Palu Tootmine Osaühingul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda OMD OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Pooled sõlmisid 19.11.2019 ostu-müügilepingu nr 03102019, mille alusel hageja müüs kostjale lepingu lisas nr 1 märgitud keevitusroboti ja seadmed koos nende paigalduse, häälestuse ja käivitamise teenusega koguhinnaga 39 420 eurot, mis sisaldas käibemaksu.
2.Kaup anti kostjale üle 19.12.2019 aadressil Sompa tn 40a, Jõhvis. Lõplik häälestus ja käivistus toimus 16.01.2020. Kostjal puudusid pretensioonid kauba kvaliteedi osas, kostja vaatas kauba üle.
3.Poolte kokkuleppe järgi toimus kauba eest tasumine ositi. Kostja on tasunud 20.11.2019 arve nr 1119-17 summas 23 652 eurot tähtaegselt. 20.12.2019 arve nr 1219-41 summas 7884 eurot tasus kostja hilinemisega 10.01.2020. Arve tasumise tähtaeg oli 27.12.2019. 24.03.2020 arve nr 0320-25 summas 7884 eurot tasus kostja hilinemisega 24.03.2022. Arve tasumise tähtpäev oli 31.03.2020.
4.Kohus võttis 14.09.2022 määrusega vastu hageja loobumise põhinõude 7884 euro osas.
5.Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 500 eurot. 18.08.2021 on edastatud kostjale nõudekiri, varasematele hageja meeldetuletustele kostja ei reageerinud. Hagejale osutati kohtueelselt õigusabi 6,25 tundi.
6.Hageja nõuab kostjalt arve nr 1219-41 tasumisega viivitamise eest perioodil 28.12.2019 kuni 10.01.2020 eest viivist 165,56 eurot lepingujärgses määras (0,15% päevas). Hageja nõuab kostjalt arve 0320-25 tasumisega viivitamise eest viivist perioodi 01.04.2020 kuni 03.12.2021 eest lepingujärgses määras 0,15% päevas ja alates 04.12.2021 soovib viivise välja mõistmist üksnes VÕS § 113 lg 1 lauses 1 sätestatud määras arvestusega, et viiviste summa kokku ei ületaks 7884 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle, et poolte vahel on sõlmitud müügileping. Kostja leiab, et hageja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, seadmete seadistamistöid (häälestamine, käivitamine) ei olnud hagi esitamise ajaks lõpuni viidud. Sompa tn 40a, Jõhvi on toimetatud mingid seadmed (või seadmete detailid), kuid kohale toodud seadmeid polnud lõpuni paigaldatud (puudus ühendus elektrivõrguga, suruõhutorustikuga, seadmed ei olnud omavahel ühendatud). Seadmete häälestamine ja käivitamine eeldas rakiste valmistamist, mis omakorda eeldas rakiste eskiisi tegemist vastavalt tööjoonistele. Hageja üritas koostada nõuetekohast rakiste eskiisi, kuid hageja ei suutnud lepingut nimetatu osas täita. Nõuetekohase eskiiside puudumine ei võimaldanud rakiseid valmistada.
5.Lepingu punktis 4.5 on sätestatud, et kui ostja ei täida lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi õigeks ajaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 20% lepingu maksumusest. Lepingu maksumuseks on 39 420 eurot ning sellest 20% on 7884 eurot, mis saab olla hageja maksimum viivisenõue. Hageja on esitanud viivisnõude hilinemisega.
6.Kui puudub põhinõue, siis ei saa olla ka põhjendud kahjunõude esitamisega seotud vastava õiguskaitsevahendi abinõu kasutamine. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
8.Pooltel on vaidlus, kas kostja peab tasuma hagejale viivist ja hüvitama kohtueelsed õigusabikulud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.Vaidlust pole, et pooled sõlmisid 19.11.2019 ostu-müügilepingu nr 03102019 (dtl 12-17), mille alusel hageja müüs kostjale lepingu lisas nr 1 märgitud keevitusroboti ja seadmed koos nende paigalduse, häälestuse ja käivitamise teenusega koguhinnaga 39 420 eurot, mis sisaldas käibemaksu (dtl 13, tõlge dtl 61). Lepingu p 2.1 järgi müüja kohustub kauba ostjale üle andma ja ostja kohustub kauba vastu võtma hiljemalt 19.12.2019. Müüja toimetab kauba ostja palvel ostja asukohta aadressil Sompa tn 40a Jõhvi, ning osutab seal kauba paigaldus- ja käivitusteenused. Seega sõlmisid pooled nii müügi- kui ka töövõtulepingu. Hageja kohustus roboti paigaldama kostja asukohta, häälestama ja koolitama kostja töötajaid.
11.Hageja on hagis välja toonud, et 19.12.2019 toimus kauba üleandmine ja paigaldus ning 16.01.2020 roboti häälestus ja käivitus ja sellega luges hageja oma kohustuse täidetuks. Kohus selgitas kostjale 14.09.2022 määruses (dtl 187-188), et kostjal tuleb tõendada, et üle antud kaup ei vastanud lepingutingimustele ja kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul. Samuti tuli kostjal tõendada, et hageja keeldus koolituste läbiviimisest. Hageja on välja toonud, et võttis kostjaga korduvalt ühendust koolituste läbiviimiseks, kuid kostja ei soovinud koolitust.
12.Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); • puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); • ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). (p 16). Samuti on Riigikohus selgitanud (vt Riigikohtu 06. märts 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317 p 13.1), et VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Seega peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sai hageja 24.03.2020 arve nr 0320-25 summas 7884 eurot kätte vahetult peale arve esitamist. Arve tasumise tähtpäev oli 31.03.2020, kuid kostja tasus arve kaks aastat peale arve esitamist s.o 24.03.2022. Koos arvega esitas hageja 24.03.2020 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20200324-1 (dtl 21), mida kostja ei allkirjastanud. Hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad 13.04.2020
(dtl 23), 20.04.2020 (dtl 25), 29.04.2020 (dtl 27), 13.05.2020 (dtl 29) ja nõudekirja 18.08.2020 (dtl 32-36). Kostja vastas hageja nõudekirjale 19.08.2021 ja märkis, et on endiselt nõus vaidluse lahendama kokkuleppel (dtl 39). Pooled ei vaidle ka selle üle, et nende vahel toimusid 2020 detsembrist kuni 2021 aprillini läbirääkimised, kus kaaluti roboti edasimüümist, kuid kauba edasimüügini ei jõutud (dtl 39-43). 23.08.2021 esitas hageja hoiatuskirja (dtl 44), kus selgitas, et kostja pakutud klient ei ole roboti väljaostmisest huvitatud ja palus tasuda põhivõlgnevus. Hageja hoiatas, et hageja pakkumisega mittenõustumisel esitab hageja viivise- ja kahjunõude.
14.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud kaubal esinevatest puudustest. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest perioodil 12.2020-04.2021 (dtl 39-43) nähtub, et pooled on suhelnud ja kaalunud kauba edasimüügi võimalust teisele ettevõttele, kuid tehinguni ei jõutud. Kauba puudustest, sh seadmete häälestamata ja käivitamata jätmisest ei ole nimetatud kirjavahetuses kostja teada andnud. Ka ei ole kostja kauba puudustele viidanud hageja kohtueelsetele meeldetuletustele või nõudekirjale vastates. Kostja viitab alles 13.01.2022 e-kirjas (dtl 116, tõlge dtl 117, dtl 131-140), kui hageja oli pöördunud hagiga kohtusse, et hagejal on jäänud lõpetamata roboti seadistamine ja personali väljaõpe.
15.Kohus leiab, et hageja andis tööd üle hiljemalt 24.03.2020, kui ta saatis kostjale viimase arve koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kostja on jätnud alusetult roboti ja sellega seotud lõplikud tööd, st koolituse, vastu võtmata. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
16.Kohus leiab, et roboti, seadme ja tööde puudusi ei tõenda A. I. 28.09.2022 seletus (dtl 291) ja O. S. hinnang (dtl 301-302), kuna viidatud tõendid on vastuolus poolte varem peetud kirjavahetusega. A. I. seletus kinnitab vaid kostja soovimatust koostööks hagejaga seadme seadistamisel ja koolitusel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et rakised olid vajalikud seadme tööks. O. S. hinnangus toodud järelduseni jõudmine ei ole jälgitav. Hinnangust ei ole aru saada, kuidas hindaja fotode ja video (dtl 189-299) alusel järeldustele jõudis. Samas ei kinnita roboti paigaldamise ja seadistamise aega ka ainuüksi hageja esitatud fotod (dtl 348-352) või ABB asjatundja vastuskiri (dtl 353-360). Osundatud fotosid ja arvamust tuleb hinnata koostoimes poolte vahel peetud varasema ekirjavahetusega ja tunnistajate poolt 10.01.2024 antud ütlustega (dtl 1399-1402). Hageja on ka ise 29.05.2023 menetlusdokumendi punktis 2.2 (dtl 1298) leidnud, et ükski ekspert ei saa käesoleval hetkel enam dokumentide põhjal vastata, kas robot seadistati 19.12.2019-16.02.2020 või mitte, sest asjas puuduvad selle tuvastamiseks piisavalt tõendid. Tunnistajate ütlustest nähtub (dtl 1399 - 00:49:05; dtl 1400 - 01:23:27; dtl 1402 01:42:57), et hageja töötajad käisid kostja juures seadet paigaldamas ja seadistamas 2019 aasta lõpus/ 2020 aasta alguses. Koolitust pakkus hageja töötaja 2020.a alguses, kuid kostjalt vastust ei saanud (dtl 1401 - 01:25:30). Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et robot koos seadmega tuleb lugeda kostjale üleantuks ja seadistatuks hiljemalt 24.03.2020. Hageja kinnitas 10.01.2024 istungil (dtl 1399 - 00:27:36), et koolitamine ei toimunud 16.01.2020, vaid 17.03.2020. Kostja poolt 2 aastat hiljem puudustele (häälestamise puudulikkusele ja väljaõppe puudumisele) viitamine ei ole kooskõlas viidatud mõistlikkuse põhimõttega.
17.Puudub vaidlus, et kauba eest tuli tasuda ositi. Vaidlust pole ka selles, et kostja on tasunud kauba eest 20.11.2019 arve nr 1119-17 (dtl 18, tõlge dtl 62) summas 23 652 eurot tähtaegselt. 20.12.2019 arve nr 1219-41 (dtl 19, tõlge dtl 63) summas 7884 eurot tasus kostja hilinemisega 10.01.2020. Arve tasumise tähtaeg oli 27.12.2019. 24.03.2020 arve nr 0320-25 (dtl 20, tõlge dtl 64) summas 7884 eurot tasus kostja hilinemisega 24.03.2022 (dtl 130). Arve tasumise tähtpäev oli 31.03.2020.
18.Poolte lepingu punkti 4.5 kohaselt, kui ostja ei täida lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi õigeks ajaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% tasumisega viivitatud summast iga tasumistähtaega ületava kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% lepingu maksumusest, ja/või keelduda lepingu täitmisest, kuni ostja on lepingujärgsed rahalised kohustused täitnud.
19.Hageja nõuab kostjalt arve 1219-41 tasumisega viivitamise eest perioodil 28.12.2019 kuni 10.01.2020 viivist 165,56 eurot lepingujärgses määras. Hageja nõuab kostjalt arve 032025 tasumisega viivitamise eest viivist perioodil 01.04.2020 kuni 03.12.2021 lepingujärgses määras summas 7237,51 eurot. Kohus ei tuvastanud viivisearvestuses eksimust. Seega tuleb välja mõista viivis 7403,07 eurot (165,56 + 7237,51).
20.Alates 04.12.2021 soovib viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 lauses 1 sätestatud määras arvestusega, et viiviste summa kokku ei ületaks 7884 eurot. Kostja tasus arve nr 0320-25 summas 7884 eurot 24.03.2022. Perioodi 04.12.2021 kuni 24.03.2022 eest on sissenõutavaks muutunud viivis seega 191,81 eurot. Kokku on seega välja mõistetav viivis 7594,88 eurot (7403,07 + 191,81). Nimetatud summa ei ületa lepingu punktis 4.5 kokku lepitud viivise piirsummat (20% lepingu maksumusest). Kohtu hinnangul ei toonud kostja esile asjaolusid, mis võimaldaks viivise vähendamist. Hageja püüdis kostjaga korduvalt kohtueelselt saavutada kokkulepet ja hoiatas kostjalt veel 23.08.2021 (dtl 44), et kui hageja võlgnevust ei tasu, siis nõuab hageja kostjalt ka viivist ja tekkinud kahju. Kostja ei ole põhjendanud, miks hageja põhivõlgnevusest väiksema viivise nõudmine on kostjalt ebaproportsionaalselt suur. Hageja ei ole kostjalt põhivõlgnevusest väiksema viivise nõudmisel käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi, hoiatuskirja ja püüdis saavutada kostjaga kokkulepet ka kohtumenetluses (viimati 10.01.2024 istungil – dtl 1398).
21.Hageja taotleb, et kostja hüvitaks talle kahjuna kohtueelsed õigusabikulud summas 500 eurot (dtl 51).
22.Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14). See tähendab, et kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamisel tuleb tõendada kahju hüvitamise üldiseid eeldusi VÕS § 115 lg 1 järgi. Riigikohus on märkinud (vt Riigikohut otsus asjas nr 2-171937), et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud; võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest; võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
23.Kohus leiab, et kostja käitumise ja hagejale tekitatud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Käesoleval juhul tekkis hagejal vajadus pöörduda asjatundja poole juriidilise abi saamiseks, kuna kostja ei täitnud omapoolset müügilepingujärgset tasu maksmise kohustust. Kostjale pidi olema ettenähtav, et lepingu rikkumise korral on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks asjatundja poole ja sellega võivad kaasneda kulud. tasunud talle esitatud poleks lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Hagejale osutatud kohtueelsete õigusabikulude hind ja ulatus on mõistlik. Kostjalt tuleb välja mõista 500 eurot.
Tsiviilasja hind
24.Harju Maakohus on 05.01.2022 käesoleva hagi menetlusse võtnud hagiavalduses märgitud tsiviilasja hinnaga 16 419,36 eurot (dtl 76). 14.09.2022 määrusega (dtl 186-188) võttis kohus hageja osalise nõudest loobumise vastu ja seega on muutunud hagihind.
25.TsMS § 136 lg 1 kohaselt, tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Lg 4 kohaselt, tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.
26.Käesolevaga muudab kohus tsiviilasja hinda TsMS § 136 lg 4 alusel.
27.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1 ja 2 järgi on hagihind 8094,88 eurot (viivisenõue 7594,88 eurot + kahjuhüvitis 500 eurot). Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
29.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 700 eurot (dtl 52). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
30.Hageja 31.01.2022 (dtl 82-83, 120-121), 16.06.2023 (dtl 1316-1320, 1326), 26.01.2024 (dtl 1411-1412) taotluste järgi on hageja kulud lepingulisele esindajale 3450 eurot (koos käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi 34,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund.
31.Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
32.Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hagejale osutatud selle tsiviilasja menetlemisel maakohtus põhjendatud õigusabi 34,5 tundi. Maakohtu menetluskulude taotluses on kirjeldatud tegevused seoses õigusabi osutamisega ja märgitud neile kulunud aeg. Kirjeldatu on olnud kohtu hinnangul vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Kostja etteheited hageja menetluskulude ülepaisutatuse osas ei ole põhjendatud. Pooled on pidanud menetluses korduvalt läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks ja hageja on olnud valmis veel 10.01.2024 istungil kostjaga sõlmima kokkuleppe, kuid kostja sellega ei nõustunud. Samuti on kostja taotlenud ekspertiisi läbiviimist, milleks mõlemad pooled tegid ettevalmistusi ning esitasid tõendeid, kuid millest kostja lõpuks loobus. Hageja esindaja tunnitasu suurus vastab asja keerukusele ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuleb kostjal hagejale
hüvitada kokku menetluskuluna 4150 eurot s.o 3450 eurot õigusabikulu ja 700 eurot riigilõiv.
33.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
34.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
35.Tõlketasust. Hageja tasus kohtu nõudmisel ja TsMS § 143 p 1 ja § 148 lg 1 alusel 31.05.2022 kohtu deposiiti tõlkekulu 400 eurot (dtl 178). Kuivõrd tsiviilasjas oli tunnistajate ütluste tõlkimisel võimalik kasutada kohtu koosseisulist tõlki, siis on hagejal TsMS § 150 lg 7 alusel õigus esitada taotlus tõlketasu tagastamiseks.