27 eurot Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis põhinõudelt 2353,88 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.09.2023.a. intressi määraga võrdses määras 33,65% aastas kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. 2.5 Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingute üldtingimuste p-st 7.3. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 13.04.2023 tasulise kirja nr 3414713 saatmine 25 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; edastatud kirjade kulu; võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu. 2.6 Hageja palub kostjalt välja mõista • põhinõude 2353,88 eurot; • intressi 174,79 eurot; • sissenõudmiskulu 40 eurot; • hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 386,27 eurot; • lisanduv viivis TsMS § 367 alusel kuni selle kohase tasumiseni alates 06.09.2023.a. põhinõudelt 2353,88 eurot intressi määraga võrdses määras 33,65% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.08.02.2024.a. esitatud seisukohas selgitab hageja järgmist: 3.1 Kostja isiku tuvastamine Placet Group OÜ-lt laenu taotlemiseks tuli kostjal siseneda laenuandja veebilehekülje keskkonda www.laen.ee ja luua endale konto. Konto loomisel on esimene samm isiku tuvastamine. Kostja isiku tuvastamine toimus läbi ID kaardi, hageja esitab sellekohase logi. Koos isikutuvastamisega tegi krediidiandja päringu rahvastikuregistrisse, kust saadi kostja osas täiendavaid andmeid. Järgnevatel kordadel krediidiandja veebilehel enda kontole sisse logides isiku tuvastamist ei toimu. Isiku tuvastamine viiakse läbi vaid esmakordsel sisse logimisel ehk konto loomisel. Kui konto on loodud, siis järgnevatel kordadel saab sisse logida vaid ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-d kasutades, sisestades selleks PIN 1 koodi. Kostja konto loomine ja isiku tuvastamine leidis aset 13.08.2021 kell 06:56. 3.2 Laenulepingu(te) sõlmimine Kostja esitas 13.08.2021 laenuandja Place Group OÜ veebilehel www.laen.ee laenutaotluse. Laenuandja saatis 13.08.2021 kell 07:01 kostja e-postile XXX Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Laenuandja ja kostja sõlmisid 13.08.2021 laenulepingu nr TL3705828, mille alusel sai kostja laenu summa 3000 eurot. Laenuandja saatis kostja e-postile 13.08.2021 kell 09:35 laenulepingu TL3705828 dokumendid, milleks oli laenuleping, üldtingimused, hinnakiri ja lepingutasu arve. Hageja selgitab, et laenuandjal ei ole säilinud laenusumma väljastamise maksekorraldust kuna laenuandja pangakonto, millelt laen väljastati, on tänaseks suletud. Laenuandjal on andmeid väljastatud laenu osas nagu pangakonto number, kuhu laen väljastati. Lisaks on kostja sõlminud laenuandjaga 06.12.2022 refinantseerimislepingu REF3884758, millega refinantseeriti algset laenulepingut nr TL3705828. Eeltoodu tõendab, et hageja on kostjale laenu väljastanud, sest kostja laenu tagasimakseid tähtaegselt ei tasunud. Laenuandja väljastas kostjale laenu 3000 eurot ja refinantseerimislepinguga REF3884758 refinantseeriti summat 2353,88 eurot. Kostja oli enne refinantseerimist laenuandjale laenu põhisummat tagastanud summas 646,12 eurot. 3.3 TL3705828 lepingu sõlmimisel 13.08.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, kostja pangakonto väljavõtte analüüsi ning maksehäirete päringuid, samuti rahvastikuregistri päringut. Kostjal laenu taotlemise maksehäired puudusid. Pangakonto analüüsi tulemusena arvestas laenuandja kostja sissetulekuks 2000 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (175,40 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha alles (reservi) vähemalt 446,89 eurot. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 3.4 Kostja esitas laenuandjale refinantseerimise taotluse ja laenandja saatis kostjale 06.12.2022 kell 06.12.2022 lepingueelse teabega e-kirja, millele oli manusena lisatud refinantseerimise taotlus, lepingueelne teave, REF3884758 laenulepingu andmed koos maksegraafiku ja selgitustega, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, hinnakiri ja üldtingimused. Kostja digiallkirjastas laenulepingu 06.12.2022 kell 15:42. Laenuandja saatis kostja e-postile XXX teel 06.12.2022 kell 15:57 laenulepingu REF3884758 dokumendid.
REF3884758 leping sõlmiti laenulepingu TL3705828 järgse võlgnevuse 2353,88 eurot refinantseerimiseks ning REF3884758 laenulepingu järgi ei tehtud kostjale ühtegi väljamakset. Kostjaga sõlmiti uus, soodsamate tingimustega laenuleping. Sõlmiti uus leping, millega muudeti intressimäära ja määrati uus laenu tagastamise tähtaeg nii, et igakuise tagasimakse summa vähenes oluliselt. Varasema TL3705828 laenulepingu intressimäär aastas oli 34,90% ja krediidi kulukuse aastamäär 50,00% ning laenusaaja tagasimaksed olid jaotatud 24 kuu peale nii, et iga kuise tagasimakse summa oli 175,40 eurot. REF3884758 laenulepingu intressimäär aastas oli 33,65% ja krediidi kulukuse aastamäär 40,00% ning laenusaaja tagasimaksed olid jaotatud 48 kuu peale nii, et iga kuise tagasimakse summa oli 89,58 eurot. 3.5 Ülesütlemise teade, nõude loovutamise teade Laenuandja saatis lepingu ülesütlemise teate kostjale lihtkirjana postiga aadressile: xxx. Hageja on hagiavaldusele lisanud ülesütlemise teatise. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud ning kostja ei ole vastuväiteid lepingu üles ütlemise osas esitanud. Riigikohus on lahendis 2-1517677 p 13 selgitanud, et ülesütlemise kättesaamist tuleb tõendada vaidluse korral, st siis kui kostja sellele tugineb. Käesoleval juhul puudub vaidlus ülesütlemise/lepingu lõpetamise teatise kätte saamise osas kostja poolt. Hageja poolt on tõendatud, et ülesütlemise teatis on tehtud ning esialgse võlausaldaja poolt välja saadetud. Kostja sai nõude loovutamise teate kätte kõige hiljem hagimaterjalide kättesaamisel. VÕS kommenteeritud väljaande § 172 kohaselt annab paragrahv võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest võlausaldajale, kes on nõude omandanud loovutamise teel, kui väidetav uus võlausaldaja ei esita talle § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokumenti või kui senine võlausaldaja ei ole võlgnikule nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega annab VÕS § 172 uuele võlausaldajale õiguse esitada loovutamisdokument ise ja kostja on hiljemalt hagiavalduse kätte saamisel saanud kätte võlausaldaja teate nõude loovutamisest. Kostja ei ole vaidlustanud nõude loovutamise teatise kätte saamist. Julianus Inkasso on saatnud kostjale meeldetuletuskirja/hagihoiatuse võlgnevuse tasumise osas ja kostja on selle kätte saanud ega ole kätte saamist vaidlustanud. Kostja ei ole enne käesolevat menetlust pöördunud senise võlausaldaja (Laenuandja) ega hageja poole küsimusega, kellele võlgnevus tasuda tuleb ega ole ka kummalegi võlgnevust tasuma asunud.
II KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja A. T. teavitas kohut, et ei ole laenu võtnud, vaid laenu võeti tema teadmata. Politsei- ja Piirivalveameti 16.10.2023.a. teatise kohaselt menetleb Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond kriminaalasja nr 23259050340, mis alustati KarS § 213 lg 1 tunnustel, kus M, N. on võtnud oma lapse isa A. T. ja poja D.N. nimel, nende teadmata ja luba küsimata, erinevaid laene kiirlaenupakkujatelt. Hetkel on käimas kohtueelne menetlus. Kohtu eelistungile 17.01.2024.a. kostja ei ilmunud. Istungi toimumise ajast oli kostja teadlik ning kohus selgitas, et vajadusel on võimalik osaleda ka video vahendusel. 18.01.2024.a. saatis kohus nõudekirja kostjale täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtunõue on A. T.le isiklikult kätte toietatud 24.01.2024.a. A. T. kohtu 17.01.2024.a. nõudekirjale ei reageerinud. III
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osalisel ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või
sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja A. T. 06.12.2022 laenulepingu REF3884758, mille alusel sai kostja laenu 2353,88 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Placet Group OÜ ütles 11.03.2023.a lepingu üles (dtl 53) ning 14.03.2023.a. loovutas nõude hagejale (dtl 54). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 2353,88 eurot; intress 174,79 eurot; hagi esitamise seisuga (05.09.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 386,27 eurot; sissenõudmiskulu 40 eurot; viivist alates 06.09.2023 kuni põhinõude 2353,88 euro tasumiseni lepingujärgses määras 33,65% aastas. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama lepingu sõlmimise asjaolusid, et kostjal on lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja on ainsa vastuväitena kohtule esitanud, et tema nimel ja teadmata võeti mitu laenu (dtl 77). Politsei ja Piirivalveameti teatise (dtl 82) kohaselt menetleb Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond kriminaalasja nr 23259050340, mis alustati KarS § 213 lg 1 tunnustel, kus M, N. on võtnud oma lapse isa A. T. ja poja D. N. nimel, nende teadmata ja luba küsimata, erinevaid laene kiirlaenupakkujatelt. Maksekäsu kiirmenetluses on M. N. saatnud kohtule e-kirja, milles võtab omaks et võttis laenu A. T. nimel ja viimase teadmata kuna pääses tema pangale ja andmetele ligi (dtl 10-11) TsMS § 208 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Hageja ei ole esitanud kostja asendamise taotlust (dtl 90).
7.Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu(te)ga (nii 13.08.2021.a. sõlmitud leping TL3705828 dtl 112 kui ka 06.12.2022 sõlmitud refinantseerimisleping REF3884758 dtl 38-41) VÕS §-de 52 lg 1, 621, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Kostja väidab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, pole selleks tahet avaldanud, kolmas isik (M. N.) on tema nimel sõlminud lepingu tema nõusolekuta ja teadmata. Kostja ei ole täpsustanud kas eitab üksnes refinantseerimislepingu REF3884758 sõlmimist 06.12.2022 või ka 13.08.2021.a. lepingu TL3705828 sõlmimist). Kohus on seisukohal, et nimetatud lepinguid saab lugeda sõlmituks laenuandja /esialgse võlausaldaja Placet Group OÜ ja A. T. vahel kuivõrd autentimine toimus kostja isikut tõendavat dokumenti ja selle PIN koodi kasutades.
Kohus ei välista, et lepingu(d) võis A. T. nimel sõlmida keegi kolmas isik, kuid tegi seda kostja isikut tõendavat dokumenti ja selle PIN koodi kasutades (eeltoodut kinnitab ka M. N. e-kiri dtl 10-11).
A. T. ei ole tõendanud, et tema arvutivõrgu abil autoriseerimist võimaldavad dokumendid (ID kaart, Smart-ID, Mobiili ID) ja nende PIN koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt.
8.Vaidlusalune tarbijakrediidileping (nii leping TL3705828 dtl 112 kui ka REF3884758 dtl 38-41) on sõlmitud arvutivõrgu abil. 8.1 Placet Group OÜ-lt laenu saamiseks vajaliku konto loomisel tuvastati taotleja/kostja isik ID kaardi kaudu 13.08.2021 kell 06.56 (dtl 116). Hageja selgituse kohaselt toimub isiku tuvastamine vaid esmakordsel sisse logimisel ehk konto loomisel. Järgnevatel kordadel saab sisse logida vaid ID-kaardi, mobiil-ID või smat-ID-d kasutades, sisestades selleks PIN 1 koodi. Lepingu REF3884758 digiallkirjastas kostja 06.12.2022 kell 15:42 (dtl 149) Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepingu sõlmiseks tahteavaldust teinud ning tema nimel on laenu võtnud kolmas isik. 8.2 Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on IDkaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16.12.2019.a. otsus tsiviilasjas nr 2-16124450 p 22). Samas lahendis p-s 23 märgib Riigikohus, et ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. (p 24). Kostja ei ole tõendanud, et tema isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega oleksid läinud kolmanda isiku kätte tema tahte vastaselt (kohtunõue dtl 107; kohtunõudele kostja ei reageerinud). Eesti Vabariigi isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimuste punkti 5.2.7 kohaselt peab isik tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all. Kasutustingimuste p 8.1 ja 8.2 kohaselt vastutab klient ainuisikuliselt oma isikliku võtme
haldamise eest ning ainuisikuliselt ja täielikult autentimise ja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja andmisega kaasnevate tagajärgede eest Sertifikaatide kehtivuse ajal kui ka pärast seda. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et tema ID-kaart ja PIN-kood oleks läinud kolmandale isikule üle tema tahte vastaselt, saab lugeda et lepingu sõlmis kostja ning vastutab selle tagajärgede eest.
9.Kostja füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja omapoolseid sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, ei ilmunud kohtuistungile (istungi toimumise aeg oli teada, samuti antud võimalus vajadusel osaleda video vahendusel), ei reageerinud kohtu 18.01.2024.a. nõudekirjale (dtl 107).
10.Refinantseerimislepingu REF3884758 sõlmimises käesoleval juhul kahtlust ei ole. Kostja on selle digitaalselt allkirjastanud (dtl 149). 13.08.2021 sõlmitud laenulepingu nr TL3705828 alusel sai kostja laenu summa 3000 eurot. Laenuandja saatis kostja e-postile 13.08.2021 kell 09:35 laenulepingu TL3705828 dokumendid (dtl 118), st laenuleping, üldtingimused, hinnakiri ja lepingutasu arve. Eeltooduga on täidetud VÕS § 404 lg 1 ja § 410 lg 1 tulenev nõue. Laenu ülekannet / maksekorraldust hageja esitanud ei ole, küll aga on esitanud andmed väljamakstud laenu 3000 euro kohta, sh taotleja konto nr, dtl 112). Laenu väljastamist kinnitab ka Placet Group OÜ kostjale 13.08.2021 saadetud e-kiri (koos lepingudokumentidega, dtl 118). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et laen on tarbija kasutusse antud. REF3884758 leping sõlmiti laenulepingu TL3705828 järgse võlgnevuse 2353,88 eurot refinantseerimiseks ning REF3884758 laenulepingu järgi ei tehtud kostjale väljamakset. Sõlmiti uus, soodsamate tingimustega laenuleping.
11.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
13.08.2021.a so lepingu TL3705828 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 406 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 56,04 % aastas. Kohus möönab, et lepingujärgne krediidikulukuse määr 50 % on piiripealne (dtl 12), kuid ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. 06.12.2022 lepingu REF3884758 sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 45,93 % aastas. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 40% (dtl 42), mis ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingud TL3705828 ja REF3884758 tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu (VÕS § 4062 lg 1 ).
12.VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21)
Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on laenuandja arvesse võtnud kostja esitatud teavet ja kontrollinud avalikke andmebaase (dtl 55-65), sh kontoväljavõtet (dtl 120146). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, konto väljavõttelt nähtuva sissetuleku suurust (2000 eurot), osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli hageja hinnangul võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vähemalt vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõudeid, analüüsinud laenutaotleja esitatud andmeid, kontoväljavõtet, kogunud/kontrollinud andmeid andmebaasidest.
13.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Placet Group OÜ on loovutanud oma nõude hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ei nõude loovutamisele (loovutamise teate saamisele) ega ka laenulepingu ülesütlemisele (ülesütlemise teate saamisele).
14.Lepingu ülesütlemise (11.03.2023.a.) seisuga oli kostja võlg hageja ees 2253,88 eurot. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, jätnud maksegraafikujärgsed maksed tegemata, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6) Hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud.
15.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,65% aastas (dtl 42). Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 01.03.2023 oli kostjal tagastamata detsembri 2022, jaanuari 2023 ja veebruari 2023 intressid kokku summas 174,79 eurot (41,81+66,82+66,16, dtl 39). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja intressinõue on põhjendatud.
16.Võla sissenõudmiskulude nõue
Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab kostjalt 40 euro sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS 1132 lg 2 ja lepingute üldtingimuste p-st 7.3. Hageja sissenõudekulude kujunemine: 13.04.2023 tasulise kirja nr 3414713 saatmine 25 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu; kontaktandmete otsingu ja päringu kulu; edastatud kirjade kulu; võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulu; võlanõude avaldamisega tehtud kulu. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud 25 euro ulatuses (13.04.2023 kiri, dtl 67). Muus osas on kulu tõendamata.
17.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 17.1 Hageja nõuab kostjalt viivist 386,27 eurot arvestatuna põhivõlalt 2353,88 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 12.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 05.09.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras ehk 33,65% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega (viivise arvestus dtl 89). Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS § 367 alusel. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 2353,88 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.09.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 33,65% aastas. 17.2 Kohus hageja esitatud viivisenõudega ei nõustu. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras, so 33,65 % aastas ehk 386,27 eurot arvestatuna põhivõlalt 2353,88 eurot alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast s.o 12.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 05.09.2023 (dtl 66) Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja poolt nõutav viivisemäär ületab seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra (seadusjärgne viivis ajavahemiku 12.03.2023-05.09.2023 eest on 127,01 eurot, hageja nõue 386,27 eurot) ja lähtuvalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 on selline kokkulepe tühine. Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, so 127,01 eurot, perioodi 12.03.2023-05.09.2023.a. eest ja edaspidi (alates 06.09.2023.a.) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Aktiva Finance OÜ hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2680,68 eurot (millest põhivõlg 2353,88 eurot, viivis 127,01 eurot, intress 174,79 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot) ja viivise alates 06.09.2023.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras). Arvestades hagihinda lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS 163 lg 1 sätestatule jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda ja ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.