Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi N Ai (A) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
474,12 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja C K Kostja N A (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista N Ailt aktsiaseltsi PluPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 349,48 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,98 eurot ja alates 21.10.2023 viivis põhinõudelt (349,48 eurot) 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud N Ai kanda. Välja mõista N Ailt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 520 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb N Ail tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.02.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N Ai (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 05.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 24.03.2022 liitumislepingud nr xxx, mille alusel kohustus xxx AS pakkuma kostjale sideteenust numbritele xxx ja xxx. 25.03.2022 sõlmisid xxx AS ja kostja liitumislepingu nr xxx, mille alusel kohustus xxx AS pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx ja mille alusel rentis kostja xxx AS-lt seadme Huawei B818. Kostja kohustus saadud sideteenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kuna kostja oli telekommunikatsiooniteenuste eest esitatud arvete tasumisega viivituses, piiras xxx AS kostja teenuseid alates 27.02.2023 ning võlgnevuse mittetasumise tõttu ütles 14.03.2023 lepingud üles. 29.05.2023 loovutas xxx AS lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hagi kohaselt jättis kostja tasumata järgmised arved: arve nr 15115931171 summas 21,01 eurot (maksetähtaeg 18.12.2022); arve nr 15116158795 summas 39,79 eurot (maksetähtaeg 18.01.2023); arve nr 15116388134 summas 16,65 eurot (maksetähtaeg 18.02.2023); arve nr 15116615412 summas 7,00 eurot (maksetähtaeg 18.03.2023); arve nr 15116842516 summas 264,93 eurot (maksetähtaeg 18.04.2023). Hagi kohaselt võlgneb kostja hagejale 349,38 eurot, millise summa palus hageja kostjalt välja mõista. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 25 eurot, viivised määraga 0,05% päevas iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (20.10.2023) summas kokku 35,98 eurot ning viivise põhinõudelt alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi välja, et on mitmel korral pöördunud hageja poole kompromisslahenduse ettepanekuga. Kostja märgib, et võla tekkimise aluseks oli negatiivne rahaline seis võla tekkimise ajal, xxx AS soovimatus seadmeid tagasi vastu võtta (kvaliteet ja seisukord vastasid originaalile ja nõutud), keerukus ning suhtluse süsteem. Kostja hinnangul lisas xxx AS kogu võla summale ca 93-100 eurot juurde “väidetavalt” tagastamata kauba (Huawei ruuteri varustus) eest. Kostja märgib, et oli varasemalt paljudele kauba tagastamise pakkumistele vastanud. Kostja vaidleb võlasummale vastu ning on nõus tasuma 200 eurot. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − xxx AS ja kostja sõlmisid 24.03.2022 lepingu nr xxx ja selle lisa, mille alusel kohustus xxx AS pakkuma kostjale sideteenust telefoninumbrile xxx ning kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele saadud teenuse eest tasuma (dtl 25–31); − xxx AS ja kostja sõlmisid 24.03.2022 lepingu nr xxx ja selle lisa, mille alusel kohustus xxx AS pakkuma kostjale sideteenust telefoninumbrile xxx ning kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele saadud teenuse eest tasuma (dtl 32–40); − xxx AS ja kostja sõlmisid 25.03.2022 lepingu nr xxx ja selle lisa, mille alusel kohustus xxx AS pakkuma kostjale sideteenust telefoninumbrile xxx ja andma rendile seadme Huawei B818 ning kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele saadud teenuse ning seadme rendi eest tasuma (dtl 41– 47); − liitumislepingute osaks olid xxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused ja hinnakiri (dtl 50-58); − xxx AS esitas kostjale järgmised arved (dtl 59-68): arve nr 15115931171 (maksetähtaeg 18.12.2022), arve nr 15116158795 (maksetähtaeg 18.01.2023), arve nr 15116388134 (maksetähtaeg 18.02.2023), arve nr 15116615412 (maksetähtaeg 18.03.2023) ning arve nr 15116842516 (maksetähtaeg 18.04.2023); − xxx AS andis 27.02.2023 kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 49) ning hoiatas, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse mittetasumisel öeldakse lepingud üles; − xxx AS loovutas 29.05.2023 nõuded hagejale (dtl 69).
6.Hageja nõuab kostjalt alljärgnevate arvete alusel tekkinud võlgnevuse ja nendelt arvestatud viivise tasumist järgnevalt: arve 15115931171 summas 21,01 eurot, maksetähtajaga 18.12.2022 ning viivist perioodi 19.12.2022 kuni 20.10.2023 eest summas 3,21 eurot; arve 15116158795 summas 39,79 eurot, maksetähtajaga 18.01.2023 ning viivist perioodi 19.01.2023 kuni 20.10.2023 eest summas 5,47 eurot; arve 15116388134 summas 16,65 eurot, maksetähtajaga 18.02.2023 summas ning viivist perioodi 19.02.2023 kuni 20.10.2023 eest summas 2,03 eurot; arve 15116615412 summas 7 eurot, maksetähtajaga 18.03.2023 ning viivist perioodi 19.03.2023 kuni 20.10.2023 eest summas 0,76 eurot; arve 15116842516 summas 264,93 eurot, maksetähtajaga 18.04.2023 ning viivist perioodi 19.04.2023 kuni 20.10.2023 eest summas 24,51 eurot. Hageja ei nõua kostjalt käesolevalt arvetel 15116388134 ja 15116615412 kajastuvate viiviseid ega meeldetuletuskirjade saatmise tasu.
7.Liitumislepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja (dtl 50-58) p 3 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele arvel märgitud maksetähtajaks ning arve tasumata jätmisel tasuma tasumata summalt viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse
täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
9.Kostja ei ole arveid tasunud ega ole ka arvetel esitatud summadele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, kuna kostja on rikkunud tema ja xxx AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. xxx AS poolt 01.04.2023 kostjale esitatud arvelt 15116842516 nähtub, et nimetatud arve alusel tuli kostjal tasuda seadme soodustuse jääkväärtus summas 99,18 eurot ning tagastamata seadme tasu summas 159,20 eurot. xxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste p 1 kohaselt tuleb lepinguga seotud seadme eest lepingu lõpetamisel tasuda selle jääkväärtus. Nimetatud punktis on välja toodud, et kui klient on saanud tasuta seadme, mis eeldab tähtajalist lepingud, tuleb lepingu lõpetamisel tasuda selle jääkväärtus või soovi korral tagastada seade. Ka 25.03.2022 sõlmitud lepingu lisas välja toodud rendilepingu tingimuste punkti p 6 (dtl 44) kohaselt oli xxx AS-il õigus lepingu ülesütlemisel nõuda seadme kohest tagastamist ning kliendil oli kohustus tagastada seade xxx töötajaga kokkulepitud viisil ja ajal või võlanõudekirjal märgitud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma seadme soodustuse jääkväärtust ning tagastamata seadme tasu, sest kuigi kostja on 05.01.2024 seisukohas esitanud väite xxx AS soovimatuse kohta seadmeid tagasi võtta, ei ole kostja oma väiteid põhistanud ega tõendanud. Kuivõrd kostja ei ole seadmeid tagastanud on hagejal õigus nõuda lepingus ettenähtud tasusid. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 349,38 eurot.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista viivised iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (20.10.2023) ning viivise alates 21.10.2023 kuni põhinõude (349,38 eurot) täitmiseni määraga 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, üldtingimuste p 3 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 35,98 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 349,38 eurot lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, üldtingimuste p 3 ja TsMS § 367.
11.Hageja nõuab sissenõudmiskulude 25 euro hüvitamist tuginedes VÕS § 1132 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostjale on saadetud 22.06.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot (dtl 70) ning 10.07.2023 ja 31.07.2023 meeldetuletuskirjad maksumusega kokku 10 (5 eurot + 5 eurot) eurot (dtl 71, 72).
12.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 510 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 474,12 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõivu summas 140 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 140 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 510 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 4,25 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta, s.o 120 eurot koos käibemaksuga) mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, hinnates ja analüüsides käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud mahus 3 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 4,25 h dokumentide komplekteerimiseks, analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks, kostjaga kompromissläbirääkimiste pidamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole täies mahus põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ning menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku 3 h. Kohus selgitab, et arvestas seejuures ka mõistlikku aega kostjaga kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 520 eurot (riigilõiv 140 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 360 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
15.Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
17.Kohus selgitas 21.11.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.