Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja C Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus osas, millega maakohus mõistis Ylt X kasuks välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 15 519,58 eurot.
3.Rahuldada Y määruskaebus ja X vastumääruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
5.
Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Xle hüvitatavate menetluskulude suuruseks 15 519,58 eurot ja mõista see välja Ylt X kasuks. Jätta X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 4994,20 euro ulatuses.
5.2.Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Yl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi 1(12)
saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes.
2.Harju Maakohus rahuldas 22.04.2020 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.04.2021 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 27.09.2021.
3.Hageja esitas 10.10.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 15 240 eurot, riigilõivu 400 eurot, tunnistajatasu 515,40 eurot, tõlkekulud 900 eurot, sõidukulud 2673,38 eurot, majutuskulud 610 eurot ning parkimiskulud 175 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Ta palub lepingulise esindaja kulud välja mõista käibemaksuta, kuid tõlke-, majutus- ja parkimisteenuse kulud koos käibemaksuga. Hageja palub kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Kostja on seisukohal, et hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks on üksnes riigilõiv 400 eurot. TsMS §-de 156 ja 157 kohaselt hüvitatakse sõidu- ja majutuskulud tunnistajale, eksperdile ja tõlgile, kuid õiguslik alus nende hüvitamiseks hagejale puudub. Hageja viibis küll istungitel, protokollist nähtuvalt aga praktiliselt istungi käiku ei sekkunud ning kõik avaldused ja taotlused esitas kohtule esindaja. Protokollides puuduvad viited sellele, et seal oleks viibinud lisaks kohtu kutsutud tõlgile muu tõlk. Kui hageja oli endale palganud tõlgi, siis kostja ei pea sellist kulutust hüvitama. Kohtuistungil, kus hagejat vande all üle kuulati, kindlustas tõlgi kohus. Tunnistajad ei ole taotlenud neile tasu maksmist. Hageja esindajaks oli õigusteadmistega isik, kuid tegemist oli hageja elukaaslase ning hiljem abikaasaga. Järelikult esindas C (hiljem C) hagejat TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel. Hageja esindaja isiklikku huvi tõendab asjaolu, et haginõudest ca 24% moodustanud rahalise kulutuse (801,60 eurot) tasus C. Abikaasa esindamisele kulutatud aeg ei ole menetluskuluna kostjalt välja mõistetav (RK lahend nr 3-3-1-88-33), see ei oleks seaduslik ja kujutaks endast hageja alusetut rikastumist kostja arvel. Maakohtu määrus ja põhjendused
2(12)
5.Maakohus rahuldas 13.02.2023 määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3946,67 eurot ning kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Riigilõiv 400 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1).
5.2.Kohus rahuldas hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning kohustas hagejat tasuma tunnistajatasu ettemaksu summas 515,40 eurot. Tunnistajatele maksti kohtumääruste alusel välja kokku 88,29 eurot (21,47 eurot + 42,82 eurot + 24 eurot), mis on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Hagejal on õigus esitada kohtu deposiitkontolt ülejäänud tunnistajatasu tagastamiseks vastavasisuline taotlus (TsMS § 150 lg 1 p 7).
5.3.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale tõlketeenust osutatud 12.06.2019, 10.09.2019, 12.09.2019 ning 16.01.2020 toimunud istungitel. Tõlketeenuse osutamise eest on hagejale Septimus-Tõlked OÜ poolt esitatud arve nr 2019095 120 euro, arve nr 2019134 480 euro ning arve nr 2020002 300 euro tasumiseks. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Hageja on välismaalane ja ei valda eesti keelt. TsMS § 138 lg 2 ja TsMS § 143 p 1 alusel saab tõlkekulu olla menetluskuluna asja läbivaatamise kulu, kui tõlkekulu on tekkinud seoses tõlgi osalemisega menetluses TsMS §-de 33-35 alusel. Tsiviilasja materjalidest, menetluskulude nimekirjast ega kohtule esitatud selgitustest nähtuvalt ei saa käesolevas menetluses tõlkekulude tekkimine kõne alla tulla TsMS §-s 33 (võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses) või §-s 35 (tõlgi kaasamine kurdi, tumma või kurttumma menetlusosalise korral) sätestatu alusel. Tõlki ei kaasata sellise menetlusosalise jaoks, kes küll ei valda eesti keelt, kuid kellel on kohtumenetluses esindaja (TsMS § 34 lg 1). Hagejat on menetluses esindanud esindaja ja tal oli õigus osaleda isiklikult kohtuistungitel, kuid kohus ei ole kohustanud teda isiklikult istungitele ilmuma. Ei nähtu ka muid asjaolusid, mis oleksid tinginud hageja isikliku osavõtu kohtuistungitest. Järelikult puudub alus nimetatud kulude sissenõudmiseks menetluskulusid hüvitama kohustatud teiselt menetlusosaliselt. Hageja võis võtta endale personaalse tõlgi kohtuistungiks. Hageja esindaja ülesandeks ei saa kohtuistungite toimumise ajal olla hagejale sünkroontõlke teenuse osutamine. Tõlketeenusega seotud kulu oli vaidluse puhul ettenähtav. Kostja pidi selle asjaoluga arvestama ja selline kulu ei saanud olla üllatuslik. Tõlketeenuse kulu võib olla hüvitatav kohtuvälise kuluna TsMS § 144 p 2 tähenduses. Kuna hageja isiklik osavõtt kohtuistungitest ei olnud vajalik, ei saa tõlketeenuste osutamisega seotud kulusid pidada vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks ega neid välja mõista vastaspoolelt.
5.4.Hageja sõidu-, majutus- ning parkimiskulud, mis tekkisid seoses kohtuistungitega, on tõendatud, põhjendatud ja vajalikud. Hageja on juba 23.08.2018 esitatud menetlusdokumendis oma elukohaks märkinud Saksamaal asuva aadressi. Siinses tsiviilasjas toimus esimene istung 12.06.2019. Seega pidi kostjale selleks ajaks olema ettenähtav hagejal vastava kulu tekkimine. Hagejal ei olnud kohtumenetluse ajal võimalik majutuda temale kuuluvas majas asukohaga XXX, sest nimetatud hoones ei olnud elamistingimusi. Tema esindajale kuuluvas Tallinnas 3(12)
asuvas korteris ei olnud hagejal (ja tema esindajal) samuti võimalik viibida, kuivõrd korteriomand on alates 2018. aastast esindaja vanemate kasutuses. Hageja on kinnitanud, et viibis Eestis alates maist 2018 üksnes käesolevas tsiviilasjas toimunud istungitel ning tal puudus sel ajal võimalus elada mujal kui hotellis. Hageja on põhistanud, et ta elas Saksamaal Bremeni lennujaamast 60 km kaugusel, mistõttu kasutas ta oma isiklikku sõiduautot kodust Bremeni lennujaama ja tagasi jõudmiseks. Hagejal tuli seoses istungitega sõita Tallinnasse ning tema äraoleku ajal auto parkimisega tasulisse parklasse parkimise näol tekkinud kulu on põhjendatud ja vajalik.
5.5.Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja lepinguliseks esindajaks on C, kelle volitusi tõendab volikiri ning haridust tõendav dokument. C vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Hageja ja C abiellusid peale hagi esitamist menetluse ajal. Õigustatud pool peab õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel ja sellisel juhul, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda (TsMS § 176 lg 6). Kohus on 02.06.2022 kirjas viidanud, et hagejal on kohustus vastavat asjaolu põhjendada ja tõendada. Hageja leidis, et piisab arvete esitamisest. Kohus sellega ei nõustu. Hagejat esindas lepingulise esindajana muu isik TsMS § 218 lg 1 p 2 mõistes ning hageja ja tema esindaja näol on tegemist perekonnaliikmetega, kelle vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping. Hageja poolt esitatud arvetelt (v.a arve nr 135, mis on väljastatud Kraft Law OÜ poolt) nähtub, et esindaja on hagejale esitanud arveid füüsilise isikuna. Käsunduslepingu olemuslikuks tunnuseks ei ole tasulisus ja käsundi täitmist tasu eest võib mõistlikult eeldada üksnes eelkõige siis, kui käsundisaaja on professionaal, st täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 627). Kohus ei saa eeldada, et hagejale on antud tasulist õigusabi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulu hüvitatav kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
5.6.Hageja on kandnud lepingulise esindaja sõidukulu kohtuistungitele jõudmiseks. Kuivõrd kohtuistung toimus piirkonnas, kus hageja lepingulisel esindajal puudus elu ja/või tegutsemiskoht, on hageja lepingulise esindaja sõidukulu vajalik ja põhjendatud. Analoogia korras on kohaldatav sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta sätestatu. Arvestades vahemaad ca 2000 km (kaugus hageja esindaja elu- ja asukohast Tallinna kohtumajja) ning istungite arvu, jäävad hageja lepingulise esindaja sõidukulud 1336,69 eurot alla Vabariigi Valitsuse määruse „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg-s 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäära. Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seadus ei sätesta kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Sellele kulule lisandub käibemaks ja see kulu vastab eelduslikule tegelikule kulule sõiduauto kasutamisel nimetatud marsruudil.
4(12)
5.7.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 3946,67 eurot (riigilõiv 400 eurot + tunnistajatasu kulu 88,29 eurot + hageja sõidukulu 1336,69 eurot + hageja lepingulise esindaja sõidukulu 1336,69 eurot + majutuskulud 610 eurot + parkimiskulud 175 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ning teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus kohtuväliste menetluskulude kindlaksmääramiseks 3370,09 euro osas rahuldamata. Hageja isikliku osavõtuga seotud põhjendused kehtivad ka tema sõidu-, majutus- ja parkimiskulude kohta. Hagejal oli õigus soovi korral kohtuistungitest isiklikult osa võtta, kuid kostjal ei ole kohustust neid kulusid hüvitada. Hageja ei võtnud istungil sõna ning kõik avaldused esitas tema lepinguline esindaja. Järelikult ei olnud hageja viibimine kohtuistungitel menetluslikult vajalik ega õigustatud. Saksamaal on olemas toimiv ühistransport lennujaama liikumiseks. Kui hageja pidas vajalikuks sõita oma elukohast lennujaama isikliku autoga ja jätta auto lennujaama tasulisse parklasse, siis teenis see tema enda mugavuse huve. Hageja esindaja sõidu- ja majutuskulude kostjalt välja mõistmiseks alust ei ole. Kostja ei pea hüvitama menetluse jätkumisest ja esindaja elukoha vahetusest tingitud kulusid. C on Eesti kodanik ja tal on olemas Eestis kinnisvara. Välisriiki elama asumine oli esindaja vaba valik ning sellega seonduvad kohtuvälised kulutused pidid olema hageja esindajale ette teada. Need kulud ei olnud menetluse jätkumiseks vajalikud, vaid olid põhjustatud hageja soovimatusest lahendada vaidlus võimalikult kiiresti (kohtu kompromissiettepaneku alusel) ja kulusid suurendamata. Hageja määruskaebus
7.Hageja esitas vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks lisaks välja tõlkekulud 900 eurot ning esinduskulud 15 240 eurot.
7.1.Kohtule ja kostjale oli arusaadav, et hageja on välismaalane ning ta ei valda eesti keelt. Ta ei saa aktiivselt istungist osa võtta või jooksvalt oma esindajale juhiseid anda. Lepingulise esindaja ülesandeks ei ole samaaegselt esindatavale istungil sünkroontõlke teenuse osutamine. TsMS § 35 sätestab, et kui menetlusosaline on kurt, tumm või kurttumm, vahendatakse talle menetlust kirjalikult või kaasatakse menetlusse tõlk. Samas eesti keelt mittevaldav välismaalane ei saa samaväärsetel alustel oma õigusi kohtumenetluses maksma panna. Seega on TsMS § 34 esimese lõike esimene lause vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-dega 24, 12 ja 9. Tõlketeenuse kulud olid käesoleva vaidluse puhul ettenähtavad. Saksa keele tõlk osales kõikidel istungitel, mida on helisalvestistelt kuulda. Pole teada, miks tõlgi osalemist kõikidel istungitel ei ole protokollitud. Maakohus kuulas hageja tunnistajana 16.01.2020 istungil üle ning kohustas kohtukutsega teda kohtuistungil isiklikult osalema. Hagejat ei oleks saanud ilma tõlgita üle kuulata.
5(12)
Hageja palub kohtul jätta TsMS § 34 lg 1 kohaldamata, algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtumenetluses tekkinud tõlkekulud 900 eurot koos käibemaksuga.
7.2.Maakohus eeldas ebaõigesti VÕS §-le 627 tuginedes, et hagejale on antud õigusabi tasuta. Hagejat esindas isik, kes on aastaid juristina töötanud ja kelle sissetulek sõltub õigusabiteenuse osutamisest. Ei oma tähendust, kas teenust osutatakse sugulasele. 112,5 tunni õigusabiteenuse osutamise puhul ei saa eeldada, et seda antakse tasuta. Eriti olukorras, kus teenuse osutaja tegutseb majandus- või kutsetegevuses. Vastasel korral oleks tegemist professionaalide ebavõrdsesse positsiooni asetamisega lähtuvalt perekondlikust seisundist. Hageja eraomandi pinnalt tekkinud õiguslik vaidlus ei olnud hageja esindajaga seotud. Hageja lähtus sellest, et esindajal peab olema ülevaade ja arusaam vaidluse aluseks olnud asjaoludest, ning et kohtumenetlus on võõrkeeles. Kostja vandeadvokaadist esindaja kulutas rohkem aega. Hageja ja tema esindaja vahel oli sõlmitud käsundusleping ning esindaja ülesandeks oli teha hageja nimel kohtus vajalikke toiminguid ettemaksu eest. Esitatud arved ei ole fiktiivsed ning hageja on seda tõendanud. Hageja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud 15 240 eurot. Menetluse edasine käik
8.Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja vastumääruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata kui hilinenu. Alternatiivselt palub kostja jätta hageja määruskaebus rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 15 519,58 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 15 519,58 euro ulatuses ja jätab avalduse 4994,20 euro ulatuses rahuldamata. Kostja määruskaebus ja hageja vastumääruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
12.Kostja vaidlustab hageja sõidu-, majutus- ja parkimiskulude väljamõistmist, sest kostja arvates puudus hagejal vajadus isiklikult kohtuistungitel osaleda.
12.1.Tulenevalt TsMS § 217 lg 1 teisest lausest ei piira esindaja osavõtt asjast tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Menetlusosalise õigust menetluses isiklikult osaleda tuleb pidada PS § 15 esimeses lauses ja § 24 teises lauses sätestatud põhiõiguste (üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumõistmisele ning 6(12)
õigus olla oma kohtuasja arutamise juures) avaldumiseks ning sisustuseks. Menetluses osalemiseks saab siinkohal pidada ka õigust viibida kõigi menetlustoimingute juures, sh osaleda kohtuistungil (TsMS I komm (2017), § 217, p 3). Kuna hagejal oli seadusest tulenev õigus kohtuistungil isiklikult osaleda, on sellega kaasnevad kulud TsMS § 144 p 2 järgi ka mõistlikus ulatuses hüvitatavad. Kostjale pidi olema vastavate kulude tekkimine menetluses ettenähtav, sest alates 23.08.2018 menetlusdokumendist on hageja elukohaks märgitud Saksamaa aadress. Kuni selle ajani oli hageja elukohaks menetlusdokumentides märgitud XXX, kuid nagu hageja on selgitanud, toimus nimetatud aadressil asuvas majas menetluse ajal remont ning hoone oli elamiskõlbmatu.
12.2.Majutuskulude suuruse mõistlikkuse hindamisel saab analoogia korras kohaldada Vabariigi Valitsuse poolt avalikule teenistujale kehtestatud riigisisese majutuskulu alammäära 13 eurot ja ülemmäära 77 eurot (TsMS I komm (2017), § 144, p 3.3.3). Viidatud Vabariigi Valitsuse määrus kehtis kuni 28.02.2018 (Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr, § 3 lg 5; RT I, 22.12.2015, 18). Hetkel kehtiva määruse kohaselt enam ülem- ja alammäära ei ole ning § 3 lg 6 kohaselt hüvitatakse majutuskulu kulu tõendava dokumendi alusel. Hageja on esitanud majutuskulusid tõendavate dokumentidena arved (dtl 1899–1901), millest nähtuvalt on ööbimiste hinnad olnud vahemikus 55 eurot–83,50 eurot öö kohta. Hageja majutuskulude suurus on mõistlik. Kuna hotellitubade puhul ei sõltu nende hind üldjuhul sellest, kas toas ööbib üks või kaks inimest, saab ööbimisele kulunud kogusummat arvestada hagejaga seonduvaks kuluks.
12.3.Sõidukulude hüvitamisel saab analoogia korras aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäära kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16). Hageja on esitanud lennupiletite maksumust tõendavad dokumendid (dtl 1889–1898). Hageja on lennanud Bremenist Eestisse ja tagasi neljal korral ning hageja lennupiletite maksumus kokku on 1336,69 eurot (st üks edasi-tagasi sõit keskmiselt 334,17 eurot). Hageja toob välja, et tema elukoht on ca 2000 km kaugusel Tallinnast maanteed mööda sõites. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on hageja sõidukulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning jääb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära sisse.
12.4.Menetlusosalise parkimiskulu võib põhjendatud juhtudel TsMS § 144 p 2 alusel hüvitamisele kuuluda (TsMS I komm (2017), § 144, p 3.3.2). Hageja on selgitanud, et kuna ta elab Bremeni lennujaamast ca 60 km kaugusel, jättis ta oma auto lennujaama tasulisse parklasse. Hageja on esitanud parkimise eest väljastatud kviitungid (dtl 1902). Hageja parkimiskulu on samuti põhjendatud. Hagejale ei saa ette heita, et ta soovis lennujaama sõitmiseks oma isiklikku sõiduautot kasutada. Hageja on seejuures selgitanud, et ta elab väljaspool asulat. Arvestades, et hageja viibis kohtuasjaga seonduvalt Eestis neljal korral, on parkimiskulu 175 eurot mõistliku suurusega.
13.Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei ole antud juhul põhjendatud hageja lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamine.
7(12)
Põhimõtteliselt võib lepingulise esindaja sõidukulu olla hüvitatavaks menetluskuluks, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17). See ei tähenda, et hüvitamisele peaksid kuuluma mistahes välisriigis tegutseva esindaja Eestisse sõitmise kulud. Praegusel juhul oli menetluse alguses lepingulise esindaja tegevuskohaks Eesti ning menetluse kestel kolis esindaja Saksamaale. Poole menetluse pealt ei ole esindaja vahetamine alati otstarbekas ning hagejal oli õigus jätkata sama esindajaga ka siis, kui viimane Saksamaale elama kolis. Samas ei ole põhjendatud ega õiglane, et vastaspool peab sellisel juhul esindaja istungile sõitmise kulud hüvitama. Ringkonnakohus jätab lepingulise esindaja sõidukulud välja mõistmata.
14.Vastumääruskaebuse esitamine on TsMS § 659 ja § 635 kohaselt lubatud (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536) ja see on esitatud tähtaegselt. Kohtute infosüsteemi kohaselt sai hageja kostja määruskaebuse kätte 01.03.2023 ning hageja esitas vastumääruskaebuse 07.03.2024, s.o TsMS § 635 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides.
15.Maakohus jättis ekslikult hageja tõlkekulud tervikuna välja mõistmata.
15.1.Asja materjalidest nähtuvalt ei kaasanud maakohus ise hagejale tõlki ega kohustanud ka hagejat ennast endale tõlki leidma TsMS § 34 lg-te 1 ja 2 alusel, sest hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja. Hageja osales kõigil neljal kohtuistungil isiklikult ning tal oli kaasa võetud enda tõlk. Maakohus leidis iseenesest põhjendatult, et kuigi hageja on eesti keelt mittevaldav isik, ei ole ta tõlki vajav menetlusosaline TsMS § 34 lg-te 1 ja 2 mõistes. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Hagejal oli õigus enda tõlk istungitele kaasa võtta, kuid tõlkekulude väljamõistmine vastaspoolelt ei ole sellisel juhul põhjendatud. Eeltoodu ei kehti aga 16.01.2020 toimunud kohtuistungi kohta, kus maakohus kuulas hageja seadusliku esindaja kohtu algatusel üle (vt 16.08.2019 kohtumäärus, dtl 1196–1198). Õige on hageja määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt ei oleks maakohus saanud hagejat ilma tõlgita üle kuulata. Seega tuleb 16.01.2020 istungil hageja vande all üle kuulamisel osalenud tõlgi kulusid pidada põhjendatud menetluskuluks TsMS § 143 p 1 tähenduses. Kui tõlke saamiseks ei kasutatud kohtu vahendust, tekib lepinguline suhe tõlgi ja menetlusosalise, mitte aga tõlgi ja riigi vahel. Sellisel juhul saab vajaliku ja põhjendatud tõlkekulu korral hüvitust nõuda menetlusosaline ja kohaseks kuludokumendiks on tõlgi esitatud kuludokument. Tasu määramisel lähtub kohus TsMS §-s 153 viidatud määradest (TsMS I komm (2017), § 143, p 3.2.2.2). TsMS § 153 lg 1 näeb ette, et eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 1 kohaselt makstakse koosseisuvälisele tõlgile suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 2–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär. Hageja on esitanud tõlkebüroo arve 300 eurot tõlketeenuse osutamise eest 16.01.2020 istungil (dtl 1888). Arve kohaselt kulus tõlkimisele 5 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Istungi toimumise ajal oli tunnitasu alammääraks 3,48 eurot. Seega jääb tõlgi tunnitasu suurus kehtestatud piirdesse, kuna 40-kordne tunnitasu alamäär oleks 139,20 eurot. 16.01.2020 kohtuistungi protokolli (dtl 1418–1452) kohaselt kestis hageja vande all
8(12)
ülekuulamine 3 tundi. Seega on põhjendatud tõlkekulude suurus 150 eurot, (3h * 50) millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot.
15.2.Ringkonnakohus ei näe TsMS § 34 lg 1 vastuolu põhiseadusega ega ka alust alustada viidatud sätte vastavuse kontrolli PS-ga põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lõike 3 ja § 9 alusel. PS § 9 kohaselt on põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS § 12 näeb ette, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS §-st 24 tuleneb, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. TsMS § 34 lg 1 ei ole viidatud normidega vastuolus, kuna säte ei piira välismaalaste õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. PS §-st 24 tulenev õigus tähendab eelkõige seda, et menetlusosalisele peavad olema tagatud kõik seadusest tulenevad õigused – tal peab olema võimalus tutvuda kohtutoimikuga, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega ning esitada omapoolseid tõendeid ja argumente. Samuti peab kohus isiku seisukohta asja lahendamisel arvestama ja sellega mittenõustumist põhistama. PS §-st 24 tuleneb ka ärakuulamisõigus (PS komm (2020), § 24, p 11). Kui välismaalasest menetlusosalisel on menetluses lepinguline esindaja, ei jää menetlusosalise õigused keeleoskuse puudumise tõttu kaitseta. Tema positsioon ei ole sellisel juhul vastaspoolega võrreldes nõrgem. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse üheks ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 34 lg 1 mõtte kohaselt olukorras, kus menetlusosaline ei valda eesti keelt, kuid tema huvid ja õigused on menetluses lepingulise esindaja kaudu esindatud, ei ole täiendavate tõlkekulude tekitamine põhjendatud.
16.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt välja mõistmata.
16.1.Esindaja on TsMS § 176 lg 6 alusel esitanud kohtule õigusabi osutamise arved (dtl 1880– 1885), mida saab lugeda piisavaks tõendiks selle kohta, et hagejal on õigusabi eest tasumise kohustus tekkinud (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Asjaolu, et lepingulise esindaja näol on tegemist hageja abikaasaga, ei anna alust eeldada, et ta osutas hagejale õigusteenust tasuta. Ka asjaolu, et esindaja osutas mingi aja teenust äriühingu alt (esimene arve) ning edasi füüsilise isikuna, ei ole aluseks lepingulise esindaja kulude hüvitamata jätmiseks. Sarnaselt äriühingu juhatuse liikme äriühingule osutatud tasulise õigusabiga (vt RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15), saab seda eeldada ka menetlusosalise pereliikme puhul. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele.
16.2.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9). 9(12)
Hageja 10.10.2021 esitatud kokkuvõtliku menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja ajakuluks maakohtu menetluses 104 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 8,5 tundi tunnitasu suurusega 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on palunud lepingulise esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud järgmises ulatuses: - 14.09.2017–01.10.2017 hagi koostamine ja puuduste kõrvaldamise avalduse esitamine – arvestades hagiavalduse ja täiendatud hagiavalduse sisu ja mahtu (6 lk ja 18 lisa), on ajakulu 6,75 tundi põhjendatud; - 10.11.2017–22.11.2017 kostja vastusega tutvumine, selle osas seisukoha koostamine ja kliendiga suhtlemine – arvestades kostja 03.11.2017 vastuse sisu ja mahtu (ca 13 lk ja 10 lisa) ning hageja seisukoha sisu ja mahtu (ca 13 lk ja 7 lisa), on põhjendatud ajakulu kokku 14 tundi; - 15.12.2017–21.12.2017 kostja 12.12.2017 vastusega tutvumine, selle osas seisukoha koostamine ja kliendiga suhtlemine - arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu (2,5 lk) ning hageja seisukoha sisu ja mahtu (2,5 lk ja 8 lisa), on ajakulu 3,5 tundi põhjendatud; - 10.01.2018–26.01.2018 kostja 08.01.2018 vastusega tutvumine, selle osas seisukoha koostamine ja kliendiga suhtlemine - arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu (1 lk) ning hageja seisukoha sisu ja mahtu (2,5 lk ja 5 lisa), on ajakulu 3 tundi põhjendatud; - 21.02.2018 ühtse menetlusdokumendi koostamine – kuna tegemist on varasemate dokumentide põhjal koostatud koonddokumendiga, on selle koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund; - 26.02.2018 kolme kohtumäärusega tutvumine ja kliendi teavitamine – arvestades määruste mahtu (kokku ca 3,5 lk), on põhjendatud ajakulu kokku 0,5 tundi; - 01.03.2018–06.03.2018 ekspertidega suhtlemine ja ekspertiisi fotode edastamine kohtule – arvestades, et edastatud fotode hulk on suur, on ajakulu 1,5 tundi põhjendatud; - 13.03.2018 kohtunõudele vastuse koostamine – arvestades vastuse sisu (sisaldab küsimusi ehitustehnilisele eksperdile) ning mahtu (2,5 lk), on ajakulu 2 tundi põhjendatud; - 26.03.2018–01.05.2018 kohtumäärustega tutvumine ja kliendile selgitamine – arvestades määruste mahtu (kokku ca 7 lk), on põhjendatud ajakulu kokku 1 tund; - 29.05.2018–08.08.2018 ekspertiisidega tutvumine ja analüüs, kliendile tutvustamine – arvestades ekspertiisiaktide mahtu (21 lk ja 32 lk) ning sisu, on põhjendatud ajakulu 8 tundi; - 23.08.2018 ekspertiisiakti osas seisukoha koostamine – arvestades aktiga eelnevat tutvumist ja selle analüüsimist, samuti seisukoha mahtu (3,5 lk), on ajakulu 1,5 tundi põhjendatud; - 13.09.2018–23.09.2018 kohtumäärustega tutvumine ja kliendile selgitamine – arvestades määruste mahtu (kokku ca 3,5 lk), on põhjendatud ajakulu kokku 0,75 tundi; - 19.05.2019 hagi täienduse koostamine – arvestades menetlusdokumendi mahtu (16 lk ning 58 lisa), on ajakulu 6,5 tundi põhjendatud; - 05.06.2019 kostja vastusega tutvumine ja kliendile selgitamine – arvestades kostja vastuse mahtu (ca 2,5 lk), on põhjendatud ajakulu 0,75 tundi; - 11.06.2019 kohtuistungiks ettevalmistus, kohtumine kliendiga seoses istungiga – põhjendatud ajakulu ei saa olla rohkem kui kokku 2 tundi; - 12.06.2019–15.06.2019 istungil osalemine ja protokolliga tutvumine – arvestades mh kohtuistungi kestust (1,75 tundi), on ajakulu 2,5 tundi põhjendatud; - 18.06.2019 kohtumäärusega tutvumine – arvestades määruse mahtu (1,5 lk), on põhjendatud ajakulu 0,08 tundi; - 03.07.2019 menetlusdokumendi koostamine – arvestades seisukoha sisu ja mahtu (3,5 lk), on ajakulu 3 tundi põhjendatud;
10(12)
- 05.07.2019–17.07.2019 kostja 03.07.2019 dokumendiga tutvumine, selle osas seisukoha koostamine ning suhtlemine kliendiga – arvestades kostja menetlusdokumendi sisu ja mahtu (ca 7 lk) ning hageja seisukoha sisu ja mahtu (ca 3 lk), on ajakulu 5,25 tundi põhjendatud; - 16.08.2019–02.09.2019 kohtumäärustega tutvumine, tunnistajatasu tasumise teavituse koostamine – arvestades kohtumääruste mahtu (ca 3 lk) ja teavituse mahtu (kaks lauset), on põhjendatud ajakulu kokku 0,75 tundi; - 05.09.2019–09.09.2019 kohtuistungiks valmistumine ja tõlgi organiseerimine istungile – põhjendatud ajakulu ei saa olla rohkem kui 3 tundi; - 10.09.2019–12.09.2019 kohtuistungitel osalemine ja kliendiga suhtlemine – arvestades kohtuistungite kestust (4,5 tundi ja 3 tundi), on ajakulu põhjendatud 8,5 tunni ulatuses; - 26.10.2019 kohtuistungiks valmistumine – kuigi kohus teavitas 27.10.2019, et 28.10.2019 kohtuistung jääb ära, on põhjendatud pidada kohtuistungiks valmistumise ajakuluks 2 tundi; - 27.12.2019 kostja menetluskulude tagatise taotlusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine (sh ettevalmistavad toimingud) – arvestades kostja taotluse mahtu (1 lk ja 2 lisa) ning hageja seisukoha mahtu (1 lk ja 3 lisa), on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi; - 07.01.2020 kohtumäärusega tutvumine ja kliendi teavitamine – arvestades määruse mahtu (1,5 lk), on põhjendatud ajakulu 0,25 tundi; - 15.01.2020–22.01.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine, protokollidega tutvumine ja salvestiste kuulamine – arvestades kohtuistungi kestust (5,25 tundi), on ajakulu põhjendatud kokku 14 tunni ulatuses; - 24.01.2020 kostja taotluse ja kohtu kirjaga tutvumine – arvestades, et kostja taotlus protokolli parandamiseks sisaldas kolme kohtuistungi protokolli koos kostja parandustega, on ajakulu 0,5 tundi põhjendatud; - 31.01.2020 tõendite analüüs ja teeside kirjutamine – arvestades teeside mahtu (ca 4 lk), on põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi; - 01.06.2020–19.06.2020 apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine, suhtlus kliendiga – arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (6,5 lk) ja hageja vastuse mahtu (5 lk), on põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud seega 106,08 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 12 729,60 euro ulatuses (106,08 tundi * 120 eurot).
17.Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks on seega 15 519,58 eurot (sh riigilõiv 400 eurot, tunnistajatasu kulu 88,29 eurot, hageja sõidukulu 1336,69 eurot, hageja majutuskulud 610 eurot, hageja parkimiskulud 175 eurot, tõlkekulud 180 eurot ning lepingulise esindaja kulud 12 729,60 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 15 519,58 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 11 572,91 eurot (15 519,58-3946,67). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 4994,20 euro ulatuses (20 513,78-15 519,58). 11(12)
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.