OÜ Aktiva Finance Group (end. OÜ Aktiva Finants) hagiavaldus S. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1963,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
KOSTJA
S. K. ik: xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks P OÜ ja S. K. vahel 01.10.2020 sõlmitud krediidikonto lepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 733,36 eurot, 20.02.2024 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 134,06 eurot ja sissenõudmiskulud summas 30 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (733,36 euro) tasumata jäägilt alates 21.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 733,36 euro tasumiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 442,64 eurot, intressinõue 103,72 eurot, viivisenõue 191,78 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõue summas 20 eurot.
5.Jätta menetluskulud 51% ulatuses kostja S. K. kanda ja 49% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning välja mõista kostjalt S. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 354,45 eurot.
6.Välja mõista kostjalt S. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (354,45 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ (end. OÜ Aktiva Finants) esitas 22.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 19.11.2022 hagi S. K. vastu võlgnevuse nõudes ning 22.03.2023 hagiavalduse täienduse. 04.01.2024 määrusega on kohus määranud hagi lahendamise kirjalikus menetluses ja lahendi aja.
2.Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja P OÜ ja kostja 01.10.2020 krediidikonto lepingu nr. xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 1200 eurot. Lepingus nr xxxx lepiti kokku intressi määr 34,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,04%. Kostja kohustus krediiti tagastama igakuise maksetega 17. kuupäevaks vastavalt väljastatud arvetele. Kostja on esitanud laenutaotluse internetikeskkonnas xxxx, lepingus märgitud e-posti aadressile xxxx saadeti laenulepingu tingimused, üldtingimused, tarbijakrediidi standartinfo teabelehe, hinnakirja ning maksekaardi leping. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate P OÜ põhitingimustega ja üldtingimustega. Tegemist oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite, so interneti, vahendusel sõlmitud laenulepinguga. Kõik käesolevad tarbijakrediidilepingud on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh. poolte andmed jms., edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostjale on igakuiselt saadetud e-posti aadressile arved, mida on kostja kätte saanud, arveid tasunud, seega on kostja lepingu tingimustega tutvunud ning neid aktsepteerinud. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 19.04.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lõikele 1. 04.05.2022 esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 05.05.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kostjal tuli täita taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud
andmete alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks ka avalikest andmebaasidest. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Kostja on kasutanud krediiti summas kokku 1176 eurot. Hageja esitab väljavõte kostja tasumistest. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1176 eurot. Krediidikonto lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus leppisid pooled kokku intressimäärana 34,9% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Kostjal on intressi võlgnevus alates 17.02.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 17.04.2022 summas 103,72 eurot (36,06 + 32,32 + 35,34). Kostja intressi tasunud ei ole. Intressi arvestamisel lähtus esialgne võlausaldaja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi esialgsele võlausaldajale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 103,72 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus ning selle üldtingimustes. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud. Kõik sissenõudmiskulud olid vajalikud, kostjale on korduvalt edastatud meeldetuletusi võla tasumiseks, kuid isegi siis kostja ei tasunud võlga ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks võla tasumise osas. Kostja on jätnud nõude tasumata suures ulatuses. Kostja on olnud viivitusi maksetega, ta ei ole kokkulepitud tähtaegadeks täitnud oma kohustusi. Hageja on saatnud kostjale peale lepingu ülesütlemist meeldetuletuskirjad: 06.05.2022 tasuline meeldetuletus maksumusega 25 eurot, 27.05.2022 tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot, 15.06.2022 tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot, 29.06.2022 tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot, 04.07.2022 tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot, 15.08.2022 tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 50 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1176 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 05.05.2022 kuni hagi esitamiseni 19.11.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,90%. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 194). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 223,77 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõude (1176 euro) tasumata jäägilt kuni sellekohase tasumiseni alates 20.11.2022 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 34,9% aastas kuni põhinõude summas 1176 eurot täitmiseni.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.22.01.2024 seisukohas märgib hageja, et on oma hagiavalduses põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Hageja on esitanud ka matemaatilise arvestuskäigu, kuidas hageja nõutud summadeni on jõudnud. Hageja nõue on igati põhjendatud ja õigustatud. Kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi nõue põhjendatud. Kuna kostja rikkus lepingulisi kohutusi, laenumakseid korrapäraselt ja õigeaegselt ei tasunud, on põhjendatud ka viivise ja sissenõudmiskulude nõue. Hageja on esitanud kostjale kompromissettepaneku, mille osas ei ole kostja vastanud. Kostja tegevusetuse tõttu on jäänud kompromiss sõlmimata.
4.05.02.2024 seisukohas märgib hageja, et hageja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja taotlusi ega seisukohta menetluskulude osas esitanud ei ole, seega hageja vastaspoolele seisukohta esitada ei saa. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 326 kohaselt 13.06.2023 jättes kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti, kuivõrd kostja viibib pikemat aega mujal. Kostja keeldus varasemalt 09.05.2023 materjalide vastuvõtmisest ning kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel ega e-postil xxxx. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
7.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
8.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja S. K. on P OÜ-ga internetikeskkonnas xxxx sõlminud 01.10.2020 krediidikonto lepingu nr. xxxx ja maksekaardi lepingu nr xxxx. Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on esialgne laenuandja pakkunud kostjale laenu intressimääraga 34,9 % aastas ning krediidi kulukuse määraga 41,04% aastas (dtl 29, 124). Leping on sõlmitud tähtajatult ning viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas.
9.P OÜ on loovutanud 05.05.2022 krediidikonto lepingust nr. xxxx tuleneva nõude Aktiva Finants OÜ-le (praegune Aktiva Finance Group OÜ). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostjale on nõude loovutamisest 05.05.2022 teatatud (dtl 57).
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
15.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
16.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
17.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.
18.P OÜ (krediidikonto lepingu) üldtingimuste punktist 1.2 (dtl 31, 126) tuleneb, et laenuandja hindab laenutaotleja krediidivõimet, kasutades laenutaotleja laenulimiidi taotluses esitatud ja avalikest andmebaasidest kättesaadavaid andmeid ning punkti 1.4 kohaselt annab laenulimiidi taotleja laenulimiidi taotluse esitamisega laenuandjale õiguse kontrollida laenulimiidi taotluses esitatud andmete tõepärasust ning laenutaotleja senist maksekäitumist. Laenuandjal on õigus võtta ühendust laenutaotlejaga laenulimiidi taotluses toodud telefonidel ja aadressidel ning täpsustada laenutaotleja andmeid.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Hageja märgib hagis, et krediidiandja kontrollis laenutaotluses esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenutaotlust kohtule esitatud ei ole, mistõttu pole ka teada, mis andmeid kostja krediidiandjale esitas. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit andmete kontrollimise kohta (milliseid andmebaase kontrolliti ja millised olid tulemused), kuigi kohus sellele 01.03.2023 kohtumääruses osundas ning
hagejale asjaolude ja tõendite esitamise vajadust selgitas. Puuduvad tõendid kostja maksekäitumise ning vara ja/või sissetulekute olemasolu ja kontrollimise kohta andmebaasidest. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt pangakonto väljavõtet. Samuti ei selgu, milliste andmete põhjal veendus krediidiandja kostja igakuistes kuludes. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 403 4 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.
20.Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 31.01.2018, 2‐14‐21710 p 25.3, 19.02.2014, 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
21.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
22.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kostja ei ole tagasimakseid uuesti määranud.
23.VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas. Hageja intressi nõue perioodil 17.02.2022 kuni 17.04.2022 summas 103,72 eurot ei ole seega põhjendatud. Arvestades eelmärgitut võis hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks.
24.Hagile lisatud krediidikonto väljavõte (dtl 162-163) tõendab on kostjale väljastatud krediiti perioodil 01.10.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.05.2022 kokku 2680 eurot ning kostja tagastas krediiti kokku 1971,64 eurot, s.h. põhivõla katteks 1504 eurot, intressi katteks 442,64 eurot ning muude kulude katteks 25 eurot. Kohus arvestab kostja poolt tasutud intressid (442,64 eurot) samuti tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista
põhivõlgnevus summas 733,36 eurot (2680 – 1504 – 442,64). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 442,64 eurot (1176 – 733,36).
25.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
26.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Hageja märgib hagis, et kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 7.1 nõuab hageja viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,90%. Kohus peab vajalikuks märkida, et üldtingimuste punkt 7.1 ei sätesta viivise tasumise kohustust, vaid see on sätestatud punktis 5.1. Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (dtl 29 - 30, 124 - 125) punktist 3 tuleneb krediidiandja õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 05.05.2022 kuni hagi esitamiseni 19.11.2022 ja sealt edasi kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 05.05.2022 – 31.12.2022 8% aastas, 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on 12,5% aastas.
28.Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 733,36 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodil 05.05.2022 kuni 19.11.2022 (s.o kuni hagi esitamiseni) 199 päeva eest on 31,99 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 191,78 eurot (223,77 – 31,99). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 733,36 eurolt alates 20.11.2022 kuni otsuse tegemiseni 20.02.2024 (k.a) 458 päeva eest, mis moodustab 102,07 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 20.02.2024 seisuga kokku summas 134,06 eurot (31,99 + 102,07).
29.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis tasumata põhinõude jäägilt alates 21.02.2024 kuni põhinõude 733,36 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos
sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 599,30 eurot (733,36 – 134,06).
30.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis summas 50 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 30 eurot
31.Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 06.05.2022, 27.05.2022, 15.06.2022, 29.06.2022, 04.07.2022, 15.08.2022 (dtl 164 – 193). VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest (VÕS kommentaaride kohaselt rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud – vt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 582), võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada 06.05.2022 kirjaga (VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib esimene tasuline kiri olla kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest). Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata 27.05.2022 kirja eest 20 eurot, 15.06.2022 kirja eest 5 eurot ning 29.06.2022 kirja eest 5 eurot, kokku 30 eurot.
32.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1553,49 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 758,14 eurot ehk 49% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 51% ulatuses ehk summas 160,65 eurot.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 544,50 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3,8 tundi hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuta) ja 0,5 tundi hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks 3,8 h ulatuses on nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduste ettevalmistamine,
hagiavalduste koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Lisaks 0,5 h ulatuses hageja 22.01.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
37.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 10,20 eurot (51% 20 eurost).
38.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
39.Menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu määr summas 120 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 169 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus kõigi toimingute puhul põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
40.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3,8 h ja 0,5 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine ja analüüs oleks pidanud toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 3 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 183,60 eurot (käibemaksuta) (3 x 120 eurot x 51%).
42.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
44.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.