Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on A. T. (surnud xxxx) ja kostja vahel 30.05.2021 sõlmitud üürileping korteri Xxxx kasutamiseks. Hageja on A. T. pärija. Hageja ütles üürileping üles alates 11.12.2022, kuid sai korteri valduse alles 05.05.2023. Kostja ei tasunud üüri ega kommunaalmakseid lepingu alusel 01.-11.12.2022, mistõttu võlgneb kostja hagejale üürilepingu täitmata jätmise eest 124,19 eurot ja kommunaalkulude eest 10,64 eurot. Perioodil 12.12.2022 kuni 0.05.2023 ei saanud hageja kasutada korterit sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu jäi hagejal saamata üüritulu 1682,26 eurot. Kostja jättis perioodil 12.12.2022 kuni 05.05.2023 maksmata kommunaalkulude eest 117,07 eurot. Kuna kostja ei tagastanud pärast üürilepingu lõpetamist üüripinda ega andnud üle võtmeid, vahetas hageja korteri lukud, mis läks maksma 503 eurot. Valduse saamisel tuvastas hageja korteri seinas augu, mille parandamine läks maksma 425 eurot. Hageja nõue on tasaarvestatud 350 euro ulatuses. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 03.01.2024. Kostja avas dokumendid portaalis 09.01.2024. 06.02.2024 vastas kostja e-kirjaga. Kohus saatis pooltele 14.02.2024 kirja, soovides pooltega kooskõlastada istungiaja 04.03.2024 kell 14.00. Kohus palus anda väljapakutud istungiajas osas tagasisidet hiljemalt 16.02.2024. Kostja kohtu e-kirjale ei vastanud määratud tähtajaks ega ka hiljem. Kohus saatis 21.02.2024 kohtukutsed 04.03.2024 kell 14.00 toimuvale istungile. Kostja on kohtukutse kätte saanud. Kostja 04.03.2024 istungile ei ilmunud ega teavitanud istungile mitteilmumise põhjustest. Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Hageja taotles 04.03.2024 istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud summas 1032 eurot (km/ga), millele lisandub istungiks ettevalmistamise kulu 0,7 tunni ja istungil osalemise kulu 13 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot (km/ta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastanud toimingud, mida hageja esindaja on teinud maksekäsu kiirmenetluses (alates 06.11.2023 kuni 14.12.2023). Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele ja kohtule esitamiseks lugeda kahte (2) tundi. Ülejäänud hageja õigusabikulud hagimenetluses on põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 768,81 eurot käibemaksuga. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1173,81 (385+20+768,81) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1173,81 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.