lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-12056/38

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-12056/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1545
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-23-12056

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XX vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): XX (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Marina Kelpman Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (sotsiaalkindlustusameti kaudu), esindaja Evelin Hahndorf

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX taotlus Tartu Maakohtu 21. veebruari 2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Keelduda XX apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 21. veebruari 2024 otsuse peale menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus XX tagastatuks.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigile (sotsiaalkindlustusameti kaudu) hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Vabastada XX apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Eesti Vabariik (rahandusministeeriumi kaudu) võib määruse peale menetlusabi andmise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus rahuldas 21.02.2024 otsusega Eesti Vabariigi (sotsiaalkindlustusameti kaudu) (hageja) hagi XX (kostja) vastu ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 140,61 eurot ning jättis rahuldamata kostja taotluse rahalise kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamiseks ja ajatamiseks. Menetluskulud jäeti kostja kanda, hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
2.Kostja esitas 09.04.2024 oma riigi õigusabi korras esindaja, advokaat Marina Kelpmani kaudu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada kostja taotlus rahalise kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamiseks ja ajatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja palub ennistada talle apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja taotluse otsuse vene keelde tõlkimiseks, mistõttu tõlkis kohtuotsuse kostjale alguses suuliselt ja seejärel kirjalikult riigi õigusabi korras määratud esindaja. Paberkandjal kohtuotsuse kättesaamisel 28.03.2024 avaldas kostja kohtule, et ei nõustu maakohtu otsusega ja palub selle tühistada. Kohus tegi kostja 28.03.2024 pöördumise esindajale nähtavaks 05.04.2024. Apellatsioonkaebuse esitamine venis mõjuval ja esitajast sõltumatul põhjusel. Maakohus ei edastanud kostjale kohtuotsuse tõlget, mistõttu sai kostja tutvuda esindaja edastatud kirjaliku kohtuotsuse tõlkega alles 23.03.2024. Seega on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus esitatud tähtaegselt. Apellatsioonkaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt puuduvad kostjal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Maakohus on 25.10.2023 kostja riigi õigusabi taotluse lahendamisel teinud kindlaks, et kostja Swedbank AS kontol 18.10.2023 seisuga toimingud puudusid. Kostja kannab vanglakaristust, tal puudub sissetulek ja selle teenimise võimalus. Kostja vanglasisese vabakasutuskonto vaba jääk oli 01.03.2024 seisuga 3,65 eurot. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid ning kostja ei ole ühegi äriühingu osanik ega juhatuse liige. Kostja suhtes on algatatud mitmed täitemenetlused võlgnevuste sissenõudmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on vabastada kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. Kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
4.Kostja on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 20 järgi tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagihind on 140,61 eurot, millest veerand on 35,15 eurot. Seega tuleb tähtaja ennistamise avalduselt tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 20 ning lisa 1 kohaselt riigilõivu 50 eurot. Kostja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluse. TsMS § 180 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. Menetlusabi taotlusest nähtuvalt on kostja kinnipeetav, kellel puuduvad sissetulekud ja vara. Kostja vanglasisesel vabakasutuskontol on taotluse kohaselt 01.03.2024 seisuga 3,65 eurot. Maakohus kontrollis kostja varanduslikku seisundit kostja riigi õigusabi taotluse lahendamisel, rahuldas 25.10.2023 määrusega taotluse ning määras kostjale riigi õigusabi korras advokaadi õigusdokumendi koostamiseks ja kohtus esindamiseks antud tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Taotlusest nähtuvalt ei ole kostja majanduslik olukord vahepeal oluliselt muutunud. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumisest.
5.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. TsMS § 67 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal eelnimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja esindajaks antud tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi korras advokaat M. Kelpman ja maakohtu 21.02.2024 otsus on vastavalt TsMS § 321 lg-le 1 avaliku e-toimiku kaudu esindajale kättetoimetatud 21.02.2024. Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 22.03.2024. 08.03.2024 on kostja saatnud maakohtule venekeelse kirja, kus soovis kohtuotsuse tõlget. Kohtute infosüsteemis on registreeritud, et istungisekretär helistas 11.03.2024 M. Kelpmanile ning telefonikõnest selgus, et esindaja on kostja 08.03.2024 avaldust näinud, on selgitanud talle otsuse sisu telefonis ning edastanud kohtuotsuse koos kaaskirjaga, kus sisu on lühidalt vene keelde tõlgitud. 24.03.2024 informeeris esindaja kohut e-kirjaga, et on tõlkinud kliendile kohtuotsuse vene keelde ja saatnud paberkandjal tavapostiga vanglasse. Esindaja edastas ühtlasi kliendi telefoni teel edastatud taotluse asendada kohtuotsuses kliendi initsiaalid X-ga. 26.03.2024 esitas esindaja kohtule digiallkirjastatud taotluse asendada 21.02.2024 kohtuotsuses kostja nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. 01.04.2024 saabus maakohtule kostja taotlus, kus ta teatab, et palub 21.02.2024 kohtuotsus tühistada, sest tema ei olnud nõus midagi tasuma. Selleks ajaks oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Maakohus edastas kostja kirja ja selle tõlke 05.04.2024 kostja esindajale teadmiseks.

Kostja esindaja esitas 09.04.2024 apellatsioonkaebuse ja selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kostja on põhjendanud apellatsioonitähtaja möödalaskmist asjaoluga, et maakohus ei edastanud kostjale kohtuotsuse tõlget, mistõttu sai kostja tutvuda esindaja edastatud kirjaliku kohtuotsuse tõlkega alles 23.03.2024. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole põhistanud asjaolusid, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (Riigikohtu seisukoht nt 23.05.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10). Kostjale on määratud asjas riigi õigusabi korras esindaja. Esindaja käitumine ja teadmine loetakse TsMS § 217 lg 6 kohaselt tsiviilkohtumenetluses võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, mis takistas kostja esindajal tähtaegselt apellatsioonkaebust esitamast. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 33 lg 4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Kostja esindajaks antud tsiviilkohtumenetluses on riigi õigusabi korras advokaat M. Kelpman. Seega kohtul ei olnud kohustust korraldada kostja jaoks kohtuotsuse vene keelde tõlkimine ning asjas ei ole oluline, millal kostja oma esindaja kaudu kohtuotsuse tõlke kätte sai. Kohtute infosüsteemist nähtub muu hulgas, et esindaja on vähemalt alates 11.03.2024 olnud teadlik, et kostja soovib saada kohtuotsuse tõlget. Eeltoodu põhjal puudub kostjal mõjuv põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks ja kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6.Kohus ei võta juhindudes TsMS § 637 lg 1 p-st 2 apellatsioonkaebust menetlusse, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus selle tagastamiseks.
7.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna kostjale on Tartu Maakohtu 25.10.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad ringkonnakohtus kantud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
8.TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kostja on kinnipeetav, kelle varanduslik olukord on halb ja tähtaja ennistamise taotluse esitas tema nimel riigi õigusabi korras määratud esindaja, peab kohus võimalikuks vabastada kostja TsMS § 190 lg 7 alusel tähtaja ennistamise avalduse riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja