Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. A. vastu põhivõla 1964,83 euro, intressi 272,70 euro, viivise 579,36 euro, sissenõudekulu 35 euro ja alates 30.03.2023 viivise saamiseks määras 37,50% aastas
Tsiviilasja hind
3588,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806), esindaja
C. K.
Kostja: M. A. (xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M. A.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1964,83 eurot, viivis 579,36 eurot ja alates 30.03.2023 viivis lepingujärgse intressimääraga 37,50% aastas arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue.
3.Jätta menetluskulud M. A. kanda 72% ulatuses ja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda 28% ulatuses.
4.Välja mõista M. A.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 644,40 eurot.
5.M. A.il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Märkida, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2667,83 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 13.03.2023 menetluse võlgniku vastuväite tõttu ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.03.2023 edastas Viru Maakohus asja kohtualluvusel Harju Maakohtule menetlemiseks.
2.29.03.2023 esitas hageja hagi, mida ta 06.04.2023 ja 20.04.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 1964,83 euro, intressi 272,70 euro, viivise 579,36 euro, sissenõudekulu 35 euro ja alates 30.03.2023 viivise saamiseks määras 37,50% aastas.
3.Hagi kohaselt sõlmis kostja 24.09.2021 Esto AS-iga krediidilepingu 4614774003, millega võimaldati kostjal kasutada krediiti 2000 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingu järgi on intressimäär 37,50% aastas. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kostja pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54,09% aastas ja krediidi kogukulu 4518,23 eurot.
4.Kostja ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates 01.02.2022. Kostja põhivõlg on 1964,83 eurot. Perioodi 01.02.2022 kuni 15.06.2022 eest on arvestatud intressi 272,70 eurot.
5.Laenuandja teavitas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja võlga ei tasunud, ütles laenuandja lepingu üles 15.06.2022.
6.Kostjale on saadetud kohtuväliselt võla tasumiseks meeldetuletusi: 01.08.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 26.10.2022 tasuline meeldetuletus 5 eurot ja 10.01.2022 tasuline meeldetuletus 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
7.Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga 37,50% aastas. Perioodil 16.06.2022 kuni 29.03.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 579,36 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
8.Hageja omandas nõude 15.07.2022 loovutamise teel.
9.Hageja antud selgituste kohaselt on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust. Hageja selgitas, et laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja andmete alusel ja tegi päringud avalikkesse andmebaasidesse (sh Creditinfo Eesti AS). Kostja teatas oma sissetulekuks 1400 eurot, finantskohustusteks 280 eurot, pensionikeskuse andmetel oli sissetulek 497,68 eurot ja arvelduskonto väljavõttelt 5227,03 eurot.
10.Kostjale on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud 03.05.2023, kuid kostja ei ole hagivastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 404 lg 1). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg
1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja kirjalikus menetluses lihtsustatud korras.
12.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
14.Kohus tuvastas, et kostja ja Esto AS sõlmisid 24.09.2021 krediidilepingu 4614774003 krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks. Lepingu järgi on intressimäär 37,50% aastas. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kostja pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 54,09% aastas (dtl 71-83).
15.Hagi kohaselt on kostja kasutanud krediidilepingu alusel saadavat krediidilimiiti 1964,83 eurot.
16.Kostja ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud igakuist intressi alates 01.12.2021 ning laenuandja andis 01.06.2022 kostjale täiendava tähtaja 15.06.2022 võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevaks võlga ei tasunud, ütles laenuandja 15.06.2022 lepingu üles (dtl 96-100). Hageja on nõude omandanud loovutamise teel (dtl 101).
17.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.
18.Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 54,09% aastas.
19.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra
arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
20.Eesti Panga veebilehe andmetel oli perioodil 01.07.2021- 31.12.2021 kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr 56,04%.
21.Antud juhul oli lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr 54,09% aastas, mis ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra. Seega kõnealuse lepingu puhul VÕS 4062 lg 1 sätestatud tühisuse alust ei esine.
22.Järgnevalt on kohtul kohutus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
23.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
23.1.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
23.2.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
23.3.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamise aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
23.4.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine
on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
24.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Laenuandja hindas laenutaotluses esitatud andmeid. Kostja teatas oma sissetulekuks 1400 eurot, finantskohustusteks 280 eurot. Krediidiandja arvestas minimaalseks majapidamiskulude määraks 220 eurot. Pensionikeskuse andmetel oli sissetulek 497,68 eurot ja arvelduskonto väljavõttelt 5227,03 eurot (06.04.2023 menetlusdokumendi lisa). ESTO AS analüüsis kostja konto väljavõtet, millelt on võimalik tuvastada kostja viimase 12 kuu sissetulekud ja väljaminekud (20.04.2023 menetlusdokumendi lisaks olev Exceli tabel).
25.Kohtu hinnangul tarbija kohta kogutud ja tarbija poolt esitatud teabe põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ise toob välja, et kostja näitas oma sissetulekud enne lepingu sõlmimist tegelikust oluliselt suuremana (taotluse järgi 1400 eurot, Pensionikeskuse andmetel oli see aga 497,68 eurot). Kohtule ei ole arusaadavalt välja toodud, millisest kostja sissetulekust lõppkokkuvõttes lähtuti, sest arvesse on võetud nii kliendi enda esitatud (1400 eurot), AS-lt Pensionikeskus (497,68 eurot) ja arvelduskonto väljavõttelt (5227,03 eurot) saadud infot. Asjas ei nähtu, et laenuandja oleks kostja sissetulekute osas täpsustavaid tõendeid küsinud. Kostja teatas oma finantskohustusteks 280 eurot. Laenuandja ise on määranud kostja igakuiste muude kohustuste summa 220 eurot, kuid asjas ei ole tõendatud, millise teabe põhjal laenuandja seda tegi. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte Exceli tabeli kujul. Nimetatud tabelist ei nähtu, millise panga väljavõttega on tegemist, kes selle on esitanud ja koostanud. Isegi kui eeldada, et tegu on kostjale kuuluva pangakonto väljavõttega, siis sellest nähtuvad kohustused Bondora, Julianus Inkasso ja Ühisraha ees. Laenu andmise hindamisel arvesse võetud 5227,03 eurot on Pensionikeskuselt veebruaris 2021 saadud pensionivara väljamaksega. Tegemist on ühekordse väljamaksega, mida ei saa pidada püsivaks sissetulekuks, millega saaks laenutaotleja edaspidi igakuiselt arvestada. Arvestades, et kostja vajas juba laenu septembris 2021, siis võib eeldada, et selleks ajaks oli tal see raha ka kulutatud.
26.Krediidiandjal on kohustus tarbijale selgelt öelda, missugust teavet temalt krediidivõime hindamiseks vajatakse. Kui tarbija esitab vastuolulist teavet, tuleb seda kontrollida ja vajadusel selgitusi küsida. Tegemist ei ole krediidiandjat ebamõistlikult koormava kontrollikohustusega. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu.
27.Kohus leiab, et kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal pidanuks tekkima kahtlus, et iga täiendav laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta.
28.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
29.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe
tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
30.Kostja on kasutanud krediidilimiiti 1964,83 eurot ega ole seda tagasi maksnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1964,83 eurot.
31.Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist intressimääraga 37,50% aastas. Perioodi 01.02.2022 kuni 15.06.2022 eest on arvestatud intressi 272,70 eurot.
32.Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
33.Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigus nõuda sissenõudekulu 35 eurot.
34.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 579,36 eurot. Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga 37,50% aastas. Perioodil 16.06.2022 kuni 29.03.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 579,36 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
35.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 jäänud oma seisukoha juurde, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Kolleegium ei toeta laenulepingu puhul tõlgendust, mille kohaselt kehtiva lepingu korral võib krediidiandja nõuda võlgnikult kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat intressi, kuid lepingu rikkumise ja selle ülesütlemise korral on sama suur viivisekokkulepe tühine. Sellisel juhul oleksid lepingut rikkuvad võlgnikud paremas seisus (s.o peaksid kokkuvõttes tasuma vähem raha) võrreldes nende võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist julgustav tõlgendus ei oleks seaduse mõttega kooskõlas.
36.Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis perioodil 16.06.2022 kuni 29.03.2023 summas 579,36 eurot.
37.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 30.03.2023. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgse intressimääraga 37,50% aastas arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni, kuid hageja taotlusel kokku mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (72% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 72% ulatuses ja hageja kanda 28% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
39.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 455 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt.
40.Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
41.Hageja on taotlenud, et kostja hüvitaks lepingulise esindaja kulu 420 eurot (õigusabi on osutatud 3,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund+km). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
42.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses.
43.Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on seega 895 eurot (455+420+20) ja sellest peab kostja hüvitama 72% ehk summa 644,40 eurot.
44.Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
45.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
46.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.