Coop Finants AS-i hagi M. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5766,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Coop Finants AS (registrikood 12087992), esindaja Maarika Ramp Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus 4996,11 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 4282,25 eurot, intressi võlgnevus 260,40 eurot, seisuga 28.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 440,99 eurot, krediitkaardi kuu hooldustasu 7,47 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingujärgses määras ehk 18% aastas põhisummalt 4282,25 eurot alates 29.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 595 eurot.
7.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 28.08.2023 harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus 4996,11 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 4282,25 eurot, intressi võlgnevus 260,40 eurot, viivise võlgnevus 440,99 eurot, krediitkaardi kuu hooldustasu 7,47 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingujärgses määras ehk 18% aastas põhisummalt 4282,25 eurot alates 29.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagi aluseks on hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel 07.12.2020 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi leping nr VKK-38114, krediidilimiidiga 4300 eurot, intressiga 18% aastas. 04.12.2021 sõlmiti hageja väitel lepingu muutmise leping.
3.Hageja väitel kandis kostja lepingu sõlmimise järgselt krediidilimiidist (4300 eurot) oma arvelduskontole kokku 4170 eurot ning tasus ülekannetelt krediidi arvelt ka teenustasusid kokku summas 112,25 eurot, seega kokku kasutas kostja krediidilimiidist ära 4282,25 eurot. Hageja väitel kostja põhivõla katteks tagasimakseid ei teinud, mistõttu hageja väitel on kostja põhivõlg 4282,25 eurot. Hageja väitel ütles ta 31.01.2023 krediitkaardi lepingu nr VKK38114 erakorraliselt üles. Hageja väitel ei ole kostja põhiosa katteks teostanud ühtegi tagasimakset.
4.Nii krediitkaardi kuu hooldustasu kui ka intressimäära algusperioodi osas selgitab hageja, et need on kuvatud alates perioodist, mil kostja jäi kuutasu ning intressimaksetega võlgnevusse. Kostjal tekkis hooldustasu võlgnevus alates juulist 2022 ning kujunes järgmiselt: lepingu VKK-38114 kuutasu 10.06.2022 kuni 09.07.2022 eest 1 euro; lepingu VKK-38114 kuutasu 10.07.2022 kuni 09.08.2022 eest 1 euro; lepingu VKK-38114 kuutasu 10.08.2022 kuni 09.09.2022 eest 1 euro, lepingu VKK-38114 kuutasu 10.09.2022 kuni 09.10.2022 eest 1 euro, lepingu VKK-38114 kuutasu 10.10.2022 kuni 09.11.2022 eest 1 euro, lepingu VKK2
38114 kuutasu 10.11.2022 kuni 09.12.2022 eest 1 euro, lepingu VKK- 38114 kuutasu 10.12.2022 kuni 09.01.2023 eest 1 euro ning lepingu VKK-38114 kuutasu 10.01.2023 kuni 31.01.2023 eest 0,47 eurot, kokku 7,47 eurot. Intressi tasus kostja korrapäraselt kuni 10.10.2022, mil jäi intressimaksega osaliselt võlgnevusse. Alates 10.10.2022 on kostjalt laekunud intressimaksete katteks kaks makset: 1) 10.10.2022 summas 0,76 eurot; ning 2) 04.12.2022 eurot summas 45 eurot.
5.Hageja nõuab ka võla sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal ühe meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Tasuta meeldetuletuse edastas hageja kostjale internetipanka 25.10.2022. Tasuline võlateade väljastati 14.11.2022
6.Hageja nõuab viivist lepinguga ettenähtud intressimäära ulatuses, kuivõrd viivisemääraks lepingu kohaselt oli lepingujärgne intressimäär. Seega oli ka viivisemääraks 18% aastas ja 0,05% päevas. Viivist arvestab hageja lepingu ülesütlemisest. Hagi esitamise seisuga on lepingust tulenev viivise võlgnevus 440,99 eurot. Hageja palub välja mõista ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni põhivõlalt viivist lepingujärgses määras 18% aastas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus menetles hagi kirjalikus menetluses (hagi nõude summa jäi kirjalikus menetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus võttis hagi 19.09.2023 menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud hagi ja kohtumäärust kostjale kätte toimetada ühelgi kohtule teadaoleval aadressil ega e-postiaadressil, millest tulenevalt avaldas kohus dokumendid Ametlikes Teadaannetes 16.11.2023 ning dokumendid loeti kostjale seeläbi kätte toimetatuks 02.12.2023. Kostjal pidi määruse kohaselt esitama oma kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole. 05.01.2024 määrusega täitis kohus selgitamiskohustust, määras, et menetleb asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele lõpptähtaja 6. veebruar 2024 seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning määras kohtuotsuse kuulutamise aja 27. veebruar 2024. Kohus luges määruse Ametlike Teadaannete kaudu kostjale kätte toimetatuks 21.01.2024. Hageja esitas 06.02.2024 lõplikud seisukohad ja tõendid. Kostja midagi esitanud ei ole. Hageja taotles juhul, kui kostja hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte avalikult. 05.01.2024 kohtumääruses tõi kohus välja, millised hagi asjaolud vajavad täpsustamist. Kohus on seisukohal, et hageja esitas kohtu poolt välja toodud küsimustes piisavad selgitused. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kuivõrd TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd õigust kohaldab kohus ka tagaseljaotsuse korral ise, kontrollis kohus nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kaks krediidi kulukuse määr lepingus oli
väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Kohtu hinnangul ei andnud eeltoodud asjaolud alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib, et lähtus krediidi kulukuse määra arvestamisel hageja poolt välja toodud selgitusest, et krediidiandja hinnangul on krediitkaardi puhul krediidi kasutusse võtmise levinuim viis krediitkaardiga ostude eest maksmine (VÕS § 4061 lg 2). Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.Menetluskulud Hageja palub jätta kõik menetluskulud, milleks on hagilt tasutud riigilõiv summas 595 eurot, kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks ning mõistab selle kostjalt välja. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
9.Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.