Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU HANSEKON määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OSAÜHING HANSEKON (registrikood 10901879), seaduslik esindaja Urmas Paidre Vastustaja (hageja): Aive Adler (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus
2.Jätta Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2023 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
4.
Jätta rahuldamata kostja taotlus kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Aive Adleri (hageja) hagi OSAÜHINGU HANSEKON (kostja) vastu kahjuhüvitise saamiseks ja kahjustava tegevuse lõpetamiseks. Maakohus jättis 28. märtsi 2022 määrusega hagi läbi vaatamata kahjustava tegevuse lõpetamise (hageja isiklikke õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamine) nõude osas. Tartu Maakohtu
7.oktoobri 2022 otsusega hagi rahuldati. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot ja viivised. Menetluskulud jäid hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 17. veebruari 2023 otsusega rahuldati kostja apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati osaliselt maakohtu otsus ning tehti tühistatud osas uus otsus. Uue otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja viivised. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäeti poolte endi kanda ning menetluskulude jaotus maakohus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 15. mail 2023, kui Riigikohus keeldus kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast.
2.Hageja esitas maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja 9. septembril 2022. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja maakohtu menetluses esindajakulusid kokku 4716 eurot (sh käibemaks), s.o 8 h 50 min tunnitasuga 140 eurot (lisandub käibemaks) ja 16 h 50 min tunnitasuga 160 eurot (lisandub käibemaks). Hageja tasus riigilõivu 475 eurot. Hageja menetluskulud maakohtus olid kokku 5191 eurot (sh käibemaks).
3.Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks välja 5166 eurot (sh käibemaks), millest 450 eurot moodustas riigilõiv ning 4716 esindaja tasu. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista riigilõivu 25 euro ulatuses, sest tegemist on enamtasutud riigilõivuga. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot ja 160 eurot on mõistliku suurusega ning vastavuses kohtupraktikaga. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Seega on põhjendatud rahaline kulu lepingulisele esindajale 4716 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus võttis arvesse, et hagis esitati kaks nõuet ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitas hageja kahel alternatiivsel õiguslikul alusel. Hageja kohta avaldati kokku 11 kommentaari ning hagejal tuli iga kommentaari puhul
tõendada faktiväite või väärtushinnangu avaldamist ning põhistada väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Lepingulise esindaja ajakulu on vaidluse keerukust ning mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Maakohus leidis, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samas on hageja füüsiline isik ning seega ei pidanud ta esitama TsMS § 174 lg 10 järgset kinnitust. Seetõttu mõistis maakohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, kontrollida hageja õigusabikulude suurust ning mõista välja ainult põhjendatud ja vajalikud kulud. Kostja soovis, et kohus kontrolliks, kas hageja on tegelikkuses sellises ulatuses advokaaditasusid maksnud, sest ringkonnakohus mõistis lõpuks välja hagejale 300 eurot hüvitist, aga menetluskulud on nimekirja järgi riigilõivu arvestamata ca 5000 eurot. Seepärast on vajalik veenduda, kas menetluskulud on tegelikult kantud või soovitakse kuidagi nende arvelt rikastuda. Kostja vaidlustab esindajatasud kogusummas, sest ei ole olnud võimalik kontrollida, kas need kulutused on hageja ka tegelikult kandnud, mis ulatuses on need kantud ja kas nende kulude käibemaksuga arvestamine on õige ja õiglane. Juhul, kui hageja tasus või tema eest tasuti kulusid nt mõne firma arvelt, siis ei saa rääkida sellest, et põhjendatud on kulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Juhul, kui hageja pole advokaadile tasunud või pole mingis ulatuses tasunud, siis soovib kostja kontrollida, kas, mis tingimustel ja mis ulatuses on hagejal tekkinud kohustus kulutusi tasuda. Pealtnägija saates nimetati, et Robert Sarv on viinud hagide esitamise „lausa tööstuslikule tasandile.” Robert Sarve kohta on avalikus ruumis palju negatiivset infot. Kostja loodab, et kohus ei täida talle Robert Sarve poolt ette nähtud rolli tema „hagitööstuse” osana. Kohtumäärusest ei ole näha, et kohus oleks igat esindaja toimingut eraldi analüüsinud ja hinnanud. Kuna tegeliku kommentaari kirjutaja võimalikku faktipõhist infot ei saa tuvastada, siis ei olnud 11 kommentaari kohta käiv omapoolse nägemuse esitamine sellist ajamahtu ja sellist tunnihinda väärt. Need kulud on selgelt ülepaisutatud. Vaidlus ei olnud keerukas ega ka mitte nii ajamahukas, nagu hageja püüab seda näidata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Seega puudub kostja määruskaebuse pinnalt ringkonnakohtul õiguslik alus sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Kohtule ei ole antud õigust tugineda menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja mainele või sellele, mida kolmandad isikud temast räägivad, sh ei saa kohus teha otsust isiklikust eelistusest või sümpaatiast lähtuvalt. Hageja algne esindaja Robert Sarv oli kuni 8. veebruarini 2022 advokatuuri liige. Pärast seda tehtud menetlustoimingud on tehtud uue advokaadi poolt. Advokaadile Advokatuuri poolt tehtud etteheited ei võrdu suutmatusega klienti esindada. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund. Hageja
menetlusdokumentide ajakulu ning maht on proportsionaalsed ning vastavad kohtupraktikas levinud seisukohale. Hageja pidi mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu – hageja kohta avaldati kokku 11 kommentaari ning nende kõigi kommentaaride puhul tuli hagejal seda teha. Järelikult pidi hageja enda õiguste kaitsmiseks ning nõude rahuldamiseks esitama maksimaalselt võimaliku, kusjuures ajamaht ja tunnihinne ei ole sellega sõltuvuses, sest väidete ja hinnangute au teotava iseloomu põhistamisel ei ole ajalist piirangut. Tegemist ei olnud keskmisest lihtsama vaidlusega. Hageja esitas kohtule kaks nõuet - mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning nõude kahjustava tegevuse lõpetamiseks. Kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude võttis hageja tagasi, kuivõrd kostja täitis hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist. Sellisel juhul kannab kostja hageja menetluskulud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohus rahuldas. Menetluskulude suurus ei sõltu seaduse järgi väljamõistetava hüvitise suurusest. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. Lisaks ei esitanud kostja kohtule taotlust hageja kulude kandmist tõendatavate dokumentide välja nõudmiseks. Hageja on füüsiline isik, kes ei saa olla käibemaksukohustuslaseks. Jääb arusaamatuks, miks peaks hageja menetluskulude nimekirjas kohtule valeandmeid esitama, kui on teadlik asjaolust, et kohtul on õigus välja nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
9.Kostja esitas määruskaebuses taotluse, et kohus kontrolliks, kas hageja on tegelikkuses kulusid tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul soovib hageja sisuliselt, et kohus kohustaks hagejat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 176 lg 6). TsMS § 176 lg 8 esimene lause sätestab, et kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Maakohus määras 11. juulil 2022 menetlusosalistele tähtaja 9. septembriks 2022 esitada menetluskulude nimekirjad ning tähtaja 16. septembriks 2022 esitada vastaspoole menetluskulude kohta seisukohad. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kuid kostja hageja menetluskulude kohta maakohtus tähtaegselt ega ka hiljem seisukohta ei esitanud. Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik (TsMS § 329 lg 1). Avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist (TsMS § 330 lg 1). Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud juhul (TsMS § 66 esimene lause). Käesoleval juhul andis maakohus kostjale hageja menetluskuludele seisukoha ja võimalike taotluste esitamiseks maakohtus tähtaja, mille jooksul kostja seisukohta ei esitanud. Kostja ei põhjendanud
maakohtus seisukoha esitamata jätmist. Taotluse esitamist ringkonnakohtus põhjendas kostja sellega, et menetluskuludega võis toimuda „trikitamine“, sest ringkonnakohus mõistis välja hagejale hüvitise 300 eurot, kuid hageja menetluskulud olid nimekirja järgi maakohus 5000 eurot, mis ei ole kostja hinnangul proportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väited põhjendatud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja maakohtule enne seda, kui ringkonnakohtus asjas otsuse tegi. Seega ei saanud maakohtus esitatud menetluskulude nimekiri olla sõltuvuses ringkonnakohtus väljamõistetud hüvitise suurusest. Maakohtus esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt (tl 137-139; 147-148) tegid poolte esindajad maakohtus sisuliselt samas ajalises mahus toiminguid – kostja esindaja 25 tundi 39 minutit 58 sekundit ja hageja esindaja 25 tundi 40 minutit. Menetluskulude rahalise suuruse erinevus tulenes erinevast tunnitasu suurusest ning käibemaksust. Seega ei viita poolte esitatud asjaolud, et hageja menetluskuludega oleks „trikitatud“. Kostja ei põhistanud taotluse maakohtus taotluse esitamata jätmist, samuti ei põhistanud kostja ringkonnakohtule esitatud taotluses kahtlusi hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud suuruse osas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kostja taotlus hageja kohustamiseks menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus leiab vastuseks määruskaebuse väidetele, et maakohus on hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingutele kuulunud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus saab seega maakohtu määruse tühistada juhul, kui maakohus on teinud kaalutlusvea. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja määruskaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks väljunud diskretsioonipiiridest või teinud muid kaalutlusvigu, vaid kostja hindab hageja esindajakulude põhjendatust maakohtust erinevalt.
11.Konkreetselt esitas kostja vastuväite 11 vaidlusaluse kommentaariga seotud esindajakuludele. Kostja hinnangul ei ole 11 kommentaari kohta käiv omapoolse nägemuse esitamine sellist ajamahtu ja sellist tunnihinda väärt. Ringkonnakohus nõustub kostjale vastuväite esitanud hagejaga, et hageja pidi tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Hageja võttis hagiavalduses seisukoha kõigi avaldatud kommentaaride suhtes. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu hagiavalduse koostamisele ei ole arvestades hagiavalduse mahtu, sisu, esitatud nõudeid ning kõigi kommentaaride suhtes seisukoha esitamist ülemääraselt suur. Kostja tõstatas määruskaebuses kahtluse seoses käibemaksu arvestamisega. Maakohus viitas vaidlustatud määruses, et hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus mõistis menetluskulud välja siiski käibemaksuga, sest hageja on füüsiline isik ja ei saa olla käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas valesti, et hageja pole TsMS § 147 lõikes 10 nimetatud kinnitust esitanud. Hageja esitas maakohtus vastava kinnituse
menetluskulude nimekirjas joonealuse märkusena (tl 147). Sama kinnituse esitas hageja ka apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude nimekirjas (tl 171). Kostja ei ole määruskaebuses põhistanud kahtlusi, et hageja eest tasuti kulusid mõne äriühingu arvelt. Maakohus mõistis seega esindajatasu õigesti välja koos käibemaksuga. Kostja esitas määruskaebuses kahtluse, et hageja ei ole menetluskulusid tegelikkuses kandnud. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-65-13, p 18). Menetlusosalisel peab olema õigusteenuse eest tasumise kohustus. Samas kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Hagejat esindasid menetluses advokaadid, seega ringkonnakohus eeldab, et hagejal tekkis õigusteenuse eest tasumise kohustus. Kostja ei ole põhistanud, miks oleksid hageja esindajad pidanud õigusteenust osutama hagejale tasuta. Kostja selgitas, et tal on valus maksta väljamõistetud ulatuses menetluskulusid, sest hagejat esindanud advokaat Robert Sarve kohta on avalikus ruumis palju negatiivset infot. Samuti heideti advokaat Robert Sarv advokatuurist välja, sest tema teadmised kutsenõuetest ning kutse-eetilised tõekspidamised ei vasta nõuetele. Kostja ei viidanud, et Robert Sarv oleks käesolevas asjas hageja esindamisel käitunud ebakohaselt või osutanud õigusteenust ebaprofessionaalset. Menetluskulude vähendamine õigusteenust osutanud advokaadi isikust tulenevatel põhjustel ei ole seega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
12.Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.