Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi Dxxxxx Zxxxxxxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood: 70001975, asukoht: Paldiski mnt 80, Tallinn, 10617, Harju maakond; lepinguline esindaja: Evelin Hahndorf, e-post: [email protected]). Kostja: Dxxxxx Zxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu tn 56, Tartu linn, Tartu linn, 51004, Tartu maakond). Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Marina Kelpman (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, epost: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi DxxxxxxZxxxxxxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista DxxxxxxZxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks kahjuhüvitis 140,61 eurot.
Väljamõistetud hüvitis tuleb tasuda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr EE742200001120057958 (AS Swedbank) või nr EE761010002033069006 (AS SEB Pank), mõlemal juhul on viitenumber 5420025990.
5.Jätta menetluskulud Dxxxxx Zxxxxxxxxx kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata, kuna hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 1-4, 86-87)
1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2022. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-5672 (jõustunud 28.09.2022. a) Dxxxxx Zxxxxxxxx (kostja) süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai vägivallakuriteo ohver Mxxxxxxx Rxxxxx raske tervisekahjustuse.
2.Mxxxxxxx Rxxxxx esitas 13.05.2021. a ohvriabi seaduse (OAS) § 11 ja 12 alusel (kehtiv kuni 31.03.2023. a) Sotsiaalkindlustusametile taotlused ravikulude ja ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2021. a otsusega nr KTO694-1 hüvitati Mxxxxxxx Rxxxxxxx ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju 114,35 eurot ja ravikulud 26,26 eurot, kokku 140,61 eurot.
3.Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni OAS §-is 15 sätestatud piirmäära (9590 euro) täitumiseni. Hagejale on OAS § 31 lg 1 alusel läinud väljamakstud hüvitise ulatuses nõue üle kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu.
4.Hageja ei nõustu kostjaga, et menetluskulude osas tuleks hagi jätta rahuldamata. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kostjat, et edastab dokumendi eesti keeles ja kui dokumendi saaja avaldab soovi saada võõrkeelset vastust, siis võidakse vastus võõrkeelde tõlkida dokumendi saaja kulul või vajadusel saab isik ka ise tõlketeenuse tellida. Kostja ei ole avaldanud soovi lasta dokumendid enda kulul tõlkida.
5.Hageja ei ole nõus, et nõuet hakatakse tasuma sissetuleku tekkimisel. Kostja viibib kinnipidamisasutuses eelduslikult kuni 2030. Hageja peab võimalikuks, et nõude tasumisega alustatakse koheselt ja tagasimakse suurus kuus on minimaalselt 5 eurot.
6.Hageja palub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista hüvitis summas 140,61 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 62-67, 92-94)
7.Kostjal ei ole vastuväiteid põhinõude osas. Menetluskuludega kostja ei nõustu, kuna ei valda eesti keelt ja ei saanud kuni esindaja määramiseni õigesti aru Sotsiaalkindlustusameti nõude ja hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest.
8.Kostja taotleb kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamist kuni sissetuleku tekkimiseni ja täitmise ajatamist st sissetuleku tekkimisel võlgnevuse maksmist mitmes osas maksegraafiku alusel. Kostja on kinnipeetav ning tal puudub kuni vanglas tööle saamiseni sissetuleku teenimise võimalus. Kinnipidamisasutuses peab kostja viibima eelduslikult kuni 2030. a. Arvestades kostja praegust majanduslikku olukorda ei saa kostja tasuda võlgnevust ka ühekordse maksena.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
10.Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
11.Viru Maakohtu 05.11.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-5672 (jõustunud 28.09.2022. a) ja Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2022. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-215672 (jõustunud 28.09.2022. a) on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo, millega tekitas Mxxxxxxx Rxxxxxxx tervisekahjustuse.
12.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kostja süüd. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
13.Kohus leiab, et kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos, seega tuleb kostjal VÕS § 130 alusel tekitatud kahju hüvitada.
14.Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2021. a otsusest nr KTO694-1 (dtl 7-9) nähtuvalt on Mxxxxxxx Rxxxxxxx hüvitatud hädavajalikud ravikulud 26,26 eurot ja ajutisest töövõimetusest tulenev kahju 114,35 eurot.
15.Kuni 31.03.2023. a kehtinud ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et õigus saada hüvitist on vägivallakuriteo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul.
16.OAS § 11 lõike 1 kohaselt on töövõimetusest tulenev kahju vägivallakuriteost põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. OAS § 11 lõike 3 kohaselt arvestatakse töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju ühe kalendripäeva keskmisest tulust lähtuvalt. Keskmise tulu arvestamisel võetakse aluseks vägivallakuriteole eelnenud kuuel kalendrikuul saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. OAS § 12 näeb ette, et ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud on tema ravimise, rehabilitatsiooni, ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise, traumajärgsete füüsiliste ja vaimsete tüsistuste kergendamise ning terviseseisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud. OAS § 10 lg 3 järgi on hüvitise suurus on 80 protsenti varalisest kahjust.
17.Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud ning tulenevalt OAS § 31 lg-st 1 on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstud hüvitise nõudeõigus läinud üle riigile. Asjaolu, et kostja kannab pikaajalist vanglakaristust ning tal ei ole võimalik raha maksta, ei vabasta kostjat tekitatud kahju hüvitamise kohustusest.
18.Kohus leiab, et kostja taotlus võlgnevuse tasumise tähtaja edasilükkamiseks ja ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kinnipidamisasutuses viibimine ja sissetuleku puudumine ei anna veel alust võlgnevuse ajatamiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaldatakse erandlikel asjaoludel ning üldjuhul ei saa ajatamine olla väga pikaajaline. Rahaliste nõuete puhul otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramise üle otsustamisel tuleb kohtul mitte ainult arvestada kostja majanduslikku seisundit, vaid ka võlgnetava summa suurust, ajatamise võimalikku perioodi ning kaaluda muuhulgas võlausaldaja õigustatud huve. Antud juhul ei nähtu taotlusest selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud võlgnevuse ajatamine kostja poolt taotletud viisil.
19.Tulenevalt eeltoodust kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 140,61 eurot. Menetluskulud
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.Kostja leiab, et menetluskulude tema kanda jätmine on ebaõiglane, kuna ta ei valda eesti keelt ja ei saanud seetõttu Sotsiaalkindlustusameti kirjast aru.
22.Kohus on seisukohal, et kuna hagi rahuldati tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja riigi keele mittevaldamine ei ole selline asjaolu, mille tõttu oleks põhjendatud kalduda kõrvale seaduses ette nähtud kulude jaotusest.
23.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Asja materjalidest nähtuvalt hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole. Kuna kostjale anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta jäävad kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.