E H (H) kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) 29.12.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2015/544
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja /kaebuse esitaja E H (isikukood xxx) Asjast puudutatud isik G OÜ (registrikood xxx), seaduslik esindaja J G (isikukood xxx); Asjast puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207), seaduslik esindaja Elin Vilippus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E H (H) kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) 24.11.2023 ja 29.12.2023 otsustele täiteasjas nr 022/2015/544.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) 24.11.2023 ja 29.12.2023 otsused täiteasjas nr 022/2015/544.
3.Kohustada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippust tegema uue otsuse võlgniku kaebuse kohta osas, mis puudutab kohtutäituri tasu.
4.Jätta E H menetluskulud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Välja mõista kohtutäitur Elin Vilippuselt E H kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 15 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja kaebus
2-23-1208
1.E H esitas 09.01.2024 kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) 29.12.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2015/544.
2.Avalduse kohaselt on vaidluse all asjaolu, kas kohtutäitur on õigustatud ühinemisavalduse kaudu liitunud täitemenetluste eest võtma endale põhitasu ja summeerima kõik täiteasjade põhinõuded, kellede põhitasude osas nõuded tulemi arvelt täideti. Avaldaja on seisukohal, et kohtupraktikas on välja toodud, et täitur ei saa küsida põhitasu ühinemisavalduste kaudu ühinenud täitemenetluste eest, seega on täituri tasuotsus õigusvastane ja avaldaja taotleb selle tühistamist. Antud asjas esitas kohtutäitur nii ise ühinemisavaldused enda menetluses olnud teiste täiteasjade eest kui ka esitasid teised kohtutäiturid ühinemisavaldused nende menetlustes olnud täiteasjades. Avaldaja kinnisasja müük toimus täiteasjas 022/2015/544. Avaldaja hinnangul oli kohtutäitur õigustatud põhitasu nõudma üksnes täitedokumendita täiteasjas 022/2015/544, milles raames oli kinnisasi arestitud ja toimus enampakkumine ning müük (mis toimus küll õigusvastaselt). Seadus ei võimalda kohtutäituril määrata endale põhitasu diskretsiooni alusel. KTS § 32 lg-t 5 ja TMS §-s 149 sätestatud juhtumil ei toimu täitmist selles menetluses, milles esitati ühinemisavaldus. Ühinemisavaldused esitanud täiturid nõudsid sisse 0 eurot iseseisvalt eelnevalt tulemi jaotamisele ja seega neil ka põhitasu saamise õigust ei ole. Avaldaja viitab Riigikohtu on lahendile nr 3-2-1-164-13, p 18 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-21-18429, p 12.
3.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri selgitused vaidlustatud otsuses on õigusvastased, samuti tõlgendab kohtutäitur Riigikohtu lahendeid valesti ja asjakohatult. Kohtutäitur viitab enda otsuses lahendile 3-2-1-108-15, et ta oli õigustatud summeerima seega kõik välja toodud põhinõudeid ja nendelt arvutama põhitasu. Avaldaja hinnangul käsitleb lahend täiesti erinevat õiguslikku olukorda, kus täideti põhinõuet, mis tulenes samast täitedokumendist, kuid summad olid erinevad ja neid täideti siis erinevas kahes täitemenetlustes.
4.Avaldaja palub tühistada vaidlustatud 24.11.23 põhitasu väljamõistmise otsus summale 3480 eurot sh km ja kohtutäituri 29.12.23 otsus kaebusele ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtutäituri ja sissenõudja seisukohad
5.17.01.2024 kaasas kohus menetlusse asjast puudutatud isikutena sissenõudja G OÜ ja kohtutäitur Elin Vilippuse ning määras asjast puudutatud isikutele kaebuse osas seisukoha esitamiseks tähtaja.
6.22.01.2024 esitas sissenõudja kohtule seisukoha. Sissenõudja märgib, et tegemist on järjekorras juba 15-nda E H kaebusega G ja kohtutäituri suhtes. G OÜ leiab, et kohtutäituri tegevus on seaduslik ja E H kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub sissenõudja jätta E H kanda. G OÜ-l puuduvad hetkel hüvitatavad menetluskulud.
7.08.02.2024 esitas kohtutäitur kohtule seisukoha. Kohtutäitur vaidleb esitatud kaebusele vastu ning jääb oma otsustes avaldatud seisukohtade ja selgituste juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Puudub igasugune vaidlus selle üle, et kohtutäitur Elin Vilippus on täitemenetluste läbiviimisel arestinud võlgnikule kuulunud kinnisasja, korraldanud selle eduka enampakkumise ning enampakkumise tulemist rahuldanud kõik täitmisel olnud sissenõudjate nõuded. Puudub vaidlus ka selle üle, et KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Samuti puudub vaidlus selle üle, et rahalise nõude sundtäitmise korral arvutatakse kohtutäituri põhitasu sissenõutava nõude summa järgi (KTS § 35) ning KTS § 32 lg 5 täpsustab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse 2/6
2-23-1208 osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Lahendis nr 3-2-1-164-13 on Riigikohus märkinud, et tuleb vältida kohtutäituri tasu mitmekordset maksmist ehk eraldi põhitasu võtmist igalt ühinenud nõudelt ehk vältida tuleb olukorda mil täitekulud võivad olla suuremad kui juhul, mil kõik nõuded oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse TMS § 33 lg 4 alusel. Viidatud lähenemist põhjendatakse sellega, et kohtutäitur ei ole ühinemise ajaks suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet ning seega on põhjendatud juhinduda KTS § 32 lg-s 5 sätestatust, mis annab õiguse nõuda põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga ning kuna ühinev kohtutäitur on sissenõudja nõudest rahuldanud „0“ eurot, siis ei ole tal õigust ka põhitasu saada. Lahendis nr 3-2-1-108-15 (punkt 15) on Riigikohus kinnitanud eelnevalt väljendatud keeldu nõuda põhitasu kaks korda, kuid täpsustanud, et tulemi jaotamisel tuleb aluseks võtta ühendatud nõuete põhjal määratud kohtutäituri tasu otsus. Samas kinnitas Riigikohus (p 15, lg 3), et põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur. Märgitud põhimõtetest on kohtutäitur 24.11.2023 tasuotsust koostades ka juhindunud. Kohtutäitur Elin Vilippus ei ole nõudnud põhitasu iga nõude pealt eraldi ega koostanud 25te eraldi põhitasu väljamõistmise otsust. Kuivõrd kohtutäituri põhitasu suurus sõltub sissenõudjate nõuete suurusest ja teatud olukordades ka nende rahuldamise ulatusest (kui nõue õnnestub sisse nõuda osaliselt), on kohtutäitur käesoleval juhul kõik võlausaldajate nõuded (põhinõuete summa kokku 62 875.43 eurot) liitnud ja saanud ühe põhitasu - põhitabeli alusel, mis on kooskõlas nii KTS § 28, 35, 32 ja TMS § 33 lg 4. Kohtutäiturile teadaolevalt on sama põhimõtte kehtivust varasemalt kinnitanud ka kohtutäiturite tegevuse üle järelevalvet pidav Justiitsministeerium. Mida suurem on sissenõudjatele täitemenetlustes väljamakstav summa, seda suurem on ka kohtutäituri vastutus täitetoiminguid läbi viies, kuid nõustudes kaebaja seisukohaga võtaks kohtutäitur vaid vastutuse, mis on vastuolust täitemenetluse üldiste tasustamise põhimõtetega. Kohtu seisukoht
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.
9.Kohus analüüsib esmalt menetluslikke küsimusi (I), teiseks võtab kohus seisukoha kaebuse osas (II) ja lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (III). I Menetluslikud küsimused
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.
11.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi 3/6
2-23-1208 menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 29.12.2023 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule. II Kaebuse lahendamine
12.Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada.
13.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt korraldas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus võlgnikule kuuluva mõttelise osa kinnisasjast registriosa numbriga xxx elektroonilise enampakkumise, mis lõppes 14.11.2023 ja mille tulemuse kohta koostas kohtutäitur 16.11.2023 enampakkumise akti. Enampakkumise õnnestumise hetkeks oli avaldaja suhtes algatatud 25 erinevat täitemenetlust, millised olid muuhulgas ka ühinenud (TMS § 149) kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega. Enampakkumise tulem andis võimaluse rahuldada kõikide täitemenetluse algatanud võlausaldajate nõuded (dtl 13).
14.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostas 24.11.2023 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse, milles vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 28, § 29 lg 1, § 30, § 31 lg 1, § 32, § 35 ja Riigikohtu praktikale, otsustas nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu 3480.00 eurot (sh käibemaks 20%: 580.00 eurot). Viidatud otsuse põhjendustes on märgitud, et kõrgema kohtu suuniste kohaselt peab vara müünud kohtutäitur ühendama põhinõuded ja saama ühe põhitasu põhitabeli alusel. Kõnesoleval juhul on viidatud kahekümne viies täiteasjas sissenõudjate põhinõuete summa kokku 62 875,43 eurot, mis annab põhitasu tabeli (KTS § 35) järgi põhitasu suuruseks 2 900.00 eurot +km, e kokku 3 480.00 eurot (dtl 9-11). Otsusest nähtub, et täiteasjas on täitemenetlusega ühinenud nii kohtutäitur Elin Vilippus enda menetluses olnud teiste täiteasjadega kui ka teised kohtutäiturid enda menetlustes olnud täiteasjadega.
15.Kohtutäitur märgib kohtule esitatud seisukohtades, et kohtutäitur ei ole nõudnud põhitasu iga nõude pealt eraldi ega koostanud 25te eraldi põhitasu väljamõistmise otsust. Kuivõrd kohtutäituri põhitasu suurus sõltub sissenõudjate nõuete suurusest ja teatud olukordades ka nende rahuldamise ulatusest (kui nõue õnnestub sisse nõuda osaliselt), on kohtutäitur käesoleval juhul kõik võlausaldajate nõuded (põhinõuete summa kokku 62 875.43 eurot) liitnud ja saanud ühe põhitasu põhitabeli alusel (dtl 39).
16.Menetlusosaliste vahel on vaidlus kinnisasja müünud kohtutäituri põhitasus. Seega peab kohus tuvastama, millist tasu on õigustatud saama täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur TMS § 149 olukorras.
17.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri sellekohane otsus (KTS § 31 lg 1). KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks KTS § 35 lg 1 tabelis toodud nõude summa järgi. TMS § 33 lg 4 sätestab, et kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.
18.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 4/6
2-23-1208 Kuigi TMS § 33 lg 4 järgi saab nõuded summeerida juhul, kui nõuded tulenevad samast täitedokumendist, ei reguleeri see norm olukorda, mil sissenõudja on esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega olukorda, kus sissenõudja on täitmisega TMS § 149 alusel ühinenud. Siiski ei või mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (Riigikohtu 29.01.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17).
19.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks analoogia korras TMS § 33 lg 4 alusel nõuete liitmist ja põhitasu arvestamist kohtutäituri menetluses olevate nõuete summalt olukorras, kus sama sissenõudja on alustanud võlgniku vastu mitut täitemenetlust sama kohtutäituri juures (Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-7169, p 23, vt ka Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15). Riigikohus on 29.01.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13 käsitlenud kohtutäituri tasu puudutavaid aspekte, sealhulgas millist tasu on õigustatud saama ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur ning millist tasu on õigustatud saama täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur TMS § 149 olukorras. Viidatud lahendis sedastas Riigikohus mh, et asjakohane regulatsioon on puudulik. Riigikohus märkis, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Kohtutäitur saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Kinnisasja müüval kohtutäituril on õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest (eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu. Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus hilisemas lahendis tsiviilasjas nr 2-21-18429. Tasuotsusest nähtub, et täiteasjas on täitemenetlusega ühinenud nii kohtutäitur Elin Vilippus enda menetluses olnud teiste täiteasjadega kui ka teised kohtutäiturid enda menetlustes olnud täiteasjadega. Tuginedes eelnevalt viidatud kohtupraktikale ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käesoleval juhul kahekümne viies täiteasjas sissenõudjate põhinõuete liitmise tulemusel ja KTS § 35 lg 1 tabeli alusel saadud põhitasu suurus. Kohtu hinnangul ei saanud kohtutäitur käesoleval juhul kõigi nõuete summeerimisel lähtuda kohtutäituri põhitasu määrates analoogia korras TMS § 33 lg-st 4 sätestatust. Kokkuvõtvalt tuleb E H (H) kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) 24.11.2023 ja 29.12.2023 otsustele täiteasjas nr 022/2015/544 rahuldada. Kohus kohustab kohtutäiturit tegema uue otsuse võlgniku kaebuse kohta osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu.
20.Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri sellekohane otsus ning kaebuse rahuldamise korral peab kohtutäitur alusetult saadud põhitasud tagastama (TMS § 38 lg 2, KTS § 53).
21.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
22.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 5/6
2-23-1208 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
23.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
24.Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-21-42-08, p 18). Praegusel juhul puuduvad sellised asjaolud, mis võimaldaksid jätta avaldaja menetluskulud välja mõistmata menetlusosaliselt, kelle kahjuks lahend tehti.
25.Kohus jätab avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ja lg-st 10 tulenevalt kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Toimikust nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot, mis tuleb kohtutäiturilt välja mõista.
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.