Piret Raik OK Incure OÜ hagi D. B. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
2714,89 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja: Kostja:
OK Incure OÜ (RK 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn 10617) A. K. (e-post XXX) D. B. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX, e-posti aadress XXX tegelik elukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista D. B.lt OK Incure OÜ kasuks võlgnevus 1 686 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) eurot 69 senti (millest põhivõlg 1629,75 ja intress perioodi 01.01.2023- 17.04.2023 eest 11,94 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata viivise nõude osas.
4.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja kanda jääb 60,47% hageja menetluskuludest; hageja kanda jääb 39,53% kostja menetluskuludest. 4.1 Välja mõista D. B.lt OK Incure OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 257 (kakssada viiskümmend seitse) eurot. 1(8)
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
alates
kohtulahendi
5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2415,36 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 09.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 12.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid D. B. ja ESTO AS 07.03.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 5741724925, krediidilimiidiga 2000,00 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 35.4% aastas ehk 0.10% päevas. 2(8)
Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 35.4% aastas ja 0.10% päevas, seega ka viivisemäär on 35.4% aastas ja sellest 1/365 ehk 0.10% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 50.45% aastas. Kostja on perioodil 07.03.2022 - 17.04.2023 saanud krediiti kokku summas 2500 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 3.1% ülekande summast 19.50 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0.10% päevaintressist (nt. saadud krediit 2000,00* 0.10% = 2 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 2000,00/60=33,33 eurot). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 850.75 eurot, millest on arvestatud põhiosa 567.14 eurot, intressi katteks 211.74 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 60.00 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5.00 eurot ja ülekandetasu 6.87 eurot. Kostjat hoiatati 03.04.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja (so hiljemalt 17.04.2023) jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati detsembris 2022, siis oli kostja alates jaanuarist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 17.04.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile XXX, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 09.05.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostja ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vastustustundliku laenamise põhimõtte järgimises eesmärgi tõendamiseks kontrollis krediidiandja kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt sh avalikest andmebaasidest, sh rahvastikuregistrist, taust.ee, E-krediidiinfo andmebaasist. Krediidi väljastamisel on kostja poolt märgitud sissetulekud 600 eurot kuus, kohustused 0 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi krediidilepingu sõlmimise ajal. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1932,86 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 476,15 eurot, intress 260,88 eurot, meeldetuletuskirja tasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 3(8)
3.Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 29.12.2023. a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.01.2024.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 29.01.2024.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
4.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
6.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt.
7.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. ESTO AS ja kostja sõlmisid 07.03.2022. a lepingu mille alusel sai kostja laenu limiiti 2 500 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st nimetatud laenulepingut saab pidada tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et kostjale on laen välja makstud. Eeltoodut kinnitavad ka kostja teostatud tagasimaksed.
9.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos 4(8)
avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
03.aprillil 2023. a on krediidiandja edastanud kostjale teate täiendava tähtaja andmise kohta kohustuse täitmiseks ja selgitanud nõude täitmata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Krediidiandja on selgitanud, et kui nõuet ei täideta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles ja loovutab nõude hagejale.
10.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. ESTO AS on loovutanud oma nõude hagejale.
11.Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on kasutanud laenu ja kostjal on tekkinud lepingu täitmisega võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
12.Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlaliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlust ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
13.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel; -arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; -aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 5(8)
-teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVSi kehtima hakkamist krediidiasutuste kohta järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena võib ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
14.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seda ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Krediidivõimelisuse hindamise osas selgitas hageja, et krediidiandja on teinud päringu maksehäirete registrisse (maksehäired puudusid) ja taust.ee registrisse. Krediidiandja on veendunud, et krediidivõimelisust on korrektselt hinnatud. Krediidiandja poolt teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja käesoleval juhul piisavalt veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus on seisukohal, et ainuüksi laenu taotluses esitatust ning päringust maksehäirete registrisse ei piisa taotleja krediidivõimelisuse adekvaatseks hindamiseks. Laenuandja ei ole kontrollinud ega veendunud laenutaotleja maksevõimes, ei ole analüüsinud sissetulekuid/väljaminekuid, kohustusi, mida kajastaks kontoväljavõte. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on laenulepingu kehtivuse jooksul olnud intressimäär 07.03.2022-30.06.2022 - 0,00%, 01.07.2022-31.12.2022 – 0,00%, 01.01.2023-17.04.2023 – 2,5%. Seega lepingu kehtivuse jooksul pidi kostja tasuma intressi perioodi 01.01.2023- 17.04.2023 eest summas 11,94 eurot.
6(8)
15.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi (eespool märgitud summas 11,94 eurot VÕS § 94 järgi) tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 2 500 eurot ning on kohustuste katteks tasunud 850,75 eurot. 2500.00 eurot on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 3.1% ülekande summast 19.50 eurot. Seega 2500-19,50-850,75=1629,75 eurot on kostja põhivõlg. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (2500-19,50-850,75) 1629,75 eurot ja seadusjärgse intressi perioodi 01.01.2023-17.04.2023 eest 2,5% aastas summas 11,94 eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 10 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus: Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10) Hageja nõuab sissenõudmiskulu 35 euro hüvitamist (meeldetuletuskirjad/võlanõuded ) e-postikui ka posti teel: 08.05.2023 (25,00 eurot), 30.05.2023 (5,00 eurot), 16.06.2023 (5,00 eurot) Kulutused on tekkinud võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud. Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2 VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kostjale on edastatud kokku 4 meeldetuletuskirja, millest 2 on tasuta ja 2 tasulised: 13.03.2023 (tasuta) ja 21.03.2023 (tasuline, 5 eurot); 03.04.2023 (tasuta) ja 17.04.2023 (tasuline, 5 eurot); Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks sissenõudmiskulu 35 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot. 7(8)
18.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1629,75 ja seadusjärgne intress perioodi 01.01.2023- 17.04.2023 eest summas 11,94 eurot, kokku 1 641,69 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot. Ülejäänud osas jääb hagiavaldus rahuldamata.
19.Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 62 % ulatuses kostja kanda ning 38 % ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on 425 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes (%) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 263,50 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.