Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 06.02.2019 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus (KVM). Usaldusisikuks on nimetatud H. P.. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlausaldajate seisukohad **Eesti Vabariik, EMTA kaudu teatab, et võlgniku poolt jäi pankrotimenetluses rahuldamata nõue summas 8246,06 eurot, mille katteks on laekunud 1069,04 eurot järgmiselt: 30.12.2019 summa 462,19 eurot, 19.12.2020 summa 281,35 eurot, 17.01.2022 summa 325,50 eurot ning 06.01.2023 summa 1113,35 eurot. Lisaks on füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tagastatava tulumaksuga nõuet tasaarvestatud kogusummas 314,88 eurot järgmiselt: 08.06.2018 summas 123,13 eurot, 01.03.2022 summas 191,75 eurot ning 21.09.2023 summas 130,44 eurot. 04.12.2023 seisuga on nõude jääk 5618,35 eurot. Nõue on vähenenud kogusummas 2627,71 eurot ehk 31,87% ulatuses. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. **A OÜ- jätab kohtu hinnata, kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel veebruar 2019 – detsember 2023 võlausaldaja nõude katteks kokku 403,87 eurot. **Kohtutäitur K. P. ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus on pidanud esimese aruande esitamist meelde tuletama. 21.03.2020 esitatud aruande kohaselt viibib võlgnik jätkuvalt kinnipidamiskohas ning tema sissetulek 12 kuu jooksul oli 726,17 eurot. Ka teise aruande esitamist tuli meelde tuletada. 02.02.2021 aruande kohaselt viibib võlgnik jätkuvalt vanglas, sissetulek oli 441,79 eurot. 17.01.2022 aruande kohaselt vabanes võlgnik 29.06.2021 karistuse kandmiselt ja tema aastane sissetulek oli 382,94 eurot. 27.03.2023 aruande kohaselt 2022 sisetulek oli 1535,41 eurot. Alates maist 2022 viibis vanemapuhkusel, sest perre sündisid kaksikud lapsed. Võlausaldajatele on väljamakseid tehtud iga-aastaselt. 05.02.2024 esitatud lõpparuande kohaselt on esitatud aastase perioodi jooksul saadud sissetulekute baasil tehtud tabelina esitatud väljamaksed, s.h. 05.02.2024 on tehtud usaldusisiku poolt täiendavad väljamaksed EMTA-le (Rahandusministeeriumi kaudu) summas 1570,39 eurot, A OÜ-le summas 267,15 eurot ning kohtutäitur K. P.ile 9,98 eurot. Lisaks on märgitud, et mai 2022 kuni mai 2023 viibis võlgnik oma kaksik-lastega vanemapuhkusel ning alates 08.05.2023 on taas asunud tööle, olles sealjuures vähendatud töövõimega. Võlgniku usaldusisik on võlausaldajatele makseid teinud ja ilmselt sellest tulenevalt on kolmest VU-st kaks jätnud ka vabastamise kohtu otsustada. Seisukohta mitte esitanud kolmanda VU puhul oli juba algnegi summa sedavõrd väike, et tõenäoliselt ei tunne ta ka selle saamise osas enam aktiivset huvi. Võlgniku usaldusisik on aruanded esitanud. Võlgnik ise on suure osa menetluse perioodist viibinud kinnipidamiskohas ja asjaolu, et seal pole üleliia kõrget töötasu võimalik saada, ei saa olla etteheidetav. Markeerida tuleb siiski, et kinnipidamiskohas viibimine on siiski ajendatud võlgniku enda varasemast käitumisest ja ellusuhtumisest, ehk et sisuliselt on ta ise loonud olukorra, kus tööturul osalemine on olnud problemaatiline. Perioodi kestel on võlgniku kohustuste ring laienenud kahe ülalpeetava võrra ning seega mistahes sissetulekust kinnipidamiste teostamine on reglementeeritud TMS § 132 nõuetega. Võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist kohus ei ole tuvastanud. Sissetulekute suurust arvestades on väljamakseid tehtud õiges (ja nõutust suuremaski) suuruses.

Kohus leiab, et võlgnik väärib täitmata jäänud kohustuste tasumisest vabastamist. Suuliselt 14.02.2024 istungil võlgniku poolt antud selgituse kohaselt on tal alates 05.12.2022 osaline töövõime kuni 04.12.2027. Ka siis kui ametlik töösuhe puudus, tegi ta nn juhutöid ja on ka neid laekunud summasid arvestanud enda sissetulekuna, mille arvel tegi usaldusisiku kontole makseid. Kinnitused, et ta on kogu perioodi jooksul püüdnud endast maksimumi anda ja on tänaseks teinud järeldused oma varasemast mitteõiguskuulekast käitumisest ning kinnitus, et edaspidi enam pahandustesse ja võlgadesse ei satu, tundus eluliselt usutav ja siiras. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist. Kohus leiab, et TMS § 132 tähenduses ei teki võlgnikul, tema kahte alaealist last (ja ka KVM kestel lisandunud osalist töövõimet) arvestades sellist reaalset võimalust, et tema senist keskmist stabiilset sissetulekut arvestades suureneks massiivselt võlausaldajate võimalus saada järgneva 2 aasta kestel oma nõuetele rohkem täitmist. Võlgniku lapsed on sündinud 2022, seega läheb aega, enne kui nad täisealiseks saavad. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.