Aktiva Finance Group OÜ hagi M. Z. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3375 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) esindaja Sigrid Rahkema, OÜ Julianuse Õigusbüroo Kostja: M. Z. (xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Swedbank ja kostja vahel 31.03.2021 sõlmitud lepingust nr 21-017147 tulenev kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 741,89 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni;
3.Mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja kostja ja AS Swedbank vahel 31.03.2021 sõlmitud lepingu nr 21-017147 kohased põhiosamaksed (kokku summas 957,29) nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt järgmiselt: 12.03.2024 – 66,81 eurot 12.04.2024 – 66,93 12.05.2024 – 68,65 12.06.2024 – 69,41 12.07.2024 – 71,05 12.08.2024 – 71,89 12.09.2024 – 73,44 12.10.2024 – 74,95 12.11.2024 – 75,92 12.12.2024 – 77,65 12.01.2025 – 78,71 12.02.2025 – 80,26 12.03.2025 – 81,62
Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 497,08 euro ulatuses, intressinõue 152,86 eurot, võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõue, sissenõutavaks
muutunud viivise 516,87 eurot nõue. Jätta hageja menetluskulud 53,1% ulatuses kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 499,14 eurot. Mõista kostjalt välja mõistetud menetluskuludelt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 499,14 euro) tasumiseni. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda ning hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 23.08.2023 hagi kostja vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2196,26 eurot, intress 152,86 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 516,87 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas alates 24.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Nõude aluseks on kostja ja Swedbank AS vahel 31.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 21-017147-VV. Kostjal oli varasemalt, 24.03.2018, Swedbank AS-ga sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi leping. Hageja sõnul oli krediitkaardi lepingu tähtaeg 31.05.2021 ning pank ei pikendanud lepingut põhjusel, et kostjal oli Creditinfos üks aktiivne maksehäire, summa vahemikus 65 - 320 eurot. Kostja esitas taotluse kasutatud krediidilimiidi refinantseerimiseks väikelaenuks põhjusel, et tal ei olnud võimalik kogu kasutatud krediidilimiiti korraga tagastada. Sel põhjusel sõlmitigi väikelaenuleping 21-017147-VV. Lepingu nr. 21-017147-VV alusel sai kostja hageja väitel laenu 2700 eurot ning on põhiosa katteks teostanud makseid summas 503,74 eurot. Hageja väitel on seega kostja põhivõlg 2196,26 eurot. Hageja väitel ütles krediidiandja lepingu üles 8.07.2022, sest hageja jäi tagasimaksetega viivitusse. Swedbank AS loovutas 31.10.2022 hagejale kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Intressinõude kohta selgitab hageja, et lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 20,90% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi iga kuu 12. kuupäeval. Lepingu ülesütlemise seisuga 8.07.2022 oli kostjal tasumata intress summas 152,86 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2196,26 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 9.07.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.08.2023 intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 24.08.2023 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 20,90% aastas. Hageja nõuab pärast lepingu lõpetamist tehtud sissenõudekulude 50 hüvitamist. Summa kujunes hageja sõnul järgmiselt: 1. tasulise kirja saatmine 3.12.2022 25 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 13.12.2022 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 30.01.2023 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
3.Hageja on 19.10.2023 esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Hageja märgib, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1000,82 eurot (503,74 eurot põhiosa katteks + 497,08 eurot intressi katteks) ning seega kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1699,18 eurot (2700-1000,82). Hageja lisab, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 8.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 12.10.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1429,28 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1000,82 eurot seega võlgnevuses on 428,46 eurot (1429,28-1000,82). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ning viivist põhivõlgnevuselt 428,46 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
4.Kuivõrd hageja ei esitanud kohtule uut maksegraafikut, selgitas kohus hagejale, et tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid saab kohus resolutsiooniga välja mõista eeldusel, et hageja on vastavalt VÕS § 4034 lg 7 tagasimaksed uuesti määranud, et see on kostjale teatavaks tehtud ning hageja on sõnastanud sellekohase hagi nõude. Vastuseks teatas hageja 04.12.2023 kohtule, et soovib VÕS § 4034 lg 7 järgse kohustuse täita nii, et jääb lepingu lisaks oleva maksegraafiku juurde, nõudes selles välja toodud põhiosade tasumist graafikujärgsete maksetena. Hageja esitas selleks puhuks ka alternatiivse nõude:
4.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Swedbank ja kostja vahel 31.03.2021 sõlmitud lepingust nr 21-017147 tulenev kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg kindlaksmääratud summana ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni;
4.2.mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja kostja ja AS Swedbank vahel 31.03.2021 sõlmitud lepingu nr 21-017147 kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus 06.12.2023 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes kätte toimetatuks loetud 22.12.2023. Menetlusdokumendid saadeti ka e-postiaadressile xxx. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski lühidalt põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud summa tasumisele suunatud nõuded ei ole alternatiivsed nõuded vaatamata sellele, et nõude summad on erinevad. Seega vaatamata sellele, et hageja on ise sõnastanud oma hilisema nõude võrreldes algses hagis esitatuga alternatiivse nõudena. Samuti ei ole hageja loobunud algses hagis esitatud nõudest. Seega 04.12.2023 hageja menetlusdokumendis esitatud sissenõutavaks muutunud põhivõla ja viivise nõuded ei ole algse hagi nõude suhtes alternatiivsed nõuded TsMS § 370 lg 2 mõttes. Küll aga on alternatiivne nõue mõista kostjalt TsMS § 369 kohaselt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed vastavalt uuele maksegraafikule.
6.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Hageja on kohtule esitanud tarbijakrediidilepingu nr 21-017147-VV, mis on kostja poolt omakäeliselt 31.03.2021 allkirjastatud (dtl 34), millele oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, laenu tagastamise graafik ja väikelaenu tingimused. Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 23,42%, mis jäi sel ajal kehtinud krediidi kulukuse maksimaalse määra piiresse. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu vorminõuded olid täidetud. Laenu summa lepingu kohaselt oli 2700 eurot. Kohus saab hageja selgitusest aru nii, et laenulepingu sõlmimisel kostjale laenu juurde ei antud (välja ei makstud), vaid laenusumma koosnes varasemast võlgnevusest AS Swedbank ees, mis tulenes Swedbank AS-ga 24.03.2018 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et kohtule esitatud eestikeelsel tõlkel ei ole tõlgitud lepingu esimesel lehel olevat lahtrit eritingimused, mis venekeelsel lepingu on täidetud, st tõlge ei vasta originaaldokumendile ja pole terviklik ning andis menetlusse võtmise määrusega hagejale tähtaja tõlke täiendamiseks. Hagejal tõlget ei täiendanud. Kohus saab siiski saab kohus venekeelse laenulepingu eritingimuste lahtrist aru, et selles on viide varasemale lepingule nr 18-031007-RK, mille pooled lugesid lahendatuks lepingu alusel antavava summa arvel. Kohus selgitab hagejale, et tõlke esitamata jätmise korral jätab kohus edaspidi hageja menetlusdokumendi tähelepanuta (TsMS § 33 lg 3). Kohus leiab, et laenu kostja kasutusse andmine on tõendatud hageja selgituste ja laenulepinguga seeläbi, et kostja on laenulepingule alla kirjutanud ning laenuleping sisaldas tingimust, et laenu arvelt loetakse tasutuks varasema lepingu järgsed kohustused. Lihtmenetluses saab ka poole selgitust arvestada tõendina.
7.Nõude loovutamine Hageja väitel loovutas Swedbank AS 31.10.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest. Hageja viidatud teatis on kohtule esitatud pdf formaadis failina, ilma Swedbank ASi esindaja allkirjata (dtl 48). Teatis on dateeritud 31.10.2022, adresseeritud kostja postiaadressile, teates on viide nõude aluseks oleva lepingu numbrile ning välja on toodud, et nõue loovutatakse hagejale.
Nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et välistada, et sama nõude võiks esitada ka algne krediidiandja. Kuigi hageja on nõude loovutamise tõendamiseks esitanud allkirjastamata kirja, peab kohus usutavaks, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud. Seda seetõttu, et algne krediidiandja on hageja väitel hagejale esitanud nõudega seonduvalt selgitusi, samuti lepingudokumendi ning muid andmeid.
8.Vastutustundliku laenamise kohustus Hageja esitas vastutustundliku laenamise kohustuse järgimise kohta järgmised selgitused: Kliendil oli Swedbank AS-ga 24.03.2018 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi leping. Krediitkaardi väljastamisel oli kliendi keskmine sissetulek ca 820 eurot, töökoht OÜ XXX OÜ ning üks Swedbanki väline järelmaksukohustus kuumaksega 30 eurot. Vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust tulenev maksimaalne kuine kohustus 45€. Selgitame, et vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu puhul ei ole igakuiseid kindlaksmääratud kuumakseid, klient tasub igakuiselt intressi vastavalt kasutatud krediidilimiidile. Krediitkaardi lepingu tähtaeg oli 31.05.2021 ning pank ei pikendanud lepingut põhjusel, et kliendil oli Creditinfos üks aktiivne maksehäire, summa vahemikus 65 - 320 eurot. Klient esitas taotluse (manuses) kasutatud krediidilimiidi refinantseerimiseks väikelaenuks põhjusel, et tal ei olnud võimalik kogu kasutatud krediidilimiiti korraga tagastada, kuna tal olid muud kohustused ja sissetulekuks peretoetus ja vanemahüvitis. Swedbank AS on enne krediitkaardi limiidi refinantseerimiseks antud väikelaenulepingu 21017147-VV sõlmimist hinnanud laenusaaja M. Z. krediidivõimelisust väikelaenu taotluse, kliendi Swedbanki konto väljavõtte ning telefoninõustamise alusel, mille kohaselt krediidilimiidi summas 2700€ korraga tagastamine ei olnud kliendile jõukohane olemasolevate kohustuste tõttu. Igakuised kohustused väljaspool Swedbanki enne kõnealuse lepingu sõlmimist olid ca 522 eurot: ESTO AS laen kuumaksega 27.41€ ( jääk 747.76€) Holm Bank AS kuumaksega 66.90€ ( jääk 1 825.08€) Inbank AS kuumaksega 191.84€ ( jääk 5 233.52€) Coop Finants AS kuumaksega 49.72€ ( jääk 1 356.39€) Bondora AS kuumakse 186.00€ ( jääk 8000€) Kliendi sissetulekuteks olid refinantseerimise taotluse esitamisel vanemahüvitis 567,20€ ja peretoetus 60€. Laenumaksete tasumisel pidid lapsehoolduse ajal aitama ka lähedased. Märgime siinkohal, et refinantseerimise vajaduse tekitas kliendi lapsehooldusele siirdumisest tulenev töölt eemale jäämine ja sissetulekute vähenemine, samuti kliendi poolt peale Swedbanki krediitkaardi lepingu sõlmimist juurde võetud kohustuste maht. Crediidiinfos oli refinantseerimise hetkel üks aktiivne võlgnevus, tegemist Bondora AS laenu võlaga. 31.03.2021 sõlmiti laenusaaja ja Swedbank AS vahel väikelaenuleping nr. 21-017147-VV, millega refinantseeriti krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue. Uue sõlmitud lepingu igakuine graafikujärgne makse oli ca 83 eurot. Swedbanki poolt VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab mh asjaolu, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi üle 1 aasta. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud 03.03.2021 „Taotlus: Väikelaen“ (dtl 43), millel ei ole kostja allkirja - vormil olev väli „Taotleja allkiri“ on tühi ning dokument ei ole ka digiallkirjastatud. Taotluses on märgitud hageja poolt viidatud finantskohustused 5 krediidiandja ees kokku summas 17 162,75 eurot. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et hagejal tuleb tõendada, et vastutustundliku laenamise kohustust täideti algse krediidilepingu sõlmimisel 24.03.2018, sest siis anti laen
kostja kasutusse. 31.03.2021 kujundati laenutoode lihtsalt ümber. Kui 31.03.2021 laenusummat suurendati, tuleb tõendada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ka täiendava laenu andmise ajal. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada andmed ja tõendid, tõendamaks krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist algse krediidilepingu sõlmimisel 24.03.2018 ning andis selleks hagejale tähtaja. Hageja esitas 15.01.2024 üksnes vastuse, et jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde, ning täiendavaid faktiväiteid ega tõendeid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja ilmselgelt ei olnud 31.03.2021 lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline, kostja oli selleks ajaks võtnud juba suures ulatuses laene, mille tagasimakse kohustused kokku kuus olid hageja väitel ca 522 eurot, samas kui kostja sissetulekuks oli sel ajal hageja väitel vanemahüvitis ja peretoetus kokku 627,20 eurot. Hageja leppis seejuures kostjaga kokku, et kostja peab lisaks neile kohustustele hakkama hagejale tasuma igakuiselt 83,05 eurot. Seega oli ilmne, et kostja sissetulek mitte kuidagi ei võimaldanud täita võetud finantskohustusi ning samas katta enda ja oma perega seotud elamiskulusid (vanemahüvitis viitab sellele, et kostjal oli sel ajal vähemalt üks ülalpeetav). 31.03.2021 lepinguga suurendati ka kostja varasemast lepingust võlgnetavat kohustust, sest võlgnetavalt summalt tuli tasuda intressi 20,9% aastas. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule tõendanud ka seda, et krediidiandja oleks algse, 2018. a krediidilepingu sõlmimisel nõuetekohase hoolsusega kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Hageja on esitanud üksnes selgituse, et kostjal oli keskmine sissetulek ca 820 eurot, töökoht OÜ XXX OÜ ning üks Swedbanki väline järelmaksukohustus kuumaksega 30 eurot. Vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust tulenes maksimaalne kuine kohustus 45 eurot. Lisades juurde esialgse krediidiandja viite, et muude dokumentide, sh konto väljavõtte, kontrollimine kohtu poolt ei ole vajalik, sest seda tuleks teha üksnes vaidluse korral. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et kohus kontrollib vastutustundliku laenamise kohustust omal algatusel ning et hagejal tuleb seda tõendada. Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et Swedbank AS oleks 24.03.2018 kostjale krediidi andmisel täitnud VÕS § 4034 kohast vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja väidetest ei ilmne, kuidas Swedbank AS kostja sissetulekut kontrollis, kas hindas selle regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping), kas selgitas välja kostja igakuised majandamiskulud (eluase, toit, kulud ülalpeetavatele, elementaarsed transpordi ja sidekulud), kas hindas maksekäitumist. Hageja on avaldanud, et juhul, kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, nõuab hageja lepingute alusel saadud summa 1669,18 eurot tagastamist ning nõuab ka edasiulatuvalt viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt. Hageja esitas kohtu ettepanekul selleks ka nõude ümberarvestuse.
9.Lepingu ülesütlemise kehtivus Nagu märgitud, kohaldab õigust kohus ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
• ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Laen tuli lepingu kohaselt tagasi maksta 48 igakuise annuiteetmaksega alates 12.04.2021 kuni 12.03.2025 (graafikujärgsed osamaksed 83,05 eurot). Hageja väitel oli kostja viivituses järgmiste tagasimaksetega: 12.04.2022, 12.05.2022, 12.06.2022 (hagi lisa 2). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Swedbank AS hageja sõnul kostjale 20.06.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (hagi Lisa 3). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS hageja sõnul lepingu üles 8.07.2022. Vastuseks kohtule märgib hageja, et ümberarvestuse korral, arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 8.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Saabunud ei ole veel ka lepingu lõpptähtaeg (lepingu järgne viimane makse peaks olema 12.03.2025). Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse tõttu ei olnud lepingu üles ütlemise eeldused üles ütlemise teate kostjale saatmise ajal täidetud, ei ole üles ütlemine hageja poolt välja toodud kuupäevast kehtiv.
10.Põhivõla sissenõutavus Hageja märgib, et kostja on teinud tagasimakseid hagi aluseks olevale 2021. a sõlmitud lepingule kogusummas 1000,82 eurot (503,74 eurot põhiosa katteks + 497,08 eurot intressi katteks) ning seega kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1699,18 eurot (27001000,82). Vastuseks kohtule teatas hageja 04.12.2023, et tagasimaksete uuesti määramisena palub hageja arvestada lepingu lisaks olevas algses maksegraafikus toodud põhiosa maksete graafikut. Kuid kuivõrd lepingu ülesütlemine ei kehtinud, saab põhivõla sisse nõuda üksnes kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksete ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga on 2700 euro suurusest laenust sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kuni 12.02.2024 makseni, kogusummas 1742,71 eurot, millest kostja on tasunud 1000,82 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 741,89 eurot (1742,71 -1000,82). Hageja taotleb ka mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja kostja ja AS Swedbank vahel 31.03.2021 sõlmitud lepingu nr 21-017147 kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku (dtl 42) kohaselt. Lepingu lisaks oleva graafiku põhiosamaksed alates 12.03.2024 kuni 12.03.2025 on kokku 957,29 eurot. Kohus on seisukohal, et edasiulatuv tagasimaksete tasumise nõue on põhjendatud, sest kostja ei ole tasunud pikema perioodi vältel ka seniseid makseid. Seetõttu rahuldab kohus hageja edasiulatuva tagasimaksete väljamõistmise nõude.
11.Intressinõue Alges hagis nõuab hageja intressi lepingu ülesütlemise seisuga 8.07.2022 summas 152,86 eurot. Hageja viitab, et lepingus oli intressimääraks 20.90%. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub intressimäär seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu pidi hageja tagasimaksed uuesti määrama, võtab kohus hagi rahuldamise aluseks uuesti määratud
tagasimaksed. Tagasimaksete uuesti määramisel ei ole hageja ka alates 2023. aasta tagasimaksetest intressi juurde arvestanud. Seetõttu jääb hageja intressinõue rahuldamata.
12.Viivisenõue Algses hagis nõudis hageja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 516,87 eurot, mida hageja oli arvestanud lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 9.07.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.08.2023 intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja ei ole viidanud, kas ja millisest lepingu punktist taoline viivisemäär tulenes. Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehest (dtl 41), et lepingu üles ütlemisega kaasneb viivise tasumine aastamääraga 20,90%. Eelnevalt on tuvastatud, et lepingu üles ütlemine ei kehtinud. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. 04.12.2023 menetlusdokumendis taotleb hageja mõista kostjalt välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Lepingule lisatud tarbijakrediidi teabelehes on märgitud, et (lepingu kehtivuse ajal) maksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses. Täiendavalt on lisaks selgitatud, et teabelehe esitamise ajal oli viivis 8% aastas ent viivise määr võib muutuda kaks korda aastas. Seega kuulub hageja nõue, mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest, rahuldamisele.
13.Sissenõudmiskulud Hageja nõuab sissenõudmiskulu 50 eurot kirjade eest, mis ta on kostjale saatnud peale lepingu lõppemist – 1. tasulise kirja saatmine 3.12.2022 25 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 13.12.2022 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 30.01.2023 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kuivõrd lepingu üles ütlemine ei kehtinud, on nõue õiguslikult põhjendamatu ning jääb rahuldamata.
14.Menetluskulud Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 1285 eurot, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja õigusabikulud 865 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja selgitab, et OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta ja et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. Hageja toob välja, et tema lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: -maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 20 eurot; -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule kokku 2 tundi; -19.10.2023 puuduste kõrvaldamise dokumendi koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi; -17.11.2023 seisukoha esitamine 0,5 tundi; -04.12.2023 vastus kohtunõudele 0,5 tundi. Kohus toimetas hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (loetud kätte toimetatuks 14.02.2024) ning andis kostjale 5 päeva menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Kostja midagi esitanud ei ole. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3375 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3500 eurot tasuda riigilõiv summas 420 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-
2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule vastamist kahel korral. Kostja menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on õigusabi osutamise ajakulu põhjendatud 5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 520 eurot (5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 940 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 520 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud proportsionaalselt kostja kanda selles ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Võrreldes algse hagihinnaga 3375 eurot rahuldas kohus nõude arvestuslikult 1791,96 euro ulatuses (põhinõue 1699,18 eurot + sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 741,89 viivis arvestatuna ühe aasta eest kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva seadusjärgse viivisemäära alusel 92,78 eurot), ehk 53,1% ulatuses. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, mõistab kohus TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja 53,1% hageja põhjendatud menetluskuludest, millele vastab summa 499,14 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja ülejäänud menetluskulud hageja kanda.
TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.