1.Holm Bank AS (rk 14080830), esindaja Anna Jõemaa
2.BIGBANK AS (rk 10183757)
3.AS SEB Pank (rk 10004252), esindaja Triin Uukkivi
Menetlustoiming Kohtuistungi aeg
4.Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479), esindaja Sigrid Rahkema võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Mxxxx Sxxxxxxx (ik 4xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Mxxxx Sxxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Mxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 19.02.2018 määrusega välja Mxxxx Sxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. 28.11.2018 määrusega lõpetas kohus Mxxxx Sxxxxxxx pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. MxxxxxSxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.06.2019, järgnev 01.12.2019 jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 20.10. MxxxxxSxxxxxxx kohustus tasuma nn võlausaldajate kogumiskontole mittearestivavast sissetulekust vabatahtlikult 10 eurot kuus.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 31.05.2019, 04.12.2019, 01.06.2020, 02.12.2020, 02.06.2021, 06.12.2021, 07.06.2022, 30.11.2022, 31.05.2023 ja 30.12.2023. Menetluse alguses oli võlgnik töötu ning Eesti Töötukassas tööotsijana arvel. Tööle saamise peamisteks takistavateks asjaoludeks võis pidada võlgniku osalist töövõimet (tervisest tulenevalt ei sobi pidevat intensiivset füüsilist pingutust nõudvad tegevused, raskete esemete tõstmine ja kandmine, sundasendis töötamine, viibimine niiskes ja külmas keskkonnas), eaka ema hooldamisvajadust ning ülalpeetava koduõpet. Terve menetluse kestel oli võlgnikul olulisi muresid nii füüsilise kui ka vaimse tervisega ning võlgnik käis regulaarset eriarstide vastuvõtul, sh taastusravis. 2021.a aasta lõpus avas võlgnik ettevõtluskonto, et tegeleda ametikult käsitöö müügiga. Võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus, hooldajatoetus, peretoetus ja käsitöö müügist saadav tulu. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on teinud menetluse kestel väljamakseid 600 euro ulatuses vastavalt kohtumääruses sätestatule.
3.18.12.2024 esitas võlgnik Mxxxx Sxxxxxxx kohtusse avalduse, milles võlgnik palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada teda ennetähtaegselt pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest.
4.Võlgnik esitas 18.12.2024 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks viie aasta möödumisel.
5.1.Bigbank AS teavitas 22.12.2023 kirjaga, et Mxxxx Sxxxxxxx kohustus on täies ulatuses täidetud seoses solidaarvõlgnikult toimunud maksetega.
5.2.Holm Bank AS esitas oma seisukoha 02.01.2024, milles nõustus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
5.3.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 11.01.2023, mille kohaselt jättis asja kohtu otsustada.
5.4.AS SEB Pank esitas oma seisukoha 11.01.2024. Võlausaldaja märgib oma seisukohas, et võlgnik on käesolevas asjas kohalduva PankrS § 173 lg 1 kohaselt kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks töötuna tööd otsinud ning pärast ettevõtluskonto avamist otsinud tulutoovamat töökohta, et tal oleks võimalik tasuda võlausaldajatele võlgnevust suuremas ulatuses, kui kohtu poolt määratud 10 eurot kuus mittearestivavast sissetulekust. Võlgnik ei ole väitnud ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda üldse töötada. Võlausaldaja hinnangul ei saa pidada kuni 50 euro suuruse kuusissetulekuga ettevõtlusega tegelemist mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlausaldaja leiab, et võlgnik oleks pidanud otsima oma tervislikule seisundile vastavat tulutoovamat tööd. Võlgnik ei ole tõendanud, et töö leidmiseks esinesid tal objektiivsed takistused. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldaja huve, mistõttu tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
3.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.
6.Kohus on Mxxxx Sxxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxx Sxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Menetluse alguses oli võlgnik töötu ning Eesti Töötukassas tööotsijana arvel. Tööle saamise peamisteks takistavateks asjaoludeks võis pidada võlgniku osalist töövõimet (tervisest tulenevalt ei sobi pidevat intensiivset füüsilist pingutust nõudvad tegevused, raskete esemete tõstmine ja kandmine, sundasendis töötamine, viibimine niiskes ja külmas keskkonnas), eaka ja dementse ema hooldamisvajadust ning ülalpeetava koduõpet. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada eaka ema hooldamist ning koduõppel olevat tütart piisavaks põhjuseks, et võlgnik ei saanud töötada. Samuti arvestades võlgniku haridustaset, oskusi, vanust, elukohta ja osalist töövõimet on võlgniku terviseseseisundile vastava töö leidmine oluliselt piiratud. Terve menetluse kestel oli võlgnikul olulisi muresid nii füüsilise kui ka vaimse tervisega ning võlgnik käis regulaarset eriarstide vastuvõtul, sh taastusravis. Kohtule on esitatud tõendid, kust nähtub, et võlgnikul onx Võlgnikule ei sobi raske füüsiline ja suure koormusega töö. Samuti ei sobi töö pikalt sundasendis istudes ja seistes, pikalt kõndides, raskeid esemeid liigutades ja käsitsedes. 2021.a aasta lõpus avas võlgnik ettevõtluskonto, et tegeleda ametikult käsitöö müügiga, mida ta oskab, kui tulenevalt tervislikust seisundist ei saa käsitöö tegemisega pikalt järjest tegeleda, seetõttu on sellest teenitav sissetulek olnud minimaalne. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
8.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus, hooldajatoetus, peretoetus ja käsitöö müügist saadav tulu. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on teinud menetluse kestel väljamakseid 600 euro ulatuses vastavalt kohtumääruses sätestatule. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks oma mittearestitava sissetuleku arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik on näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.
Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
8.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
10.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
11.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Mxxxx Sxxxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Mxxxx Sxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxx Sxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxxx Sxxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Mxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.