2-23-16872/5 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada otsus pooltele kätte. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui :1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus saatis hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise ning kostjalt kirjaliku vastuse nõude määruse kostja äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressile [email protected]. Kättetoimetamisportaali andmetel on kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige J. P. , dokumendid kätte saanud 16.01.2024. a. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostja hagile ei vastanud. Kohus leiab, et kuna kostja tähtaegselt hagile ei vastanud on põhjendatud TsMS § 407 lg 1 alusel, eeldades TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut, rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 2. lauses sätestatule loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt saatis kostja 2023. a septembris hagejale hinnapakkumise nr FT7FC53 metsahaagisele (mudel FT-6) koos kraaniga (mudel FC-53) soodushinnaga 9500 eurot. Hageja vastas pakkumisele nõustumusega. Hinnapakkumise alusel esitas kostja hagejale ettemaksuarve müügihinna täisulatuses summas 9500 eurot, mille hageja tasus 04.09.2023. a. Haagis pidi olema valmis 45 päeva jooksul arve tasumisest. Kostja nimetatud aja jooksul haagist hagejale üle ei andnud ja teatas, et haagise müügihind on 19 000 eurot ning nõudis hagejalt lisaks tasutud müügihinnale veel 9500 eurot. Hageja ei olnud sellise hinnaga nõus ja taganes müügilepingust. Hageja nõudis kostjalt müügilepingu alusel ette makstud 9500 euro tagastamist, kuid kostja keeldus sellest. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlana tagasi 9500 eurot ja summa tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 29.11.2023. a kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 9500 eurot ja viivise summa tasumisega viivitamise eest alates 29.11.2023. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o perioodi eest 29.11.2023. a kuni 20.02.2024. a) kujuneb VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras viivise suuruseks 268,54 eurot, mille kohus mõistab välja ühekordse summana. Edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 21.02.2024. a mõistab kohus viivise välja 2 (3)

2-23-16872 protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1515 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv 840 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 675 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 840 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 840 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Vassili Kosteitšuk, kes vastavalt TsMS §-ile 218 võib tsiviilkohtumenetluses poole lepinguline esindaja olla. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud toiminguid kokku 4,5 tundi alljärgnevalt: 1) 1,5 tundi – asjaolude ja dokumentide analüüs ja konsultatsioon kliendiga enne hagi esitamist; 2) 3 tundi – hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 150 eurot töötund ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh nõude keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, on menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud vajalikud ja ajakulu neile kokku 4,5 tunni ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 150 eurot tund ilma käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses jääb keskmiselt sarnase õigusteenuse eest lepingulisele esindajale makstava tasu piiresse. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1515 eurot, sh riigilõiv summas 840 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 675 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1515 eurot hageja kasuks kostjalt välja. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 3 (3)