2-20-17466/32 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Aive Adler (hageja) esitas 26. novembril 2020 Tartu Maakohtule OSAÜHINGU HANSEKON (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel hageja isiklike õiguste rikkumise eest või kostja kohtunõude täitmata jätmise ja sellega hagejale mittevaralise kahju hüvitise saamise võimaluse kaotuse põhjustamise eest. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise tähtaegselt tasumata hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edaspidi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse tätimiseni. Lisaks esitas hageja kahjustava tegevuse lõpetamise (hageja isiklikke õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamise) nõude. 5. mai 2021. a menetlusdokumendis võttis hageja hagi selle nõude osas tagasi. Maakohus jättis 28. mai 2022. a määrusega hageja hagi kostja vastu kahjustava tegevuse lõpetamise nõude osas läbi vaatamata. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja enda veebilehel www.lounaleht.ee artikli pealkirjaga „Krabi kool läheb kinni, kes on süüdi“. Artiklis on kirjeldatud Võrumaal asuva Krabi kooli sulgemist. Kuigi hagejat ei ole artiklis nimeliselt välja toodud, seostavad kohalikud elanikud teda artikli aluseks olevate sündmustega. Hageja on Krabi kooli läheduses asuva Varstu kooli direktor ning tema elukaaslane on Krabi Kõrtsi kõrtsmik. Kostja võimaldas kolmandatel isikutel kirjutada artikli kohta avalikult nähtavaid kommentaare. Artikli juurde kirjutati hageja kohta mitmeid kommentaare: 1) kasutaja „Rõuge Aus Värk“: „Oi taevas, Rõuge vallas on kõik nii ausad, iga hävitaja tegevus saab heldelt tasutud. Varstu kooli direktor aitas eelmise "välja suitsetada", nüüd on talle kõik lubatud- oskamatus kooli juhtida on viinud suure puudujäägini valla hariduse eelarves, ta võib pidada vanas saras, mis ei vasta mingilgi moel nõudele, külalistemaja, võib saunad lubatust lähemale vee äärde paigutada, võib oma töö ajal kõrtsis külalisi võõrustada ja "mustalt" poes ja kõrtsis töölisi pidada. Keegi ei näe ega kuule mitte midagi. Olgu nad kiidetud koos vallavanemaga“ (kommentaar 1). 2) kasutaja „vilistlane“: „Kahju on kuulda, kuidas kodused räägivad sellest õnnetusest, mis Varstu kooliga on toimunud- direktor nagu elevant portselanipoes“ (kommentaar 2). 3) kasutaja „Varstu jätkuks“: „No ta ei jõua ära oodata, kuna kool kinni pannakse, siis saab endale sinna pädevaid õpetajaid. Käib ja lunib, käseb teistel kaubelda. Aga niikaua, kui see endast umbõ hääl arvamusel proua seal direktori toolil istub, ei lähe sinna küll ükski Krabi õpetaja“ (kommentaar 3). 4) kasutaja „Ka imestaja“: „Varstu kooli jõulupeo kuulutust ei jõudnud ära imestada, et põhikooli jõulupidu on laudadega ja mängima on kutsutud ansambel "Vana kallim". Ei tea, kas direktoriproua ei tee vahet põhikoolil ja kõrtsul? Oli üllatunud, et lapsukesed ei vihugi ansambli saatel tantsu! Ja mis see nali kõik veel maksma läks? Nüüd siis ongi puudujääk, et haridust

rahastada. Aga pole hullu, mis sest haridusest - selle eraldatava raha eest saaks veel mõnedki tantsupeod korraldada! No tule taivas appi!“ (kommentaar 4). 5) kasutaja „Aivele“: „Värskendan Su mälu Aivekene. 16. Detsembril 2019 aastal võtsid oma tööajast krabi kõrtsis haanja kooli pedagooge vastu. Mis Sa jaurad!“ (kommentaar 5). 6) kasutaja „Ka Aivele“: „No vot, võiksidki töö valida vastavalt oma kutsetunnistusele. Lõpetada teiste loodu hävitamine!“ (kommentaar 6). 7) kasutaja „Kõrtsimutile/“direktorile““: „Selgita ka seda miks Sa kõrtsus musta tööjõudu kasutad? Ning jätad tasumata riigile maksud. Sa ju tead oma töölisi. Ära kratsi Sealt kust ei sügele Aive...“ (kommentaar 7). 8) kasutaja „Õige suund“: „Tubli Aive- koolid kinni, külad tühjaks!“ (kommentaar 8). 9) kasutaja „Maamiis“: „Ja kauaks seda Krabi puutigi siis enam, kui kool kinni läheb. Laste kommirahast enam sissetulekut ei tule ning kui läti alkot ka enam ei saa müüa ning asendusmüüjale peab ametlikult palka hakkama maksma - siis on mök-mök! Ja kõrtsmikul jälle pisar laugel ning hala lahti! Kes tegi? Uma eit tegi!“ (kommentaar 9) 10) kasutaja „väljavõte“: „On suur vahe, kas inimese- ja tööõpetus on lastele antud ja viga ainult dokumenteerimisel või ei saada aine õpetamisega hakkama nagu Varstu koolis matemaatikaga“ (kommentaar 10). 11) kasutaja „HUVITAV“: „Keegi siin kommenteeris julgelt oma nime alt, et ei tegele töö ajal oma eraäriga aga kommentaare lugeda ja ise kommenteerida on aega küll. See on küll mustvalgelt näha :) hi-hi“ (kommentaar 11). Kostja vastutab hageja õiguste rikkumise eest avaldajana VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-i 4 alusel. Kui asuda seisukohale, et kostja ei ole avaldaja, oleks hageja pidanud esitama nõude kommentaaride autorite vastu. Hagejal ei olnud võimalik seda teha, sest kostja ei ole kohtu korduvatele nõuetele ja trahvi määramisele vaatamata väljastanud informatsiooni (tsiviilasi nr 2-20-5084). Tuleb eeldada, et kommentaarid jõudsid paljude inimesteni, mistõttu on hagejale tekitatud suur kahju. Kostja majanduslik seis on hea.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks kahel alternatiivsel õiguslikul alusel. Esimese alternatiivina on hageja tuginenud sellele, et kostja vastutab hageja õiguste rikkumise eest avaldajana (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Teise alternatiivina on hageja tuginenud sellele, et kostja kohustuse rikkumise (andmete väljastamata jätmise) tõttu ei saanud ta kommentaaride autorite vastu nõuet esitada (saamata jäänud tulu; VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 4). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks. Kommentaaride avaldajaks on ka internetiportaali pidaja, kes kutsub ärilisel eesmärgil üles avaldatud uudiseid kommenteerima. See, et internetiportaali pidaja ei ole kommentaari koostajaks, ei tähenda, et tal ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Võlaõigusseaduse mõttes on kommentaaride avaldajaks nii internetiportaali pidaja kui ka kommentaaride koostajad. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 13). Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Praegusel juhul pidi hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuli mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus. Maakohus leidis, et hageja kohta on avaldatud järgmised faktiväited: „Varstu kooli direktor aitas eelmise „välja suitsetada“, „oskamatus kooli juhtida on viinud suure puudujäägini valla hariduse eelarves“, „ta võib pidada vanas saras, mis ei vasta mingilgi moel nõudele, külalistemaja“, „võib saunad lubatust lähemale vee äärde paigutada“, „võib oma töö ajal külalisi võõrustada ja „mustalt“ poes ja kõrtsis töölisi pidada“ (kommentaar 1). Selliselt saab kontrollida, kas hageja aitas oma tegevusega kaasa eelmise direktori kõrvaldamisele, kas hageja tegevus viis suure puudujäägini valla hariduse eelarves. Samuti saab kontrollida, kas hageja külalistemaja asub sellises kohas, mis ei vasta kehtestatud nõuetele, ning kas hageja on paigutanud saunad lubatust lähemale vee äärde. Lisaks saab kontrollida väidet, kas hageja on oma töö ajal külalisi võõrustanud ning kas on oma töötajatele ametlikult töötasu maksnud. Faktiväideteks on ka „käib ja lunib, käseb teistel kaubelda“ (kommentaar 3), „nüüd siis ongi puudujääk, et haridust rahastada“ (kommentaar 4), „16. detsembril 2019 aastal võtsid oma

tööajast krabi kõrtsis haanja kooli pedagooge vastu“ (kommentaar 5), „Selgitada ka seda miks Sa kõrtsus musta tööjõudu kasutad? Ning jätad tasumata riigile maksud“ (kommentaar 7), „Ja kauaks seda Krabi puutigi siis enam on, kui kool kinni läheb /.../ ning asendusmüüjale peab ametlikult palka hakkama maksma /.../ Kes tegi? Uma eit tegi!“ (kommentaar 9), „et ei tegele töö ajal oma eraäriga aga kommentaare lugeda ja ise kommenteerida on aega küll“ (kommentaar 10). Selliselt saab kontrollida, kas hageja on tööajast Haanja koole pedagooge vastu võtnud, kas ta on oma tööajast lugenud ja kirjutanud kommentaare. Samuti saab kontrollida, kas hageja tegevuse tõttu on hariduse rahastamises tekkinud puudujääk ning kas hageja on kasutanud „musta“ tööjõudu ning jätnud riigile maksud tasumata. Kontrollida saab ka seda, kas hageja on käinud ja luninud või lasknud teistel kaubelda. Lisaks on kontrollitav, mis põhjusel Krabi kool kinni pandi (kas see oli seotud hageja tegevusega või mitte). Kuivõrd kostja on kommentaaride avaldaja, tuli tal tõendadada või selgitada faktiväidete tõesust. Kostja ei ole seda teinud. Eelneva tõttu on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Maakohtu hinnangul on hageja kohta avaldatud järgmised ebakohased väärtushinnangud: „hävitaja“ ja „oskamatus kooli juhtida“ (kommentaar 1). Selliselt on hagejale omistatud negatiivsed hinnangud (hävitaja kui isik, kes teeb kõik maatasa; hageja kui isik, kes ei oska kooli juhtida). Samal põhjusel on ebakohaseks väärtushinnanguks ka „lõpeta teiste loodu hävitamine“ (kommentaar 6). Samuti on väärtushinnanguteks „nagu elevant portselanipoes“ ja „õnnetus, mis Varstu koolis on toimunud“ (kommentaar 2). Ka selliselt on hagejale omistatud negatiivsed hinnangud – väljend „nagu elevant portselanipoes“ viitab hageja kohmakusele ning väljend „õnnetus, mis Varstu koolis on toimunud“ viitab sellele, et hageja tegi midagi sellist, mille tagajärjel on kooliga toimunud õnnetus. Väärtushinannguks on ka hageja kohta märgitu, et „ta ei jõua ära oodata, kuna kool kinni pannakse, siis saab endale sinna pädevaid õpetajaid“ (kommentaar 3). Kuivõrd Krabi kooli kinnipanek on kogukonna silmis negatiivne sündmus ning hageja kohta on avaldatud, et ta ei jõua seda ära oodata, siis on tegemist negatiivse hinnanguga hageja ootuste osas. See loob hagejast negatiivse kuvandi. Ka kommentaari „tubli Aive – koolid kinni, küla tühjaks“ (kommentaar 8) puhul võib asuda seisukohale, et koolide kinnipanek maakohtades ja sellega kaasnev inimeste kolimine maakohtadest linnadesse on kogukonna silmis negatiivsed (ja ilmselt ka emotsionaalselt rasked) sündmused. Kui hagejat kiidetakse selliste negatiivsete sündmuste eest, siis loob see hagejast negatiivse kuvandi (justkui see oleks olnud hageja eesmärk). Väärtushinnanguks on ka hinnang „kas direktoriproua ei tee vahet põhikoolil ja kõrtsul“ (kommentaar 4). Selline hinnang viitab kohtu hinnangul hageja elukaaslasele, kes on Krabi kõrtsi kõrtsmik, ning sellega on hagejale omistatud negatiivne hinnang selle kohta, et ta ei täida oma tööülesandeid korrektselt. Samuti on hageja kohta avaldatud väärtushinnanguks ka hinnang „ei saa aine õpetamisega hakkama nagu Varstu koolis matemaatikaga“. Selliselt on viidatud sellele, et Varstu kool ei tule oma ülesannete (õpetamisega) toime. Hageja on aga Varstu kooli direktor, kes kooli juhib, järelikult võib asuda seisukohale, et hageja ei saa oma ülesannetega hakkama. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kommentaaride koostajad on oma kommentaarides põhjendanud, miks nad selliselt arvavad. Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et kostjal kui väärtushinnangute avaldajal oli mõistlik õigustus hagejat üldsuse ees halvustada. Kirjanduslikkujunduslikuks väljendiks on üksnes „nagu elevant portselanipoes“ ning seegi on praegusel juhul negatiivse tooniga. Kuivõrd kostja vastutab hageja õiguste rikkumise eest avaldajana, ei ole määrav, kas AS Telia Eesti on IP-aadressi kohta andmeid väljastanud või mitte. Selline asjaolu võiks olla määrav hageja teise alternatiivi puhul (kostja kohustuse rikkumise tõttu ei saanud hageja kommentaaride koostaja vastu perspektiivikat nõuet esitada). Seega ei analüüsinud maakohus

kostja väidet ega tõendit (Tartu Maakohtu 18. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5084) selle kohta, et AS Telia Eesti on väljastanud andmed nelja IP-aadressi kohta. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) selgitas 16. juuni 2015. a kohtuotsuses asjas Delfi vs Eesti, et kui kommentaarides on avaldatud vihakõnet ja isikute füüsilise puutumatuse vastu suunatud ähvardusi, võivad teiste isikute ja ühiskonna kui terviku huvid anda riikidele õiguse võtta interneti uudiste portaale vastutusele juhul, kui viimased ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks, isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud pole neist teavitanud. Muudel juhtudel, kui kommentaarid on õigusvastased, kuid nendes vihakõnet või ähvardust füüsilisele puutumatusele ei esine, on kohane toimiva teatamise ja kõrvaldamise süsteemi rakendamine. Toimivaks „teata-ja-võta-maha“ süsteemiks võib pidada sellist korraldust, kus iga kommentaari juures on olemas nupuke, mida kasutades on võimalik teatada sobimatust kommentaarist. Selline süsteem on olemas nt Delfil ja Postimehel. Kostja veebilehel on olemas reeglid kasutajale, mille kohaselt on toimetusel õigus kustutada sellised kommentaarid, mis ei vasta Eesti Vabariigi seadustele, rikuvad kolmandate isikute õigusi või ei ühti üldtunnustatud moraalinormidega. Samuti on praegusel ajal võimalik teatada toimetusele ebasobivast kommentaarist, saates vastava e-kirja. Kostjal puudus toimiv „teata-ja-võta-maha“ süsteem. Võimalust saata toimetusele ebasobiva kommentaari kohta eraldi e-kiri ei saa käsitleda toimiva „teata-ja-võta-maha“ süsteemina. See eeldab, et isik peab üles otsima reeglid, seejärel reeglite seas toimetuse e-kirja aadressi ning saatma kostja üldisele e-posti aadressile e-kirja. Selline süsteem ei ole võrreldav nt Delfi süsteemiga, kus ebasobivast kommentaarist saab teatada koheselt, vajutades kommentaari juures olevale nupukesele. Lisaks sellele puudus 29. aprilli 2021. a ja 29. detsembri 2019. a seisuga kostja veebilehel olevate reeglite seas viide, et ebasobivast kommentaarist teatamiseks tuleb saata toimetusele e-kiri. Seega on kostja avaldanud hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid, kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid, millega rikkus hageja isiklikke õigusi ning kahju tekitamine on õigusvastane. Kostja ei ole välja toonud kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega ka VÕS § 1050 kohaselt süüd välistavaid asjaolusid. Kuivõrd maakohus rahuldas hageja esimese nõude, ei analüüsinud maakohus hageja teise nõude põhjendatust. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lg-st 6, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134 lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hageja on jätnud hüvitise suuruse hagis märkimata ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel (TsMS § 366). Praegusel juhul tuleb arvestada kahju hüvitise preventiivset iseloomu. Hagi oli esitatud novembris 2020. a ning kommentaarid kustutati alles mais 2021. a (pool aastat pärast hagi esitamist). Kommentaarid oli seotud hageja tööga Varstu kooli direktorina, need ei olnud mitmeti mõistetavad, vaid viitasid selgelt sellele, et hageja ei saa oma tööga hakkama. Kommentaarid viitasid ka hageja elukaaslasele. Samas ei olnud hageja kohta avaldatud kommentaarid väga vulgaarsed. Oluline on arvestada, et kostja veebileht ei ole üleriigilise levikuga, kuid samas on see populaarne kohalike (Lõuna-Eesti) elanike seas. Ka hageja ise elab Lõuna-Eestis, seega lugesid neid kommentaare eelduslikult sellised inimesed, kellega hagejal võib olla igapäevaselt (ka tööalaselt) rohkem kokkupuuteid. Samas tuleb arvestada, et veebilehe külastatavus ei olnud väga intensiivne. Kahju hüvitise määramisel arvestas maakohus ka seda, et kostja on äriühing, kelle majanduslik seis on majandusaasta aruannet arvestades hea. Maakohtu hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 1500 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja ka viivise kahju hüvitise (1500 euro) tasumata osalt alates 27. novembrist 2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esmalt esitas hageja kaks nõuet. Kuivõrd hageja võttis kahjustava tegevuse lõpetamise nõude tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, jättis maakohus selle nõudega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 5). Mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda nõude rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel.

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebuses mitmeid uusi väiteid, mida ta ei ole maakohtu menetluses esitanud. Hageja palub jätta uued väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kannatanu tegevus ei anna õigustust tema isiklike õiguste rikkumiseks. Hageja sõnavõtt ei olnud selline, mis õigustaks tema isiklike õiguste rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et hageja ise ei käitunud õigusvastaselt. Kuna kostja ei ole vaidlustanud maakohtu hinnangut esitatud tõendite osas ega õiguslikku hinnangut, et hagi aluses nimetatud väited rikkuvad kannatanu isiklikke õigusi (TsMS § 652 lg 5), siis ei ole kostja vaidlustanud otsuse osas, milles maakohus leidis uuritud tõendite pinnalt, et kannatanu nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Kohtupraktikas käsitletakse portaalipidajat avaldajana. Seega pidi kostja tõendama kõigi mõistlike hoolsusmeetmete rakendamist. Kostja ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Kostja ei ole väliselt arusaadavalt rakendanud ühtegi asjakohast meedet, et saaks öelda, et kostja on olnud hoolas ebasoovitava kommentaari eemaldamise võimaluse andmisel ning et tavakasutajale on see süsteem lihtsasti rakendatav ja praktikas kasutatav. Kuna kostja võttis õigeks asjaolu, et hageja on selles asjas kannatanu ehk õigusvastased teod pandi toime hageja vastu, siis ei saa kostja seda ringkonnakohtus vaidlustada ilma, et kostja tugineks TsMS § 231 lg-s 3 sätestatud eeldustele. Kostja ei ole vastavatele asjaoludele tuginenud. Teiste teadaolevate isikute vastu nõude esitamise võimalus ei oma tähtsust. See, kas ja kuidas kannatanu realiseerib nõudeõigust kolmanda(te) isiku(te) vastu, on kannatanu otsustada. VÕS § 134 lg 2 ei võimalda jätta mittevaralist kahju välja mõistmata olukorras, kus kohus tuvastab kannatanu isiklike õiguste rikkumise. Maakohus on kaalunud kõiki kohtule tõendatud ja asjakohaseid asjaolusid ning välja mõistnud summa, mis vastab hagi aluses esile toodud õigusrikkumise raskusele. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav tuua esile need asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 13). Menetluskulude jaotus on arvestades hagi rahuldamist õige ja põhjendatud.