Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui 1/4

2-23-146361 tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AS SEB Pank esitas 15.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 289,06 euro saamiseks. Kohus tegi 20.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 18.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt 04.09.2020 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi lepingu nr XX (edaspidi leping), mille alusel väljastas hageja kostjale püsimaksega krediitkaardi (edaspidi krediitkaart) ja võimaldas talle krediidilimiiti 300 euro ulatuses. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 15. kuupäev ning intresse tuli tasuda vastavalt hinnakirjas kehtestatud määrale. Hinnakirjajärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 18% aastas. Lepingu sõlmimise päeva seisuga oli krediidi kulukuse esialgne määr 22.66 % aastas eeldusel, et intressimäär on 18 % aastas, kaardi väljastamise tasu on 0 eurot, kaardi kuuhooldustasu on 0 eurot, lepinguga seotud arvelduskonto kuutasu on 0.30 eurot ning kogu kuu krediidilimiit 300 eurot võetakse kohe kasutusse. Alates 15.08.2023 ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 19.10.2023 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 09.11.2023. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas kolme järjestikuse laenumaksega – 15.08.2023, 15.09.2023 ja 16.10.2023. Kirjas märgitud tähtajaks (s.o 09.11.2023) võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 10.11.2023 lepingu erakorraliselt üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostjal kasutusele võetud ja hagejale tagastamata 287 eurot. Pärast lepingu lõppemist on kostjalt laekunud võlgnevuse katteks neli makset kogusummas 16,41 eurot, 2/4

2-23-146361 mis on kantud põhinõude katteks. 17.01.2024 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 270,59 eurot, intressid 17,10 eurot, põhiosa viivised 10,33 eurot. Lepingu sõlmimise otsustamisel oli hageja kogunud ja analüüsinud järgmise teabe: kostjal puudusid hageja ees varasemad kohustused; hagejale teadaolevalt oli kostjal varasem kohustus igakuise maksega 146 eurot; kostjal oli tööandjaga sõlmitud tähtajatu tööleping ning kostjal ei olnud tööl katseaega; kostja lepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek oli 530 eurot kuus; maksehäirete kontroll Creditinfo Eesti andmebaasis – maksehäired puudusid. Järgnevalt kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega ei ületaks 40% netosissetulekust: 530 * 0,4 = 212 eurot. Kostja keskmine netosissetulek oli 530 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja laenude ja liisingute maksimaalsed kuumaksed kokku ületada 212 eurot. Erakliendi riskianalüüsis arvutatud igakuine makse suurus oli 10 eurot. Sellele lisandus kostja varasem laenukohustus igakuise summana 146 eurot. Seega hakkas kostja igakuine kohustuste suurus olema 156 eurot (146 + 10), mis oli alla 40% kostja netosissetulekust. Arvutused on tehtud hagejale teadaoleva info põhjalt, sh võttes aluseks kostja poolt hagejale teatatud ja kostja arvelduskontolt nähtuvate kohustuste suurused. Täiendavate kohustuste olemasolust kostja hagejat ei teavitanud. Hageja on seisukohal, et on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teinud kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel endast oleneva. Viru Maakohus 19.01.2024 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 04.02.2024 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu määratud 14päevase tähtaja jooksul ei ole kostja kirjalikku vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, küsis kliendilt kontoväljavõtet, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. 3/4

2-23-146361 Kohtu hinnangul ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 65 eurot ning täiendavalt 17.01.2024 riigilõivu summas 35 eurot. Hageja tasutud riigilõiv 100 eurot on tema põhjendatud menetluskulu (TsMS § 139 lg 1, 2) ja kuulub hüvitamisele kostja poolt. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.