Themis Õigusbüroo OÜ hagi V8 TEENUSED OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3011,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja V8 TEENUSED OÜ (registrikood 14042108), seaduslik esindaja G. I.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; ärakuulamine 15.02.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt V8 TEENUSED OÜ hageja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1431,36 eurot, seisuga 24.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 12,88 eurot ning viivised 0,3% päevas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (1431,36 eurot) alates 25.07.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud V8 TEENUSED OÜ kanda.
4.Mõista V8 TEENUSED OÜ-lt välja Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud 1531,50 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-23-10502 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 24.07.2023 Harju Maakohtule hagi V8 TEENUSED OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1431,36 eurot, viivised perioodi 22.07.–24.07.2023 eest 12,88 eurot ja edasiulatuva viivise 0,3% päevas põhivõlalt alates 25.07.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
1.1.Hageja majandus- ja kutsetegevuseks on õigusnõustamine. Hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2021 kirjaliku õigusteenuse osutamise lepingu (käsunduslepingu) ning kostja andis hagejale volikirja enda esindamiseks. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust seoses kostja ja G. M. (võlgnik) vahelise võlasuhtega. Olemuselt oli tegemist tulemustasu lepinguga, mis nägi ette, et kui hageja suudab kostja võlgniku panna võlga tasuma, siis pooled jagavad laekumisi selliselt, et igast laekumisest (sh kõrvalnõuded) 35% saab hageja ning ülejäänu kostja. Soome kohtu 29.01.2021 otsuse nr 21/406 kohaselt on võlgniku võla suuruseks 2874,60 eurot, millele lisandub viivis põhinõudelt ehk 1215 eurolt alates 11.04.2020 määraga 0,4% päevas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale minimaalselt 1006,11 eurot (2874,60 eurot × 0,35). Tulemustasu suureneb lisanduvate viiviste arvelt.
1.2.Lepingu p 1.3 järgi loetakse tulemuseks olukorda, kus võlgnik pärast lepingu sõlmimist tasub võla või asub seda tasuma osade kaupa. Lepingu p-s 2.2 olid pooled leppinud kokku, et arveldamine toimub büroo (hageja) kaudu. Kuivõrd hageja arvelduskontole ei olnud laekumisi toimunud, esitas hageja lepinguline esindaja järelepärimise Soome kohtutäiturile. Hagejale vastati, et võlgniku nõude katteks tehtud kinnipidamisi ei ole võimalik hageja arvelduskontole edasi kanda, kuna kostjal on Soome Vabariigi ees täitmata rahaline nõue. Seega kõik senised ja tulevikus tehtavad kinnipidamised võlgnikult arvestatakse esmalt kostja enda kohustuse katteks.
1.3.25.10.2022 pöördus hageja kostja poole, selgitades, et lepingu p-s 1.3 toodud tasumise eeldus on täitunud, kuid tulemustasu hageja kostjalt vastavalt lepingu p-le 2.2 ei saa. Kostja vastas, et lepingu p-s 1.3 toodud tasumise eeldused ei ole täitunud ning ta on õigustatud lepingu üles ütlema. 23.01.2023 esitas hageja kostjale nõude koos hagihoiatusega, millele kostja ei vastanud. 20.07.2023 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles osundas varasemalt esitatud võlanõudele ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse kohtuväliseks tasumiseks hiljemalt 21.07.2023. Kostja ei ole hagejale tulemustasu maksnud. Arvestades, et kostjal on Soome Vabariigi ees täitmata rahaline kohustus (maksuvõlg) 15 393,83 eurot, mis 2 (8)
2-23-10502 on suurem kui hagejale võlgnetav summa, lähevad kõik kostja võlgnikult tulevad laekumised kostja võla katteks ja hagejale laekumisi ei tule. On selge, et nõude kohtuvälist täitmist ei toimu ja kostja ei kavatse oma kohustust täita. Hageja nõuab lepingust tulenevalt kostjalt tulemustasu koos lisandunud kõrvalnõuetega.
1.4.Hageja algatas Soomes täitemenetluse ning kostja võlgnikult hakkasid toimuma laekumised. Hageja on seega täitnud käsundi, kuid ei ole kostjast tingitud põhjusel selle eest lepingus ette nähtud tasu saanud. Kostja ei informeerinud hagejat sellest, et tal on maksuvõlg Soome Vabariigi ees. Sellise teabe olemasolul ei oleks hageja kostjaga lepingut sõlminud. Hageja ütles lepingu üles ning andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt 21.07.2023. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 22.07.2023. Hageja võtab tulemustasu arvutamisel aluseks 4089,60 eurot (s.o võlgnikult kohtuotsusega väljamõistetud võlasumma 2874,60 eurot + lisanduvad viivised põhinõude ulatuses ehk 1215 eurot). Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist ehk 1431,36 euro tasumist (4089,60 eurot × 0,35). Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 12,88 eurot (periood 22.07.–24.07.2023, lepingujärgne viivisemäär 0,3% päevas). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ütles lepingu hagejaga üles, kuna hageja ei täitnud oma kohustust võlgnik tasuma panna. Kuna pooled leppisid kokku tulemustasus ja tulemust ei saavutatud (kostja pole hageja tegevuse tulemusel võlgnikult raha saanud), ei ole hagejal ka alust kostjalt midagi nõuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 esimeses lauses sätestatust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb praegust tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 06.12.2023 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kostja taotlusel kuulas kohus pooled ära videosilla vahendusel 15.02.2024.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele 3 (8)
2-23-10502 tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks; lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Pooled ei vaidle praeguses asjas selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2021 lepingu (dtl 7-9) õigusteenuse osutamiseks, millega hageja kohustus tegema kostja esindajana vajalikke toiminguid kostja võlgnikult G. M.ult kohtuotsusest asjas nr 21/406 tuleneva võla sissenõudmiseks ning mille eest lepiti kokku tulemustasu maksmises hagejale. Kostja andis hageja nimel tegutsevale juristile Tanel Riivitsale ka volikirja (dtl 10) kostja esindamiseks mh kohtu- ja täitemenetluses ning võtma vastu rahalisi vahendeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on käsundit täitnud ja kas hagejal on tekkinud õigus tasu saamiseks.
7.Hageja ja kostja vahel sõlmiti käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
8.Lepingu p-de 1.2 ja 1.3 järgi seisnes käsund kostja võlgnikult võla sissenõudmiseks vajalike toimingute tegemises. See, milliseid konkreetseid toiminguid võla sissenõudmiseks teha, oli lepingu kohaselt hageja otsustada. Lepingu p 1.3 teise lause kohaselt loevad pooled tulemuseks olukorda, kui võlgnik lepingu sõlmimise järel tasub võla või asub seda tasuma osade kaupa. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tulemustasu 35% võla suurusest (sh kõrvalnõuded). Lepingu p 2.2 sätestab, et arveldamine toimub hageja büroo kaudu ja esmalt loetakse kaetuks büroo tulemustasu proportsioon. Pärast büroo tulemustasu proportsiooni täitumist teostab büroo kliendile väljamaksed vastavalt laekumistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui võlgnik, kohtutäitur või kolmas isik tasub võla makseid otse kliendile, siis kohustub klient teostama makse edasi büroo arvelduskontole kuni büroo tulemustasu täitumiseni. Lepingu p 4.1 järgi kehtib leping kuni ülesande täitmiseni ning lepingu p 4.2 kohaselt loetakse büroo ülesanne lõppenuks, kui võlgnik on oma rahalise kohustuse täitnud ja klient on tasunud büroole tasu ja/või ei ole büroo hinnangul ülesande täitmine enam perspektiivikas või majanduslikult otstarbekas või muul põhjusel mõistlik või võimalik.
9.Hageja väitel algatas ta G. M.ult võla sissenõudmiseks Soomes täitemenetluse. Hageja esitatud e-kirjavahetusest (dtl 14-21 ja 50-51, tõlge dtl 52) Soome Ulosottolaitose esindajaga nähtub, et G. M.ult olid seisuga 16.03.2023 märtsiks toimunud järgmised laekumised: 11.08.2022 – 239,42 eurot, 14.09.2022 – 61,12 eurot ja 14.11.2022 – 128,42 eurot. Ulosottolaitose esindaja selgitas, et ka kostja ise on täitemenetluses võlgnikuks ning laekunud summad on arestitud kostja 15 393,83 euro suuruse maksuvõla katteks. Eelneva põhjal saab lugeda tuvastatuks, et pärast 18.05.2021 lepingu sõlmimist on G. M.ult toimunud laekumised kohtuotsusest tuleneva võla katteks. Kuivõrd lepingu p 1.3 järgi loetakse tulemuseks ka võla tasumist osade kaupa, oli hageja oma lepingulisi kohustusi täitnud ja tal tekkis õigus kokkulepitud tasule. Puudub vaidlus, et hageja ei ole saanud lepingujärgset tasu. Kostja selgitas ärakuulamisel, et ta tasus hagejale varasemate õigusteenuste eest (hagiavalduse esitamine Soome kohtule), kuid mitte tulemustasu 18.05.2021 lepingu alusel (dtl 208). Võlgnikult saadud laekumisi ei kantud hagejale, vaid need peeti kinni kostja maksuvõla katteks.
10.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 25.10.2022 e-kirjaga kostja poole, viidates, et lepingu p-s 1.3 toodud tasumise eeldus on täitunud, kuid tulemustasu hageja kostjalt lepingu p 4 (8)
2-23-10502 2.2 põhimõttel ei saa (dtl 24). Kostja vastas hagejale 25.10.2022 e-kirjaga, et kostja lõpetab lepingulise suhte seoses G. M.ult võla nõudmisega, kuna hageja pole suutnud isegi 20% ulatuses võlga sisse nõuda (dtl 23). Vastuseks kostjale märkis hageja 25.10.2022 e-kirjas, et lepingu ülesütlemiseks peab kostja välja tooma olulise lepingurikkumise, mida kostja aga pole teinud (dtl 22-23). Kostja vastas hagejale 27.10.2022 e-kirjas, et tal on ebatulemusliku töö põhjal õigus leping lõpetada (dtl 22). 23.01.2023 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale nõude koos hagi hoiatusega (dtl 48). Hageja edastas kostjale 20.07.2023 e-kirjaga ülesütlemisavalduse, viidates lepingu p-le 4.2 (dtl 49).
11.Tähtajatu käsunduslepingu saab üles öelda korraliselt (VÕS § 630, § 195) või erakorraliselt
(VÕS § 631, § 196).
VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. VÕS §-st 631 tuleneb, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1), st ülesütlemisavaldus tuleb lepingu lõppemise vältimatu eeldusena ka teisele poolele edastada.
12.Kohtu hinnangul saab eelnevalt viidatud kostja 25.10.2022 e-kirjast välja lugeda tahteavalduse 18.05.2021 leping üles öelda. Seda tahet on kostja kinnitanud üle oma 27.10.2022 e-kirjas. Praegusel juhul on tegemist tähtajatu käsunduslepinguga (nii on seda mõistnud ka hageja – vt hageja 25.10.2022 e-kiri, dtl 22) ning leping ei olnud selle p 4 alusel käsundi täitmisega lõppenud, kuivõrd võlga ei olnud võlgnikult 25.10.2022 seisuga täies ulatuses sisse nõutud. Hageja vastas kostja 25.10.2022 e-kirjale samal päeval, s.o hageja sai kostjapoolse ülesütlemisavalduse kätte 25.10.2022. Kostja e-kirjadest võib välja lugeda, et tema arvates ei ole hageja lepingut kohaselt täitnud, s.o kostja on soovinud lepingu erakorraliselt rikkumise tõttu üles öelda.
12.1.Kuivõrd lepingus ei ole kokku lepitud, millistel juhtudel ja millises korras võib pool lepingu üles öelda, tuleb lähtuda seadusest. VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 ja § 196 lg 2 järgi võib lepingupool lepingu rikkumise korral kestvuslepingu üles öelda üksnes juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingu olulise rikkumise juhtumid on sätestatud VÕS § 116 lg-s 2, mille p 5 järgi on mh tegemist olulise rikkumisega, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust talle täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja rikkus oluliselt lepingust tulenevat kohustust VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et kostja võlgnikult ei olnud õnnestunud võlga mingis kindlas ulatuses sisse nõuda, ei andnud kostjale alust öelda lepingut olulisele lepingurikkumisele tuginedes erakorraliselt 25.10.2022 üles. Lepingus ei olnud kokku lepitud, mis aja jooksul tuleb käsund täita, ega ette nähtud võla sissenõudmist konkreetses mahus kindlaks tähtajaks. Kostja väitel ei olnud hageja tegevusel mingit tulemust, kuid kostja ei ole selle kinnituseks esitanud tõendeid, mis kummutaks hageja esitatud tõendid laekumiste kohta. Kui hageja ei teinud kostja hinnangul mõistliku aja jooksul võla sissenõudmiseks vajalikke toimingud, oleks kostja pidanud andma enne lepingu erakorraliselt ülesütlemist hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole viidanud ka muudele asjaoludele, millest tingituna ei saanud mõlema lepingupoole huvisid kaaludes oodata, et kostja jätkaks 5 (8)
2-23-10502 käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni, arvestades, et võlgnikult olid hageja tegevuse tulemusena hakanud toimuma laekumised. Kostja esitas ülesütlemisavalduse alles pärast seda, kui hageja oli talle teatanud, et kõik G. M.ult saadud laekumised peetakse kostja enda võla katteks kinni ja hageja pole saanud lepingujärgset tasu, s.o hageja oli teatanud kostjapoolsest lepingurikkumisest. Seega ei saanud kostjal olla asjas esitatud asjaolusid arvestades alust öelda lepingut 25.10.2022 erakorraliselt üles.
12.2.Kohus märgib, et kui käsitada kostja 25.10.2022 ülesütlemisavaldust lepingu korralise ülesütlemise avaldusena, milleks ei pidanud olema mõjuvat põhjust, siis sellisel juhul pidi kostja sellest hagejale ette teatama. Käsunduslepingu ülesütlemisel tuleb arvestada VÕS § 195 lg-s 3 sätestatud reegliga, et tähtajatu kestvuslepingu võib kumbki pool üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga (vt VÕS III komm (2021), § 630, p 3.1). Etteteatamistähtaega järgimata võib kumbki lepingupool kestvuslepingu VÕS § 196 lg 1 järgi üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille kohaselt ta oleks järginud etteteatamistähtaega või tal oleks olnud mõjuv põhjus leping etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. 18.05.2021 lepingus ei ole kokku lepitud ülesütlemisest etteteatamise tähtaega. Lepingu p-s 8.1 on viidatud lepingut täiendavatele üldtingimustele, kuid lepingu sõlmimise ajal kehtinud üldtingimusi ei ole kohtule esitatud. Seega saanuks leping lõppeda alles pärast etteteatamiseks vajaliku mõistliku aja möödumist. Kestvuslepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ei tähenda siiski, et ülesütlemine ei ole kehtiv (vt RKTKo 28.01.2021, 2-17-19494, p 14). Praegusel juhul ei ole ka poolte vahel vaidlust selles, et leping oli enne hagi esitamist lõppenud.
13.Lepingu korraline ülesütlemine ei tähenda seda, et hagejal ei oleks enam kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid. Lepingu korraline ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled küll nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu p 1.2 järgi volitas käsundiandja (kostja) käsundisaajat (hagejat) sisse nõudma G. M.u võlgnevust käsundiandja ees ning kohustus maksma käsundisaajale sisse nõutud summadelt kokkulepitud tulemustasu. Lepingu p 2.2 järgi pidid käsundi täitmise käigus võlgnikult sisse nõutud summad laekuma käsundisaaja arvele ning käsundisaaja pidi arvestama laekunud summadelt maha kokkulepitud tulemustasu, ning kandma hiljemalt 10 päeva jooksul pärast käsundisaaja tulemustasu proportsiooni täitumist käsundiandjale üle allesjäänud summa. Juhul kui võlgnik, kohtutäitur või kolmas isik täitis käsundisaajale sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale, oli käsundiandja lepingu p 2.2 järgi kohustatud tasu käsundisaajale üle kandma kuni tulemustasu täitumiseni. Seega tuli kostjal tasuda hagejale lepingulist tasu hagejale või kostjale võla katteks laekunud summadelt.
14.Lepingus ei ole kokkulepet tasustamise tingimuste kohta lepingu lõpetamise puhuks. Seega tuleb lähtuda VÕS §-st 629, mille lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tasu suuruse määramisel eelnimetatud juhul tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada mh käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada. 6 (8)
2-23-10502 Riigikohus on leidnud, et eeltoodud sätted võimaldavad käsunduslepingu lõppemise korral saada käsundisaajal tasu ka nendelt käsundiandja võlgniku maksetelt, mille saamiseks on täidetud käsundiandja korraldusi, kuid mis ei ole käsunduslepingu lõppemise ajaks veel käsundiandjale laekunud. Asjaolust, et pooled on käsunduslepingus leppinud kokku, et käsundisaajale makstakse tasu võlgniku poolt tasutud summadest, ei järeldu, et pooled on välistanud VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 kohaldamise (RKTKo 28.01.2021, 2-17-19494, p 18).
14.1.Hageja nõuab kostjalt 1431,36 euro tasumist. Tasu arvutamisel on hageja võtnud aluseks 4089,60 eurot, s.o Lääne-Uusimaa esimese astme kohtu 29.01.2021 otsusega nr 21/406 G. M.ult välja mõistetud võlg 2874,60 eurot, millele lisanduvad viivised põhinõude ehk 1215 euro ulatuses (s.o viivis 1215 eurolt päevamääraga 0,4% perioodi 11.04.2020–16.12.2020 eest). Sellest summast 35% on 1431,36 eurot.
14.2.Enne seda, kui kostja lepingu hagejaga üles ütles, oli G. M.ult tulnud laekumisi kokku ligikaudu 300 euro ulatuses ning vähemalt üks laekumine toimus ka pärast 25.10.2022 ülesütlemisavalduse esitamist. Kumbki pooltest ei osanud kohtule ärakuulamisel öelda, kui palju ja millises summas laekumisi oli G. M.ult võla katteks ärakuulamise ajaks toimunud. Kohus nõustub samas hagejaga, et praeguseks toimunud laekumiste summa pole määrav, kuivõrd kõik kostja võlgnikult saadavad summad oleks ilmselt kinni peetud kostja enda oluliselt suurema võla katteks. Kostja ei kandnud laekumistest hagejale üle tema tasu ning kostja ekirjadest on ilmne, et ta ei kavatsenudki hagejale midagi tasuda. Kostja pidi olema teadlik maksuvõla olemasolust ja selle sissenõudmisest enne seda, kui hageja sai sellest Soome ametnikult 2022. a septembris teada. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks hagejat teavitanud maksuvõla sissenõudmisest, kuigi lepingust kostjale tulenevaid kohustusi (sh lepingu p 2.2 ja p-s 3.1 sätestatud informatsiooni andmise ja kaasaaitamise kohustus) ja ka üldist hea usu põhimõtet (VÕS § 6 lg 1; TsÜS § 138) arvestades pidanuks kostja seda tegema.
14.3.Kuigi leping lõppes kostjapoolse ülesütlemisavaldusega, oli just kostja rikkunud lepingut ning lepingu lõppemine oli tegelikult tingitud kostjast endast. Kohus ei pea põhjendatuks sellises olukorras lähtuda mõistliku tasu suuruse määramisel üksnes 25.10.2022 ülesütlemisavalduse ajaks G. M.ult laekunud summadest. Arvestades, et hageja oli juba teinud enda poolt võla sissenõudmiseks vajalikud toimingud ning pooled ei ole välja toonud ja ka kohtule ei nähtu, et hageja oleks lepingu lõppemise tõttu oma vahendeid kokku hoidnud, ei ole praegusel juhul alust teha mahaarvamisi hagejale maksmisele kuuluvast tasust. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on hageja nõutav summa 1431,36 eurot mõistlik ja ka õiglane, kui seda käsitada kogu tasuna VÕS § 629 lg 1 teise lause mõttes.
15.Lepingu p 2.6 järgi kohustus kostja tasuma viivist 0,3% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates hagejapoolses lepingu ülesütlemise teates antud täiendava tähtaja möödumisest, s.o alates 22.07.2023. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivisesumma 12,88 eurot. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja viivis perioodi 22.07.2023–24.07.2023 eest 12,88 eurot ning viivis 0,3% päevas põhinõudelt (1431,36 eurot) alates 25.07.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. 7 (8)
2-23-10502
18.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Hageja esindaja esitas 23.11.2023 ja 13.02.2024 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud kokku 1111,50 eurot (760,50+351). Õigusabikuludele ei lisandu käibemaksu, kuna Riivits legal&finance OÜ, mille kaudu hageja lepinguline esindaja tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vaidles ärakuulamisel hageja menetluskuludele vastu.
20.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 130 eurot ilma käibemaksuta. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib asja mahtu ja keerukust arvestades pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul.
21.Hageja lepingulise esindaja ajakulu on menetluskulude nimekirjade kohaselt kokku 8,45 tundi. Esindaja on teinud järgmised toimingud: 23.07.2023 hagiavalduse koostamine ja esitamine 4,5 tundi; 14.11.2023 toimiku materjalide läbivaatamine, taotluse koostamine ja esitamine 1 tund; 23.11.2023 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,35 tundi; 13.02.2024 ettevalmistus istungiks 1 tund, istungil osalemine 1,1 tundi ning kohtukõne ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalikus suuruses.
22.Riigilõivu 420 eurot tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
23.Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga kokku 1531,50 eurot. Hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1531,50 eurot.
24.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.