Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 20. veebruar 2024, Narva kohtumaja 2-23-133114 Aktiva Finance Group OÜ hagi D A vastu võlgnevuse nõudes 2057,21 eurot Kirjalik menetlus Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, registrijärgne aadress A.Weizenbergi 20, 10150, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja D A (isikukood XXX, elukoha aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista D A välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 1383,98 eurot ning viivis põhinõudelt (1383,98 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 75,80% Aktiva Finance Group OÜ kanda ning 24,20% D A kanda.
5.Mõista D A välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 416,90 eurot.
Mõista D A välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (416,90 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1/8
2-23-133114 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1782,02 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 30.10.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada mõistliku aja jooksul.
2.Hageja esitas 14.11.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt kahest lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1383,98 euro, intressi 127,95 eurot, haldustasu 8,70 euro, sissenõudmiskulude 80 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 202,93 euro väljamõistmist. Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist alates 15.11.2023 kuni lepingu nr L89009067625 põhinõude summas 903,98 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas ning kuni lepingu nr. L89008573673 põhinõude summas 480 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22,90% aastas. Hageja esitas 20.12.2023 täiendavad selgitused vastutustundliku laenamise kohta.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja kostja 02.07.2022 järelmaksulepingu nr L89009067625 ja 10.05.2022 laenulepingu nr L89008573673. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS üldtingimustega ja hinnakirjaga. Lepingus nr L89009067625 lepiti kokku intressi määr 15,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 32,44%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 2/8
2-23-133114 934,95 eurot, intressimäär 15,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.07.2025, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 19 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot. Lepingus nr L89008573673 lepiti kokku intressi määr 22,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,19%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 500 eurot, intressimäär 22,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 05.05.2028, maksete tähtpäevad 5, laenulepingu sõlmimise tasu 35 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 17.01.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS I loovutas 31.01.2023 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Lepingu nr L89009067625 alusel soetas kostja kauba maksumusega 934,95 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 10.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 6. osamakseni, s.o 10.01.2023 summas 75,91 eurot (18,68+18,43+19,50+19,30). Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 10,97 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 20 eurot. Seega on kostjal lepingust nr L89009067625 tulenev põhivõlg summas 903,98 eurot (934,95-10,97-20). Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 10.10.2022 kuni ülesütlemiseni, s.o 26.01.2023 summas 86,76 eurot (20,49+20,74+19,67+19,87+5,99). Intress perioodi 11.01.2023 kuni 26.01.2023 summas 5,99 eurot (848,07 x 15,9% / 360 x päevade arv 16). Kostja intressi tasunud ei ole. Sissenõudmiskulu on summas 40 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 903,98 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.11.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,90% . Hageja nõuab viivist summas 114,99 eurot.
5.Lepingu nr L89008573673 alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud enne lepingu ülesütlemist laekumisi põhiosa katteks endisele võlausaldajale. Hagejale on teostanud kostja makseid summas 20 eurot. Seega on kostjal lepingust nr L89008573673 tulenev põhivõlg summas 480 eurot (500-20). Kostjal on intressivõlgnevus alates 6. osamaksest, s.o 5.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni, s.o 5.01.2023 summas 41,19 eurot (13,73+13,73+13,73). Kostja intressi tasunud ei ole. Sissenõudmiskulu on summas 40 eurot. lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 5.11.2022 - 5.01.2023. a osamaksete haldustasud, s.o. 8,70 eurot (3 x 2,90). Lepingu nr L89008573673 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 480 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.11.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,90%. hageja nõuab viivist summas 87,94 eurot.
6.Vastutustundliku laenamise kontrolli kohta selgitas hageja järgmist: Lepingu nr L89009067625 puhul krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringu Maksehäireregistritesse. Lepingu nr L89008573673 puhul tehti päring ka Maksu- ja Tolliametisse. Kostja poolt taotluses esitatud andmed olid tõesed. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud koos taotletava laenu osamaksega (16,63 eurot) ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 733,37 eurot (850,00-100,00-16,63). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud ka Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
3/8
2-23-133114 Hageja selgitas täiendavalt, et lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et on: • enne teenuselepingu sõlmimist kätte saanud ja tutvunud teabelehega, saanud üksikasjalikku teavet teenuselepingu ja tingimuste sh õiguste, kohustuste ja laenamisega seotud ohtude kohta; • hinnanud oma varalist olukorda ja laenuvajadust ning soovib sõlmida teenuselepingu selles sisalduvatel tingimustel. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kostja konto väljavõtet. Lepingu nr. L89009067625 otsuse tegemisel lähtuti varasemalt sõlmitud lepingu nr L89008573673 ajal tehtud päringust Maksu- ja Tolliametisse. Kostja keskmine igakuine sissetulek oli 850 eurot ning kohustused summas 300 eurot. I arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 39,17 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 260,83 eurot (850,00300-250-39,17). Samuti on laenuandja teinud päringu maksehäireregistrisse. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.
7.Viru Maakohus 21.11.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 08.01.2024 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks lugeda järgmised peamised faktilised asjaolud: 1) AS I ja kostja sõlmisid: - 2.07.2022 järelmaksulepingu nr L89009067625, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 934,95 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 15,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 32,44%. Krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.07.2025, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 19 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot;
4/8
2-23-133114 - 10.05.2022 laenulepingu nr L89008573673, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 22,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,19%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 5.05.2028, maksete tähtpäevad 5, laenulepingu sõlmimise tasu 35 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. 2) Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalused laenulepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Kostja on lepingust nr L89009067625 põhiosa võlgnevus alates 3. osamaksest, .o 10.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 6. osamakseni, s.o 10.01.2023. Kostja on tasunud endisele võlausaldajale põhiosa katteks 10,97 eurot ja hagejale 20 eurot. Lepingu nr L89008573673 alusel ei ole toimunud enne lepingu ülesütlemist laekumisi põhiosa katteks endisele võlausaldajale. Kostja tasus hagejale 20 eurot.. 5) Kostjale saadeti 17.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatus. 26.01.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 26.01.2023.
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 5/8
2-23-133114
13.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-2113098, p 17, 25). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24).
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.
16.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
17.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt 6/8
2-23-133114 lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%, alates 01.01.2023 oli intressimäär 2,5% aastas. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid.
18.Kostja on kasutanud laenu summas 1434,95 eurot. Tagasimakseid on tehtud summas 50,97 eurot. Vastavalt hageja tehtud arvestusele on kostja tagastamata põhivõla jääk 1383,98 eurot.
19.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Perioodi eest 01.01.2023 - 26.01.2023 saab intressiks 2,46 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude intressi summas 125,49 eurot.
20.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Kohus jätab hageja viivisenõude summas 202,93 eurot rahuldamata.
21.VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu ja haldustasu, mistõttu jätab kohus sissenõudmiskulu summas 80 eurot ja haldustasu summas 8,70 eurot nõude rahuldamata.
22.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt mõistetakse välja hageja kasuks põhivõlg 1383,98 eurot, intress 2,46 eurot ja viivised seadusjärgses viivisemääras alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
23.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
24.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, nõude hinnas 1559,44 eurot (põhinõue 1383,98 + intress 2,46 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12,5% 173 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 2057,21 eurot 75,8%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 75,8% kostja kanda ja 24,20 % hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h).
26.Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti on hagejal TsMS § 4842 alusel õigus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamisele summas 20 eurot.
27.Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507 eurot. Kohtu hinnangul on antud asjas hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud 7/8
2-23-133114 ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta.
28.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 5570 eurot, s.o riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 416,90 eurot (75,8% 550 eurost). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
29.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.