Teenistussuhted › Omavalitsusteenistus

Rae vald X. X. poolt väidetuga ei nõustu. Vastustaja on seisukohal, et ei ole avaldanud kaebajat halvustavat valeinfot, vaid tegelikkusele vastavaid andmeid. Eesmärk oli tegelike asjaolude avaldamine, mitte kaebaja maine kahjustamine, tema mustamine, au teotamine. See tegelikkusele vastav info avaldati vastusena/selgitusena hoolekogu esimehe pöördumisele Y. Y. (Y. ) poole. Seega ei ole põhjendatud ka kaebaja nõue varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja väitel ta on esitanud nõude seoses asjaoluga, et vastustaja (Y. Y. isikus) on kahjustanud tema au ja head nime. Vastustaja on avaldanud kaebaja kohta au teotavaid väiteid. Kaebaja on seisukohal, et ta on oma tõendamiskoormise täitnud ning vastaspool ei ole tõendanud, et asjas esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-80-13, p 40). Asjas on tõendatud, et Assaku lasteaia direktor Y. Y. avaldas Aruheina lasteaia hoolekogu esimehele Q. Q. (Q. ) e-kirja, milles väitis nagu oleks kaebaja käitunud oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt. Samuti jättis vastustaja ebaõige mulje, nagu oleks kaebaja põhjendamatult keeldunud oma tööülesannete täitmisest, väites, et kui kaebajat paluti teistesse rühmadesse asendama, siis „tekkis suuremat sorti arusaamatus“. Kuna Aruheina lastead on Assaku lasteaia filiaal ning Assaku lasteaed on omakorda Rae valla valitsemisalas tegutsev õppeasutus (Assaku lasteaia põhimääruse § 1 lg 3 ning § 2 lg 1), siis on Assaku lasteaia direktori ametialane tegevus omistatav vastustajale. Täiendavalt sätestab põhimääruse § 12 lg 1 p 8, et lasteaia direktor on aruandekohustuslik hoolekogu ja lastevanemate ees. Lasteaia direktori poolt hoolekogule andmete avaldamine on direktori ametialane tegevus. Ühtlasi tõendab eeltoodu, et edastades oma väited hoolekogu esimehele pidi vastustaja ette nägema, et need jõuavad ka teiste lapsevanemateni, kuna hoolekogule aru andmine oli üks direktori ametikohustustest. Vastustaja on seega andmed avaldanud. Kuna ekirjas on otseselt välja toodud kaebaja nimi, siis on ilmne, et need andmed on avaldatud kaebaja kohta. Direktor Y. Y. on lapsevanematele väitnud nagu oleks kaebaja käitunud oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt ning ei oleks oma tööülesandeid kohaselt täitnud. Need väited teotavad kaebaja au ja head nime. Kohus on praktikas lugenud näiteks õigusvastaseks väite, et isik „ei saa aine õpetamisega hakkama“, sest see jätab mulje, et ta ei tule oma ülesannetega toime. Samuti on kohtupraktikas loetud õigusvastaseks isiku kohta väite „nagu elevant portselanipoes“ avaldamine, kuna see kujundab isikust teiste inimeste jaoks negatiivse mulje (Tartu Maakohtu 07.10.2022 otsuse nr 2-20-17466 p-d 17 ja 18). Praegusel juhul on direktor samuti avaldanud nagu ei oleks kaebaja suutnud oma tööülesandeid kohaselt täita ning oleks käitunud ründavalt ja ebaviisakalt. Taolised väited jätavad kaebajast selgelt negatiivse mulje. Riigikohus on toonud välja, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo nr 3-2-1-1813, p 26). Eelviidatud lahendile tuginedes leiab kaebaja analoogia korras, et ka väidete õigusvastasuse tuvastamisel peaksid kohtulahendid olema sarnastel asjaoludel võrreldavad, kuna vastasel juhul tekiks olukord, kus sarnastel oludel kohtusse pöördunud isikute asjades võidakse teha väga erinevad otsused. Kaebaja leiab, et taoline olukord tekitaks õigusselgusetust ning raskendaks isikutel oma PS §-st 15 tuleneva õiguse teostamist, kuna kohtusse pöördumise tagajärge oleks väga keeruline ennustada. Kohtupraktikas on varasemalt loetud õigusvastasteks väited, mis on väga sarnased nendele väidetele, mida vastustaja on kaebaja kohta avaldanud.

Kaebaja on seetõttu seisukohal, et ka vastustaja avaldatud väited rikuvad kaebaja PS §-st 17 tulenevat õigust aule ja heale nimele ning on seega õigusvastased. Kuna vastustaja on avaldanud kaebaja kohta au teotavaid väiteid, siis oleks vastustaja vastutusest vabanemiseks pidanud tõendama, et tema väited vastavad tõele või asjas esineb mõni muu õigusvastasust välistav asjaolu. Vastustaja ei ole tõendanud nagu oleks kaebaja põhjendamatult keeldunud oma tööülesannete täitmisest või käitunud oma otsese ülemusega ebameeldivalt ja ründavalt. Eelnevast nähtub, et vastustaja on kahjustanud kaebaja au ja head nime ning asjas ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu. Kaebaja palub seetõttu, et kohus kohustaks vastustajat oma ebaõiged väited ümber lükkama ning kaebajale tekitatud kahju hüvitama. Vastustaja selgitab, et kaebuse kohaselt on tollane Aruheina lasteaia direktor Y. Y. (edaspidi ka direktor) avaldanud kaebaja kohta ebaõigeid ning au teotavaid väiteid, mis on toodud kahes direktori e-kirjas: direktori vastused lasteaias käiva lapse vanema G. G. (G. ) ja hoolekogu esimehe Q. Q. (Q. ) päringutele. Direktori e-kirjas lapsevanemale G. G.le selgitab direktor vastusena lapsevanema päringule põhjuseid, miks viimaste aastate jooksul on vahetunud palju assistente, milles kordagi ei ole viidatud kaebajale, vaid välja on toodud üldised põhjused personali vahetuse kohta viimaste aastate jooksul. Seda on selgitanud ka Y. Y. oma kirjalikus selgituses („Selgituseks lapsevanemale kirjutatud kirja kohta 12.05.2021“), mis on toodud vastustaja poolt kaebaja 16.12.2021 esitatud menetluslikele taotlustele ja seisukohtadele (lisa 2). Direktori e-kirjas vastusena hoolekogu esimehele Q. Q. on toodud väide „/.../X. käitus oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt/.../“(tõendatud kaebaja ebameeldiv ja ründava käitumise tegelikkusele vastavus). 27.04.2021 toimunud vestlusel, kus osalesid majandusjuhataja O. O., õppealajuhataja P. P. , sekretär D. D. ja X. X., selgitati kaebajale töögraafiku muutmise vajadust ja tööjõu ümbertõstmist (vajadust kaebaja teise rühma üle viia). Kaebaja käitus ebaviisakalt, tõstis häält vestluses osalejate peale. 27.04.2021 vestlusel toimunu on tõendatud vestluses osalenud majandusjuhataja, õppealajuhataja ja sekretäri seletuskirjaga ning sõnelust kuulnud õpetaja Z. Z-Z. seletuskirjaga (kaebuse vastuse lisad 6 ja 7). Y. Y. on oma vastuses kohtule 09.06.2022 selgitanud põhjalikult, mida tähendab tema poolt kasutatud väljend „X. käitus oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt“, milles seisnes ebameeldiv ja ründav käitumine. Sellist väljendit kasutas Y. Y. pärast suuliste ja kirjalike selgituste võtmist 27.04.2021 toimunu kohta: „/.../X. tõstis häält ja kõnemaneer oli intensiivne, vestluskaaslasi mitte arvestav. Oma kabinetti jõudes tuli minuga rääkima õpetaja Z. Z-Z., kes jagas minuga õpetajate toas kuuldut (viitas kõrgendatud hääletoonile, järsule käitumisele, vastaspoole mitte ärakuulamisele, provokatiivsetele küsimustele). Väljendit "ründav" kasutas keegi seletuse andnutest: "Ta ju lausa ründas/.../“. 27.04.2021toimunud vestluse asjaolusid on kinnitanud ka majandusjuhataja O. O. ja õppealajuhataja P. P. 12.05.2022 kohtuistungil antud tunnistustes. Kaebuses ja 16.12.2021 esitatud täiendavates seisukohtades toodud väidetele on vastustaja andnud oma vastused ja selgitused vastustaja vastuses kaebusele ning vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele koos sellele lisatud tõenditega. Y. Y. on oma 09.06.2022 vastuses kohtule kinnitanud, et tema e-kiri oli mõeldud ja saadetud hoolekogu esimehele selgitusena, ta ei olnud teadlik, et hoolekogu esimees edastab tema e-kirja Rohutirtsude rühma lapsevanematele. Y. Y. poolt tema e-kirjades lapsevanemale ja hoolekogu esimehele toodud asjaolud vastavad tegelikkusele ning tegemist ei ole kaebaja au teotamisega. Direktor avaldas selle tegelikkusele vastava info selgitusena hoolekogu esimehe pöördumisele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike selgitustega, kuulanud kohtuistungil menetlusosaliste selgitusi (kaebaja andis oma selgitused vande all) ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Assaku/Aruheina lasteaia direktori Y. Y. (Y. ) poole pöördus 12.05.2021 e-kirjaga Vallatute Rohutirtsude rühmas käiva lapse isa G. G. seoses kahe töötaja (assistendi) lahkumisega töölt (omal soovil). Lasteaia direktor vastas samal päeval lapsevanemale e-kirjaga, milles selgitas asjaolusid. Selle kirja sisu on neutraalne ning ei ole kellegi suhtes solvav, selles ei ole ka ühtegi nime mainitud. Kohus toob näitena ühe lõigu sellest e-kirjast: „/.../ Mitme Rohutirtsude rühmast lahkunud töötaja puhul on tegu meeldivate inimestega, kelle assistendi töökoht jäi lihtsalt kitsaks – nad on võimelised enamaks ja kindlasti teevad tööd hästi endale õiges kohas/.../“. Osundatud kirjas mainitakse üldistavalt nelja juhtumit ning assistente mainitakse kirjas umbisikuliselt, nimesid nimetamata, samas ka mitte neid halvustavalt ega solvavalt. Negatiivseid kommentaare mingi konkreetse isiku kohta see kiri ei sisalda. Vallatute Rohutirtsude rühma hoolekogu esimees Q. Q. palus Assaku/Aruheina lasteaia direktoril Y. Y. l selgitada olukorda seoses assistentide lahkumisega. Y. Y. edastas e-kirjaga selgituse Q. Q. (kirja adressaadiks oli üksnes hoolekogu esimees). Kirjas ei palutud saata selle sisu (terviktekst) lapsevanematele, see oli vastus konkreetsele pöördumisele. Q. Q. omal algatusel, vastupidist kinnitavad tõendid puuduvad, edastas kirja Vallatute Rohutirtsude rühma lapsevanematele. Kaebaja oli häiritud sellest, et kirja sisu, kus mainitakse ka teda nimeliselt, sai teatavaks ühe rühma lapsevanematele. Kõne all olevas e-kirjas on lõik, kus mainitakse kaebajat nimeliselt: „/.../Arusaamatus tekkis meil palvega asendada paaril päeval teises rühmas, millele Rohutirtsude rühma assistendid reageerisid üldtunnustatud käitumisnorme eirates. Olukorras, kus X. käitus oma otsese juhiga ebameeldivalt ja ründavalt, on võetud ka seletuskirjad, kuna ma ise ei viibinud sel päeval Aruheina majas/.../. Olin ka vormistamas hoiatust, kuid kohe hoolduslehelt tulles (12.05.2021) esitas X. lahkumisavalduse. Mul on väga kahju, et pean seda kõike siin kirjutama/.../“. Haldusasjas on kohus tuvastanud, et Assaku/Aruheina lasteaia direktor Y. Y. ei saatnud eelnevalt osundatud e-kirja Rohutirtsude rühma lapsevanematele ning see kiri ei olnud ka neile mõeldud, vaid see oli adresseeritud üksnes hoolekogu esimehele olukorra selgitamiseks ja ilma märketa, et selle võib saata edasi lapsevanematele. Seejuures kohus osutab, et kui Y. Y. oleks soovinud selle kirja n-ö avalikustamist, et selle sisu saaks teatavaks ka laiemale isikute ringile, antud juhul ühe rühma lapsevanematele, siis oleks ta ise võinud seda teha ja adressaadiks märkinud lisaks Q. Q. ka rühma lapsevanemad. Sellisel juhul oleks võinud talle ette heita soovi kirja sisu laiemale isikute ringile nähtavaks teha. Sellised tõendid asjas puuduvad. Kohtumenetluses on kohus küsinud Y. Y. lt ka kirjalikku selgitust vaidlusaluse kirja sisu osas, mis puudutab X. X.d. Kohus pöördus 27.05.2022 selgitustaotlusega Assaku/Aruheina lasteaia direktor Y. Y. poole, ühtlasi võimaldades pooltel esitada oma küsimused tulenevalt kohtuvaidluses tõusetunud küsimuste täpsustamise vajadusest. 09.06.2022 Aruheina lasteaia direktor Y. Y. edastas oma vastused selgitustaotluses tõstatatud küsimustele. Kohus osundab Y. Y. järgnevatele selgitustele: „/.../ Minu juuresolekul käitus X. X. enamasti vaoshoitult ja viisakalt. Siiski on mul kogemusi, et emotsioonide tõustes tõusis ka tema hääl ja rääkimise intensiivsus. Ühel meeskonnavestlusel, mis on ka dokumenteeritud (12.02.2021)

kirjeldaksin X. X. suhtlemisstiili väga intensiivsena - tal oli raske kuulata põhjendusi ja teisi osapooli, kes vestluses osalesid - ei kuulanud vestluskaaslasi lõpuni, tema hääletoon tõusis, tegi häälekalt etteheiteid, nö "pommitas" oma argumentide ja väidetega. Osalesime selles vestluses kõik - majandusjuhataja, õppejuht ja kogu rühma meeskond. Peale vestlust olime juhtkonnaga X. X. käitumise toonist ehmunud/üllatunud, sest näiteks rühma õpetaja, kelle koostööga ja info jagamisega A: X. häälekalt rahul ei olnud, ei saanud ilma minu vahelesegamiseta midagi öelda. Samal vestlusel (ja ka mitmel teisel) mainis X. X. korduvalt, et ta ei tea, kas soovib töötada kevadeni (laste kooliminekuni) või lõpetab lepingu kohe/.../. X. X. tuli esimest päeva tööle peale 2 nädalat väldanud hoolduslehte. Palus, et saaks minuga kahekesi vestelda. Vestlus toimus Rohutirtsude rühmaruumis, kui lapsed olid õue läinud - kellaaega ei mäleta, võis olla kusagil 10.00 - 11.00 vahel. Vestluse alguses andis ta mulle paberi, kuhu oli varem käsikirjaliselt valmis kirjutanud põhjendused, miks ta ei saa enam Aruheina lasteaias töötada (Lisa 1). Lugesin neid punkte ja püüdsin aru saada, mis probleemiks on, kuid olin neist põhjustest hämmingus (mul on sellest vestlusest eelkõige meeles hämming). Kui olime mõnda aega arutlenud, andis X. X. mulle tema poolt juba varem valmis kirjutatud lahkumisavalduse, kus soovis lahkuda erakorraliselt ja lugeda käesolev, 12.05.2021, tema viimaseks tööpäevaks/.../. Olin nõus lepingu X. X.ga tema soovitud tingimustel lõpetama. Vestluse lõpetuseks küsis X. X. minult, et mida me teistele ütleme, et kuidas me lepingu lõpetasime, millele ma vastasin, et lõpetame lepingu vastastikusel kokkuleppel. Mina juhina väljaspool juhtkonda lepingu lõpetamiste põhjuseid teistega ei aruta. Lepingu lõpetamine on minu ja töötaja vaheline konfidentsiaalne asi/.../. Me ei leppinud X. X.ga lapsevanematele tema lahkumise kommunikeerimise osas midagi kokku, millest mul on väga kahju. Enamasti olen palunud lahkuvatel töötajatel endil lapsevanematele oma lahkumisest teatada, kas siis suusõnaliselt või e-kirja teel. Vajadusel oleme kirjutamisel ka abistanud. Kahetsen seda seetõttu, et peale meie hommikust vestlust saabus kiri lapsevanemalt kell 14.25 küsimusega, "Mis toimub Rohutirtsude rühma õpetajatega". Hoolekogu esindaja sõnul X. X. rühma lapsevanematele ühist kirja enda lahkumise kohta ei saatnud. Arvestades töökoormust, palusime X. X.d ja I. I. asendama teistesse rühmadesse, kuid nad mõlemad ei olnud hea meelega nõus seda tegema/.../. Olime 2021 aprilli alguses olukorras, kus vajasime mitmesse rühma haiguslehtede ja Covid - 19 tõttu tõttu asendustöötajaid (väiksemate laste rühmades oli kohal palju lapsi)/.../. Andsime töötajatele võimaluse koostada ise töögraafik. Paindlik töögraafik võimaldas kõikidele töötajatele lühemat tööaega ja täiendavaid puhkepäevi nädala sees. Tingimuseks oli, et iga päev töötab rühmas 2 assistenti. Õppealajuhataja ja majandusjuhataja palusid, et koosolekul osalenud töötajad edastaksid koostatud töögraafiku rühma õpetajale üle vaatamiseks ja teadmiseks, et juhtkond oleks kursis, kes millal tööl on. X. X. oli koosoleku toimumise ajal hoolduslehel, kuid osales siiski infotunnis/.../. Samal õhtupoolikul koostati lasteaias kohal olnud assistentide poolt graafikud ja jagati ka X. X.ga google drive keskkonda kasutades/.../. 09.04.2021 toimunud X. X. telefonikõne kohta, kus ta väljendas häälekalt rahulolematust töögraafikute koostamise osas, on majandusjuhataja O. O. kirjutanud seletuskirja ja ka kohtus tunnistuse andnud. O. O. oli sellest telefonikõnest häiritud. 26.04.2021 toimunud arenguvestlusel vabandas X. X. oma telefonikõne järsu tooni pärast O. O.e ees/.../ "Ebameeldivalt ja ründavalt" (peale kirjalike ja suuliste selgituste võtmist) tähendas minu kirjas seda - kuna X. X. oli kavandatud asendama Lipsutriinude rühmas 30.04, siis oli vajadus töökoha ja graafiku muudatus talle lahti seletada. (Aruheina lasteaias on selline läbirääkimine töötajaga tavapärane). Peale O. O.e sõnumi saamist tuli X. X. teise korruse rühmast alla (esimesele korrusele) õpetajate tuppa, kus olid koos oma lõunasööki lõpetamas majandusjuhataja, sekretär ja õppealajuhataja/.../. Keegi kolmest (majandusjuhataja, õppejuht ja sekretär) ei eeldanud sel ajal tööalase vestluse pidamist/..../. X. X. tuli õpetajate tuppa ja arvestamata kaastöötajate puhkepausi, nõudis koheselt selgitust, miks teda vestlema kutsuti. Kuuldes põhjust (vajadus asendada Lipsutriinude rühmas), väljendas vastaspoole selgitusi ära kuulamata kõrgendatud

hääletooniga intensiivselt oma rahulolematust ja küsis provotseerivaid küsimusi. Näiteks: "Kas ma annan kohe lahkumisavalduse või töötan lõpupeoni?", "Annan teada, kas tulen homme tööle või võtan hoolduslehe!". X. tõstis häält ja kõnemaneer oli intensiivne, vestluskaaslasi mitte arvestav. O. O. helistas mulle peale selle situatsiooni lõppu (olin sel päeval Assaku lasteaia majas tööl) ja rääkis, mis oli toimunud. Läksin Assaku majast hiljem Aruheina majja, et kohtuda O. O.ega. Oma kabinetti jõudes tuli minuga rääkima õpetaja Z. Z-Z., kes jagas minuga õpetajate toas kuuldut (viitas kõrgendatud hääletoonile, järsule käitumisele, vastaspoole mitte ärakuulamisele, provokatiivsetele küsimustele). Kuuldu oli teda ehmatanud, kuna Aruheina lasteaias ei ole selline suhtlusstiil tavapärane. Ka eriarvamustele jäädes on võimalik ilma häält tõstmata teisi arvestades kokkulepped saavutada. Palusin õpetajal kuuldu kohta seletuskirja kirjutada. Kuna õppejuht ja sekretär olid jõudnud juba koju minna, siis otsustasime, et nad kirjutavad mulle seletuse järgmisel päeval. Väljendit "ründav" kasutas keegi seletuse andnutest: "Ta ju lausa ründas". Saan aru, et emotsioon toimunust on kõige värskem samal päeval, kahjuks ei saanud ma kõikide kirjalikke seletusi kohe võtta. Kuulan alati ära konfliktis osalenud pooled. Kuna X. X. oli samuti sel päeval (27.04.2021) juba töölt lahkunud ja jäi järgmisest päevast hoolduslehele, ei saanud ma temalt seletuskirja küsida. Meil oli selge suund, et hooldus- ja haiguslehe ajal tööasjadega ei tegele. Kavatsesin toimunud situatsioonist vestleda ja seletust küsida koheselt peale X. hoolduslehe lõppu. Peale hoolduslehe lõppu andis X. X. mulle meie vestluse lõpus lahkumisavalduse ja seega jäigi mul toimunud olukorrast temapoolne selgitus saamata. Sellel hetkel ei näinud ma ka põhjust temalt seletuskirja kirjutamist paluda. Kuna kahe assistendi peaaegu üheaegne lahkumine tekitas rühma lapsevanemates küsimusi, palus rühma hoolekogu esindaja minult vastust, et selgitada rühma lapsevanematele tekkinud olukorda. Kui olin kirja talle saatnud, helistas esindaja mulle ja ütles, et sai põhjaliku ja korrektse vastuse. Kas ta plaanis kirja vanematele edasi saata, mulle teada ei olnud/.../“. Nagu ülaltoodud vastusest selgitustaotlusele nähtub, siis Assaku/Aruheina lasteaia direktor Y. Y. on kohtule esitanud põhjaliku selgituse. Y. Y. kinnitas kohtule, et rühma hoolekogu esindaja palus temalt vastust, et selgitada Vallatute Rohutirtsude rühma lapsevanematele tekkinud olukorda (kahe assistendi peaaegu üheaegne lahkumine). Y. Y. edastas hoolekogu esimehele vastuse päringule, milles selgitas olukorda. Y. Y. kinnitas kohtule, et kas hoolekogu esimees kavatses kirja edasi saata rühma lapsevanematele temale teada ei olnud. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et Y. Y. oleks soovinud selle kirja teksti edastamist rühma lapsevanematele, soovides selle avalikustamist. Samuti ei palunud ta seda teha hoolekogu esimehel. Selgituskiri oli esitatud üksnes hoolekogu esimehele vastuseks tema päringule ning ei olnud mõeldud avaldamiseks laiemale isikute ringile. Kohtu hinnangul Y. Y. le ei saa ette heita, et tema selgituse otsustas hoolekogu esimees omal algatusel (kooskõlastamata direktoriga) edastada Vallatute Rohutirtsude rühma lapsevanematele. Y. Y. , selgitades olukorda hoolekogu esindajale, ei võinud ette arvata, et selgituse terviktekst saadetakse edasi rühma lapsevanematele (see oli mõeldud olukorra selgitusena üksnes hoolekogu esimehele, mitte laiemale isikute ringile). Kohtu hinnangul Y. Y. selgitus kajastas temale teatavaks saanud asjaolusid, mille kohta esitati kirjalikud/suulised selgitused töötajate poolt. Direktor e-kirjas avaldatu osas tugineski nendest seletuskirjadest (s.h suulisest vestlusest kaebaja vahetu juhiga) saadud teabele. Y. Y. ei avaldanud oma hinnanguid toimunule, kuna tema vaidlusaluse vestluse ajal majas ei viibinud ja vestluses ei osalenud. Kaebaja vahetu juht O. O. esitas 12.04.2021 Assaku/Aruheina lasteaia direktorile seletuskirja X. X. telefonikõne kohta, milles O. O. märgib, et 09.04.2021 helistas temale X. X. ja rääkis temaga vihasel toonil ning teatas, et ei ole nõus uue töögraafikuga. O. O. avaldas arvamust, et selline käitumine on töötaja poolt lubamatu. 28.04.2021 esitasid majandusjuhataja O. O., õppealajuhataja P. P. ja sekretär D. D. Assaku/Aruheina lasteaia direktorile

„Situatsioonikirjelduse X. X.ga 27.04.2021“, milles kirjeldati nende vahel toimunud vestlust, kus muuhulgas oli märgitud, et „Majandusjuhataja O. saatis sõnumi X. le ja kutsus ta enda juurde vestlema, et arutada nädala töögraafiku muudatust. Muudatuse põhjus oli olukord, ühes rühmas olid mõlemad assistendid haiguslehel, tööjõudu oli puudu/.../. Selgitasime X. le tekkinud olukorda ja tööjõu ümbertõstmise vajadust/.../. X. ärritus ja ütles, et talle ei meeldi see olukord ning küsis, kas ta annab kohe lahkumisavalduse või jätkab tööd kuni lõpupeoni. Õppealajuhataja Liis vastas, et kui soovid lahkuda, siis meie sinu eest otsust teha ei saa vaid peaksid ise selle otsuse langetama. X. ütles, et tal on vaja mõtlemisaega ning annab teada, kas võtab järgmisest päevast hoolduslehe või mitte. X. oli järgmisest päevast hoolduslehel“. 27.04.2021 esitas seletuskirja Assaku/Aruheina lasteaia direktorile õpetaja Z. Z-Z., kes selgitas, et oli õpetajate toas ja kuulis pealt ebaviisakat sõnelust assistendi X. X. ja juhtkonna vahel, mille käigus X. X. tõstis häält O. O.e, P. P. i ja H. H. peale. Kaebaja ei nõustu tunnistajate ütlustega tema käitumise kohta ning eitab temale etteheidetavat ebakorrektset käitumist, mida kinnitas vande all antud selgituses (võrdne vande all antud tunnistaja ütlustega, mõlemad on suulised tõendid). Tunnistajate ja kaebaja vande all antud ütlused kaebaja käitumise kohta on erinevad. 12.05.2022 kohtuistungil andsid vande all ütlusi tunnistajana O. O. ja P. P. ning menetlusosalisena X. X.. Tunnistajate ütluste kohaselt 27.04.2021 toimunud vestluse ajal arutati uut töögraafikut, kuna kaks rühma pandi kokku ja oli tööjõupuudus. Õhkkond oli pingeline ja ärritav. X. X.le ei sobinud töögraafiku aeg. X. X. oli ärritunud ja ründav, rääkis üsna valju häälega, hääletoon ei olnud tavapärane. Lasteaia direktorit vestluse ajal kohal ei olnud, kuna ta oli Assaku lasteaias, kuid tuli õhtul Aruheina lasteaiast läbi. X. X. ütluste kohaselt kolleegid ütlesid temale 27.04.2021, et tuleb hakata tööd tegema uue töögraafiku järgi. Kokkuleppele ei jõutud. O. O. käitus kaebaja sõnul vestluse ajal ebameeldivalt ja ründavalt. O. O. nõudis graafiku muutmist. 28.04.2021 jäi kaebaja hoolduslehele. Kaebaja selgituse kohaselt lasteaia direktor saatis e-kirja hoolekogule 12.05.2021 ja 13.05.2021 saatis hoolekogu esimees direktori kirja edasi Vallatute Rohutirtsude rühma lapsevanematele. Eeltoodud ütlustest võib aru saada, et vestluse teema ei olnud asjaosalistele meeldiv ning tekitas pingeid, mille tulemusel hääletoon võis olla kõrgendatud (etteheited selles osas on vastastikused). Y. Y. kuulis 27.04.2021 vestlusest nelja Aruheina lasteaia töötaja käest, kes kirjeldasid temale toimunut. Nende kirjelduste põhjal koostaski lasteaia direktor selgituskirja hoolekogu esimehele viimase palvel. Mingeid omapoolseid hinnanguid direktor e-kirjas kaebaja käitumise kohta ei anna. Direktor viitab asjaolule, et ta ise vestluse juures ei viibinud (oli teises lasteaias) ning võttis töötajatelt seletuskirjad, sh kaebaja vahetult juhilt. Kaebajalt ta seletuskirja võtta ei jõudnud, kuna too esitas lahkumisavalduse ja lahkus töölt omal soovil. Kohus leiab, et tegemist ei olnud teadvalt ja tahtlikult ebaõigete faktiväidete edastamisega hoolekogu esimehele, nagu väidab kaebaja. Kaebaja nõue Rae valla poolt Q. Q. teate esitamiseks kaebaja soovitud sõnastuses on alusetu. Neli Aruheina lasteaia töötajat selgitasid kirjalikult 27.04.2021 vestluse asjaolusid, millest direktor sai infot toimunu kohta. Lisaks X. X. vahetu juht O. O. 27.04.2021 õhtul pärast tööpäeva lõppu, kui Y. Y. majja tuli, suuliselt selgitas lasteaia direktorile juhtunut, kes palus asjaosalistel kirjutada selgitused. Kaebaja ise kinnitas kohtus, et talle ei sobinud uus töögraafik ning et selles osas ei jõutudki kokkuleppele (nt tööaeg, asendused seoses Covidi piirangutega). Kohtu hinnangul väidetavate valeandmete ümberlükkamise nõue on põhjendamatu. Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatu ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuna vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Lisaks kohus peab vajalikuks märkida, et X. X. 13.05.2021 lahkus töölt omal soovil (mitte tööandja initsiatiivil). See oli kaebaja vaba tahe ja valik, kuigi tal oli võimalus tööle edasi jääda. Töösuhte lõppemisega seonduvalt Assaku/Aruheina lasteaia direktor Y. Y. saatis 13.05.2021

X. X.le e-kirja, milles märgib järgmist: „Hea X. X.. Lõpetasime Teiega töösuhte alates 13.05.2021, lahkusite töölt omal soovil. Leian, et oleme kõik töösuhtesse puutuva alates töölepingu algusest piisavalt läbi rääkinud. Loodan, et saame siit edasi minna õppetunni võrra rikkamana ja üksteist austades. Soovin edaspidises tööelus edu ja kordaminekuid“. Kirjast nähtub, et direktor ei esitanud kaebajale mingeid pretensioone/etteheiteid. Kohus nõustub, et hoolekogu esimehele tema palvel 27.04.2021 vestluse asjaolude avaldamise eesmärk ei olnud kaebaja maine kahjustamine ning tema au ja hea nime teotamine. Kohus ei nõustu, et vastustaja on tegutsenud vähemalt raske hooletusega ning pannud rikkumised toime tahtlikult. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et tal võib olla raskendatud, kui mitte võimatu, leida lasteaias uut töökohta. Kohus on juba eelnevalt maininud, et kaebajat ei ole töölt vabastatud tööandja initsiatiivil (nt distsiplinaarkaristusena), mis võiks mingil määral mõjutada tööotsinguid (s.h valikuid), kuid praegusel juhul sellist olukorda ei esine, kuna kaebaja on töölt lahkunud omal soovil. Kohus, hinnanud vaidluse asjaolusid ja esitatud tõendeid (nii suulisi kui kirjalikke), asub seisukohale, et puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Kohus ei ole asjas tuvastanud vastustaja vaidlusaluse tegevuse õigusvastasust.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.