OÜ Aktiva Finance Group hagi A-L võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
873,24 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A-L K (isikukood XXX)
K
vastu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista A-L K Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Placet Group OÜ ja A-L K vahel
1.oktoobril 2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XX tulenev põhivõlgnevus 479,16 eurot, intress 61,23 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 97,73 eurot.
3.Mõista A-L K Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 2. novembrist 2023 kuni põhinõude 479,16 euro tasumiseni 40,68% tasumata nõudesummalt aastas.
5.Mõista A-L K Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 434 eurot.
6.Mõista A-L K Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (434 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus A-L K kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, avaldades Ametlikes Teadaannetes otsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse A-L K avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. 1(4)
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank riigilõivu ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A-L K (kostja) ja Placet Group OÜ 1. oktoobril 2019 krediidikonto lepingu nr XX ning 27. aprillil 2021 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja krediiti kuni 600 eurot. Krediidi kulukuse määraks on 49,00% aastas ning krediidi kogukulu on 929,30 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Laenuandja saatis 17. aprillil 2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 2. mail 2023 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata kolm osamakset. Esialgne võlausaldaja loovutas
3.mail 2023 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale.
2.Laenuandja on kostja krediidivõimekuse hindamiseks kogunud infot kostjalt endalt, küsides pangakonto väljavõtte ning teinud päringu maksehäirete registrile. Laenuandja sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 594,10 eurot ning väljaminekud 394,64 eurot ja elamiskulud 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (41,76 eurot) tuludest maha ning veendunud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 7,70 eurot (594,10-394,64-150,00-41,76). Tuginedes eeltoodule otsustas laenuandja, et võetud kohustuse täitmine oli kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 479,16 eurot, intress 61,23 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 97,73 eurot, viivise lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 479,16 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 2. novembrist 2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras so 40,68% aastas, menetluskuludena riigilõivu 245 eurot ja hageja õigusabikulud 442,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras. 2(4)
4.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1.
5.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11. jaanuaril 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
7.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
8.Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
9.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Hageja on tõendanud (dtl-d 52‒62, 71‒74), et laenuandja tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, küsis kliendilt kontoväljavõtte, võttis arvesse kliendi infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Laenuandja järeldus ei ole meelevaldne. Laenuandja on seega lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud andmete analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses.
11.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.
12.Lepinguga ettenähtud krediidi kulukuse määr 49% ei ületa kolmekordset tarbimislaenude krediidi kulukuse määra lepingu sõlmimise ajal, mis Eesti Panga kodulehe andmetel oli 19,37% (3x19,37=58,11), mistõttu ei ole leping tühine ka VÕS § 4062 lg 1 alusel.
13.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, 3(4)
§ 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel.
15.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
17.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 245 eurot ning õigusabikulud 442,50 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).
18.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 169 eurot (käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 2,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku üht tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 434 eurot, s.h riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.