Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-17871
Kohtuasi
Tesman Ehitus OÜ hagi Saaremaa valla (vallavalitsuse kaudu) vastu vahekohtu kokkuleppe puudumise tuvastamiseks, alternatiivselt tüüptingimuse tühisuse tuvastamiseks ning võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. novembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tesman Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
29 685,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tesman Ehitus OÜ (registrikood 14187812), lepinguline esindaja Jüri Reede Kostja Saaremaa vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30. novembri 2023. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas 2-21-17871 muutmata, täiendades otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta Tesman Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Tesman Ehitus OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tesman Ehitus OÜ (hageja) esitas 12. novembril 2021 Pärnu Maakohtule Saaremaa valla (vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 96 391 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 20. detsembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ning hageja, Osaühing Tesman, ÖSEL PROJEKT OÜ ja Aktsiaselts Level (ühispakkujad) 7. mail 2018 riigihanke tulemusel töövõtulepingu nr 10-18 (töövõtuleping), mille alusel tegid ühispakkujad Kuressaare Pargi lasteaia projekteerimis- ja ehitustöid. Kostja kasutas töövõtulepingu tüüptingimustena nn kollast FIDIC lepingut, s.o „Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks, elektri- ja seadmete paigaldamiseks ning ehitus- ja inseneritöödeks, kui projekteerib töövõtja, esimene väljaanne 1999” („Conditions of Contract for Plant and Design-Build Projects for Electrical and Mechanical Plant, and for Building and Engineering Works, Designed by the Contractor. first edition 1999”, edaspidi ka FIDIC üldtingimused). Hageja nõuab kostjalt lisatööde hüvitamist vastavalt FIDIC üldtingimuste p-le 1.9 jj. Hageja hinnangul on töövõtjal õigus saada lisatööde eest tasu, kui see on põhjuslikus seoses tellija poolt vigase põhiprojekti esitamisega ning seda isegi juhul, kui lisakulude hüvitamise kohta ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet.
1.2.Hageja taotles vaheotsuse tegemist vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimuse lahendamiseks. Hageja palus, et kohus tuvastaks vaheotsusega FIDIC üldtingimuste p 20.6 „Arbitraaž“ kehtetuse poolte kokkuleppel või alternatiivselt selle tühisuse.
1.2.1.Hageja ja kostja on lepingudokumendiga „Vorm 12 – pakkumuslisa“ (pakkumuslisa) kokku leppinud, et töövõtulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja protsessiõigust ning juhtivaks- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Hageja leidis, et selle kokkuleppega välistasid pooled FIDIC üldtingimuste p 20.6 kohaldamise ja vaidluse allumise rahvusvahelisele arbitraažile Rahvusvahelise Kaubanduskoja arbitraažireeglite kohaselt. Seejuures lähtus hageja töövõtulepingut sõlmides arusaamisest, et Eesti Vabariigi protsessiõiguse sünonüümiks on menetlusõigus ning lähtuda tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.
1.2.2.Alternatiivselt leidis hageja, et FIDIC üldtingimuste p 20.6 on vahekohtu kokkuleppe osas VÕS § 42 lg 3 p 10 tingimustele vastav tühine tüüptingimus, sest vahekohtu kokkulepe võtab hagejalt võimaluse kaitsta oma õigusi kohtus või vähemalt raskendaks seda ebamõistlikult. Hageja ei suuda kanda Rahvusvahelise Kaubanduskoja arbitraažimenetluse äärmiselt suuri menetluskulusid. Põhinõude suurust arvestades oleks hageja keskmine kulu Rahvusvahelise Kaubanduskoja arbitraažis kolme arbiitri tasule ja administreerimiskuludele
32 863 eurot, maksimaalselt 43 450 eurot, millele lisanduvad administreerimiskulud. Lisaks on takistuseks keeleprobleemid, sest rahvusvahelise vahekohtu ametlikeks töökeelteks on inglise ja prantsuse keel.
2.Hageja teatas 18. veebruaril 2022, et teised ühispakkujad on loovutanud kõik töövõtulepingu täitmisest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata.
3.1.Kostja leidis, et poote vahel on kehtiv vahekohtu kokkulepe, mistõttu ei ole Pärnu Maakohus kui üldkohus pädev asja lahendama. Pooled on küll FIDIC üldtingimuste sisu osaliselt muutnud ja täiendanud eritingimustega (loetelu sisaldub tabelina töövõtulepingus), kuid kohtualluvusega seonduvaid tingimusi muudetud ei ole, mistõttu tuleb selles osas jätkuvalt lähtuda FIDIC üldtingimustest. Seejuures ei reguleeri FIDIC üldtingimuste p 1.4 vahekohtu kokkuleppe kehtivuse ega kohtualluvuse küsimust ega välista FIDIC üldtingimuste p 20.6 kohaldamist.
3.2.Töövõtuleping sõlmiti hankedokumentides seatud tingimustel. Seejuures oli hageja kõikide tingimustega nõus juba pakkumust tehes ning hiljem ka lepingut sõlmides. Kui hagejal oli tingimuste osas hankemenetluse kestel mingeid vastuväiteid, tulnuks hanketingimusi tähtaegselt, s.o enne pakkumuse esitamist, vaidlustada. Riigihanke alusdokumentide tingimused on pärast nende vaidlustamise tähtaja lõppu kehtivad ja siduvad kõigile osalistele.
3.3.Vahekohtu kokkulepe ei ole tühine tüüptingimus. Ka Eestis toimuva kohtumenetlusega kaasneksid kulud ja lõppastmes võivad jääda need samasse suurusjärku. Arvestades töövõtulepingu osapoolteks olnud nelja töövõtja käibeid, müügitulu ja kasumeid, on hageja võimeline kandma väidetavalt kaasnevad kulud. Väidetavate keeleprobleemide osas märgib kostja, et kui hageja juhatuse liige ise ei oska inglise või prantsuse keelt, siis on alati võimalus kasutada tõlkide kaasabi. See, et töökeeled on riikides erinevad, ei tähenda, et vahekohtu kokkulepe oleks VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt automaatselt tühine. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 30. novembri 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja nõude vahekohtu kokkuleppe puudumise või alternatiivselt vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning hageja nõude kostja vastu 96 391 euro suuruse põhivõla ja viivise saamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4.1.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole pooled pakkumuslisaga välistanud FIDIC üldtingimuste p-s 20.6 sisalduvat vahekohtu kokkulepet ega leppinud kokku üldkohtu alluvust. Maakohus leidis, et FIDIC üldtingimusi muutvaks lepingu osaks on eritingimused, mis on esitatud tabelina. Seejuures FIDIC üldtingimuste p 20 ja selle alapunkte, sh vaidlusalust p 20.6 „Arbitraaž“, eritingimustes muudetud, täiendatud või kustutatud ei ole.
4.2.Maakohus asus seisukohale, et hageja väide ja arusaam, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab tsiviilvaidluste lahendamine olla üksnes üldkohtu pädevus, on ekslik. TsMS § 9 lg 2 võimaldab tsiviilasja polte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule ja sel juhul ei ole maakohus pädev tsiviilasja lahendama. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks hageja väidet, et lepingule kohalduva õigusena Eesti Vabariigi materiaal- ja protsessiõiguse
märkimine saab tähendada ainult seda, et välistatud on vahekohtu kokkulepe ning vaidlus allub üldkohtule. Juhul, kui hageja lähtus arusaamast, et pakkumuslisa on lepingudokument, millega on lepingu üldtingimusi muudetud või välistatud, saab selline arusaam olla üksnes hankedokumentidega puuduliku tutvumise tulemus.
4.3.Järgnevalt hindas maakohus kas FIDIC üldtingimuste p-s 20.6 sisalduv vahekohtu kokkulepe on tühine tüüptingimus. Maakohus asus seisukohale, et hageja, teiste ühispakkujate ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping on sõlmitud tüüptingimustel ning tüüptingimuseks on ka hankedokumentides viidatud tingimused, sh FIDIC üldtingimuste p-s 20.6 sisalduv vahekohtu kokkulepe.
4.4.Maakohus leidis, et hageja ole tõendanud, et ta ei ole suuteline kandma vahekohtu menetluskulusid. Üldine väide, et vahekohtumenetlus on kulukam kui menetlus siseriiklikus kohtus, ei ole aluseks lugeda tingimust VÕS § 42 lg 3 p 10 järgi tühiseks. Seejuures on asjakohane kostja argument, et lepingu sõlmisid ühispakkujatena neli äriühingut ning hageja esile toodud asjaoludest ei ole võimalik järeldada ühispakkujate kehva majanduslikku olukorda lepingu sõlmimise ajal. Ka asjaolu, et vahekohtu töökeel on inglise ja prantsuse keel, ei muuda vahekohtu kokkulepet tühiseks tüüptingimuseks, sest võõrkeele oskuse puudumine ei ole takistus oma õiguste kaitsmiseks. Hagejal on võimalus leida endale keelt valdav õigusteadmistega esindaja. Seejuures on pooled määranud suhtlemiskeelena eesti keele, millest järelduvalt toimuks vahekohtumenetlus eesti keeles. Maakohus ei tuvastanud ka muid asjaolusid, mis annaks aluse asuda seisukohale, et vahekohtu kokkulepe ei ole kehtiv.
4.5.Kuna maakohus tuvastas, et poolte vahel on kehtiv vahekohtu kokkulepe, ei rahuldanud maakohus hageja nõuet töövõtulepingus vahekohtu kokkuleppe puudumise või selle tühisuse tuvastamiseks. Kuna kehtiv vahekohtu kokkulepe välistab üldkohtu pädevuse vaidlust sisuliselt lahendada, jättis maakohus hagis esitatud sooritusnõude TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uus vaheotsus, millega tuvastada töövõtulepingu FIDIC tüüptingimuste p 20.6 kehtetus poolte kokkuleppe või alternatiivselt selle tühisuse tõttu.
5.1.Maakohus on vääralt leidnud, et pooltevahelisele lepingulisele õigussuhtele kohalduvad VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglid. Tüüptingimuse tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 39 lg-st 1.
5.2.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et pooled on eraldi kokkuleppega välistanud FIDIC üldtingimuste p 20.6 kohaldamise. Hageja kordas maakohtus esitatud seisukohti. Hageja rõhutab, et kohtualluvuse küsimuses ei saa jaatada FIDIC üldtingimuste p 20.6 kehtivust, kuna siis ei oleks olnud vajadust teistes lepingudokumentides märkida Eesti Vabariigi protsessiõiguse kohaldamist. Kostja hakkas alles vaidluse tekkimisel pahauskselt tuginema rahvusvahelise vahekohtu kokkuleppe kehtivusele. Hagejaga sarnasele mõistlikule isikule on arusaadav, et Eesti Vabariigi protsessiõiguse kohaldamise kokkulepe puudutab kitsalt vaid kohtualluvuse küsimust, välistades vaidluse lahendamisele rahvusvahelise vahekohtu protsessiõiguse kohaldumise.
5.3.Ka on väär maakohtu järeldus, et vaidlusalune vahekohtu kokkulepet sisaldav tüüptingimus ei ole tühine. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tüüptingimusega on hagejalt võetud võimalus
kaitsta oma õigusi kohtus või vähemalt raskendatud ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist, sest hageja ei suuda kanda või vähemalt oli talle ka lepingu sõlmimise aja seisuga äärmiselt koormav kanda Rahvusvahelise Kaubanduskoja arbitraažimenetluse väga suuri menetluskulusid. Maakohtu seisukoht, et hagejal tuli tõendada suutmatust kanda menetluskulusid, on vastuolus VÕS §-ga 44, mis eeldab üksnes väite põhistamist. Vahekohtusse pöördumist raskendab ka asjaolu, et Rahvusvahelise Arbitraažikohtu ametlikeks töökeelteks on inglise ja prantsuse keel.
5.4.Kuigi hageja ei ole sellele maakohtus tuginenud, oleks maakohus pidanud omal algatusel hindama, kas vahekohtu kokkulepe on vastavuses heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 86 lg 1). Kostjal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on kohustus järgida hea halduse tava põhimõtteid (Euroopa hea halduse tava eeskirja art 6 p 1), mis on samastatavad heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 mõttes. Kostjaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse poolt samas piirkonnas väiksemahulise lasteaia ehituse puhul kohaliku ettevõtjaga rahvusvahelise vahekohtu sätte kasutamine mitte-läbiräägitava tüüptingimusena on vastuolus hea halduse tava ehk heade kommetega. Seejuures on FIDIC üldtingimused välja töötatud rahvusvahelist mõõdet omavate lepingute tarbeks ning just lepingu rahvusvahelist olemust arvestades, on selles ette nähtud ka rahvusvahelise vahekohtu tüüpsäte. Ka on kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 21 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse lõppjäreldus õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
8.Asja materjalide kohaselt on maakohus menetlenud kahte tuvastusnõuet ja ühte sooritusnõuet. 2. juuni 2023. a määrusega on maakohus rahuldanud hageja taotluse vaheotsuse tegemiseks (dtl-d 359–361). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohtupraktikale tuginedes õigesti leidnud, et kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust, on menetlusökonoomia kaalutlusel analoogia korras kohaldatav TsMS § 449 lg 3, mis käsitab vaheotsuse tegemist aegumise vastuväite esitamise korral (vt RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-13007, p 11). Analoogia korras TsMS § 449 lg 3 kohaldamisest tulenevalt leiab kolleegium, et vaheotsuse tegemise sätte kohaldamine ei eelda iseseisva tuvastusnõude esitamist, sest vahekohtu kokkuleppe kehtivuse tuvastus tuleb teha kindlaks sooritusnõude lahendamisel (vt RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-20-16, p 24). Praegusel juhul on hageja tuvastusnõuded esitanud ning maakohus on neid menetledes teinud lõpplahendi, jättes tuvastusnõuded rahuldamata ning sooritusnõude läbivaatamata. Kuna asi ei allunud maakohtule, siis ei pidanud maakohus kolleegiumi hinnangul sooritusnõuet lahendama ega teisi kostja vastuväiteid hindama, mis kostja arvates välistaksid hagi menetlemise. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes jaatab ringkonnakohus hageja tuvastushuvi tuvastusnõuete esitamiseks (TsMS § 368 lg 1). Kuigi vaidlustatud otsuse näol ei ole tegemist
TsMS § 449 lg 3 alusel tehtud otsusega, vastab maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Seetõttu ei pea ringkonnakohus praeguses menetlusetapis mõistlikuks tuvastusnõuete osas maakohtu otsuse tühistamist võimaliku tuvastushuvi puudumise tõttu. Kuna maakohtu tegevus vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamisel ja samal ajal tuvastusnõuete sisulisel menetlemisel on olnud vastuoluline, lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hinna määramisel TsMS § 137 lg-st 5, justkui oleks maakohus teinud vaheotsuse.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et nad on riigihanke tulemusel sõlminud töövõtulepingu ning töövõtulepingu osaks on FIDIC üldtingimused. Üldtingimuste p 20.6 sätestab, et „kui vaidlust ei lahendata heatahtliku kokkuleppega, siis iga vaidluse puhul, mille kohta Komisjoni otsus (olemasolul) ei ole muutunud lõplikuks ning siduvaks, tuleb see lõplikult lahendada rahvusvahelises arbitraažis. Kui Lepingupoolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti, siis (a) lahendatakse vaidlus lõplikult Rahvusvahelise Kaubanduskoja arbitraažireeglite alusel; (b) peavad vaidluse lahendama nimetatud reeglite alusel määratud kolm arbiitrit, (c) peab arbitraaž toimuma Alapunktis 1.4 [Õigus ja keel] suhtlemiskeelena määratud keeles“ (dtl 261). Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas töövõtulepingule kohaldub üldtingimuste p 20.6 või on pooled eritingimustes kokku leppinud, et üldtingimuste p 20.6 ei kohaldu. Kui üldtingimuste p 20.6 kohaldub, siis tuleb kohtul hinnata selle kehtivust. Vahekohtu kokkuleppe saab iseseisvalt tühistada (vt RKTKo 15.04.2004, 3-2-1-34-04, p 20). Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhimõte vahekohtu kokkuleppe iseseisvuse kohta, mis on sätestatud ka TsMS § 730 lg-s 1, on samuti kohaldatav vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise puhul.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et riigihanke alusdokumentide kohaselt on töövõtulepingu osaks FIDIC üldtingimused. Üldtingimuste sisu on muudetud ja täiendatud eritingimustega. Eritingimustes toodud punktide numbrid ja loetelude tähised kattuvad nende üldtingimuste punktide numbritega ja loeteludega, mida eritingimuste kaudu muudetakse või täiendatakse. Eritingimused on üldtingimuste suhtes ülimuslikud (Dokument 2 – Lepingutingimused; dtl 13).
10.1.Kolleegiumi arvates leidis maakohus põhjendatult, et üldtingimuste p-s 20.6 sätestatud vahekohtu kokkulepet saab lugeda lepingu osaks (VÕS § 37 lg 3). Vaidlusalune tüüptingimus on arusaadav ning sellele ei saa anda mitmeti mõistetavat tõlgendust. Seda tingimust on võimalik olulise pingutuseta mõista. Pealegi ei ole VÕS § 37 lg 3 kohaldamiseks vajalik, et lepingupool oleks tegelikult tüüptingimustega tutvunud ja nende sisust teadlik. Kohtupraktikas on leitud, et piisab, kui lepingupoolel oli olemas mõistlik võimalus tüüptingimustega tutvuda (vt RKTKo 18.06.2007, 3-2-1-76-07, p 22). Töövõtulepingu tingimused viitavad selgelt, et kohalduvad FIDIC üldtingimused ning vastuolude korral üldtingimuste ingliskeelse originaali ja eestikeelse tõlke vahel on ülimuslik ingliskeelne originaal (Dokument 2 – Lepingutingimused). Praeguses asjas on ühispakkujad kinnitanud, et on tutvunud riigihanke alusdokumentidega (Vorm 11 – Kinnitused; dtl 75). Töövõtulepingu tingimustega on sätestatud, et eritingimused on üldtingimuste suhtes ülimuslikud. Seega tuli maakohtul hageja väidet hinnates tuvastada, kas pooled on eritingimustega üldtingimuste p-s 20.6 sätestatud arbitraažiklausli välistanud või seda muutnud. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on lepingutingimuste tõlgendamisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29, sest tüüptingimuste tõlgendamiseks on VÕS §-s 39 ette nähtud erisäte. Kuigi maakohus on otsuse p-s 38 ebaõiget sätet kohaldanud, nõustub kolleegium kostjaga, et see minetus ei saanud mõjutada asja lahendust.
10.2.VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Selle sättega kehtestatakse erand lepingute tõlgendamise üldistes põhimõtetes tüüptingimuste tõlgendamisel lepingu osana. Kuivõrd tüüptingimus on osa lepingust, mille sisu on määratud ühe poole tahtega, ei saa kohaldada TsÜS §-s 75 sätestatud tahteavalduse ega ka VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Maakohus on hinnanud üldsätteid koosmõjus eritingimustega (dtl-d 136–161), leides, et erisätetes ei ole üldtingimuste p 20.6 muudetud, täiendatud ega kustutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja neid selles osas ei korda. Edasi on maakohus hinnanud Vorm 12 – Pakkumuslisa tingimusi (dtl-d 2–4). Selles dokumendis on sätestatud, et üldtingimuste p 1.4 järgi on kohaldatavaks õiguseks „Eesti Vabariigi materiaal- ja protsessiõigus“ ning juhtivaks ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Sellele tuginedes leiab hageja, et pooled on eraldi kokkuleppega välistanud üldtingimuste p 20.6 kohaldamise. Kolleegium hagejaga ei nõustu.
10.3.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et pakkumuslisas õiguse ja keele kindlaksmääramisega ei muudetud üldtingimuste p-s 20.6 sätestatud arbitraažikokkulepet. Maakohtu seisukohta ei väära asjaolu, et maakohus tõlgendas lepingut VÕS § 29 alusel. Maakohus ei tõlgendanud viidatud sätte alusel lepingupoolte tahteavaldusi, vaid tõlgendas vaidlusalust tingimust koos teiste lepingutingimustega. Selline tõlgendus ei ole tüüptingimuse tõlgendamisel välistatud. Asjaolude hindamisel tuleb arvestada VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega, mille lg 2 sätestab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Üldtingimuste p 1.4 „Õigus ja keel“ sätestab: „Lepingule kohaldatakse selle riigi seadusi (või muid õigusakte), mis on Pakkumuslisas kindlaks määratud. Kui Lepingu erinevate osade versioonid on koostatud enam kui ühes keeles, siis juhindutakse keelest, mida on nimetatud Pakkumuslisas. Informatsiooni vahetamise keel on nimetatud Pakkumuslisas. Kui seal ei ole sellisele keelele viidatud, siis on suhtlemiskeeleks keel, milles on koostatud Leping või suurem osa sellest.“ Seega on Vormi 12 näol tegemist pakkumuslisaga, milles määratakse kindlaks üldtingimustes lahtiseks jäetud tingimused. Vormi 12 ülesehitus ja selles kasutatud sõnad annavad lünkadeta edasi mõtte, et sellega määratakse kindlaks üldtingimuste p-s 1.4 lahtiseks jäetud tingimused, nt [---] (c) peab arbitraaž toimuma Alapunktis 1.4 [Õigus ja keel] suhtlemiskeelena määratud keeles. Hageja väidetest saab kohus aru nii, et hageja hinnangul pidi temaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma, et kui vaidluse lahendamise korda reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, siis sai sellest järeldada arbitraažikokkuleppe välistamist. Erinevalt hagejast leiab kolleegium, et tõlgendades tüüptingimusi ja Vormi 12 nii, nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, ei saa nende põhjal hageja soovitud järeldust teha.
10.4.Asjas tuleb arvestada, et tegemist oli riigihankega, milles oli selgelt välja toodud üldtingimuste muutmise loogika – üldtingimuste sisu on muudetud ja täiendatud eritingimustega; eritingimustes toodud punktide numbrid ja loetelude tähised kattuvad nende üldtingimuste punktide numbritega ja loeteludega, mida eritingimuste kaudu muudetakse või täiendatakse; eritingimused on üldtingimuste suhtes ülimuslikud (Dokument 2 – Lepingutingimused). Pakkumuse esitamine tähendas pakkumuse esitanud isiku täielikku nõustumist kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega ja kohustust neid järgida hankelepingu elluviimisel (juhised pakkujale p 3.2; dtl 7). Üldtingimused ja eritingimused koosmõjus pakkumuslisas kindlaks määratud tingimustega ei saanud hagejaga sarnasele
mõistlikule isikule tekitada arusaama, et arbitraažikokkulepe, mis asub üldtingimuste peatükis 20, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamise tõttu välistatud. Üldtingimuste p 1.4 ei reguleeri vahekohtu kokkuleppe kehtivuse ega kohtualluvuse küsimust ning üldtingimuste p 20.6 kohaldamist ei välista ega muuda materiaal- ja menetlusõiguse kindlaks määramine.
10.5.Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid, mille kohta on maakohus hinnangu andnud. Maakohus on lisaks analüüsinud, kas vahekohtu kokkulepe vastab seaduses sätestatud nõuetele (vt maakohtu otsuse p 57). Selles osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad ka sisulised väited maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei tingi maakohtu poolt VÕS § 29 kohaldamine ebaõiget järeldust, et riigihanke tulemusel töövõtulepingut sõlmides ei muutnud pooled üldtingimusi kohtualluvust puudutavas osas.
11.Järgnevalt on maakohus andnud hinnangu, kas tüüptingimus (üldtingimuste p 20.6) on tühine. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus selles osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu otsuse põhjendusi, hinnates vaidlusaluse tüüptingimuse vastavust hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS §-d 6 ja 7). Pooled said selle kohta esitada ringkonnakohtule oma seisukoha (dtl 475).
11.1.Riigihangete seadus (RHS) ei sisalda otsesõnu nõuet, et hankelepingu tingimused ei kahjustaks hankelepingu teist osapoolt ega oleks ebamõistlikud. Hankelepingu tingimuste õiguspärasust saab vaidlustada Riigihangete vaidlustuskomisjonis juhul, kui tingimus läheb vastuollu riigihangete seadusega, nt riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3). Hankelepingu tingimus võib olla vastuolus riigihangete seadusega, kui see takistab riigihanke avamist konkurentsile, tekitab isikute ebavõrdset kohtlemist või on vastuolus läbipaistvuse või proportsionaalsuse nõuetega. Kui hageja leidis, et vaidlusalune tingimus on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, tulnuks tal esitada vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale vaidlustuskomisjonile. Kui hankemenetluses on sõlmitud leping tüüptingimustel, siis saab hankelepingu sõlmimise korral isik vajadusel kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses (nt RKTKo 19.12.2017, 2-15-15662/55, p 21). Tsiviilasja lahendamisel hinnatakse, kas tüüptingimus ja selle kohaldamine on kooskõlas võlaõigusseadusega, sh hinnatakse selle tingimuse kohaldamise ebamõistlikkust. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
11.2.VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimused tuleb lugeda tarbijast lepingupoole suhtes ebamõistlikult kahjustavaks (nn must nimekiri), majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saab samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad (nn hall nimekiri). Järelikult tuleb kohtumenetluses majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber eeldus, mille kohaselt on tingimus tühine VÕS § 42 lg 3 järgi. Praegusel juhul tuleb kõne alla VÕS § 42 lg 3 p-s 10 sätestatu, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist.
11.3.Esmalt peab hageja põhistama tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustavat toimet ning kostja saab ebamõistlikult kahjustamise eelduse ümber lükata, kui ta tõendab, et vaieldava lepinguklausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline. Hageja on
vastavad põhistused kohtu ette toonud – hageja arbitraaži maksimaalseks kuluks oleks 43 450 eurot, millele lisanduvad administreerimiskulud, samuti tõlkekulud, mida riigisiseses menetluses ei kaasneks. Hageja toob esile, et tegemist on kohaliku omavalitsuse poolt samas piirkonnas väiksemahulise lasteaia ehituse hankemenetluses kohaliku ettevõtjaga sõlmitud töövõtulepinguga, mistõttu ei ole üldtingimuste p 20.6 „Arbitraaž“ proportsioonis taotletava eesmärgiga ning raskendab ebamõistlikult hageja kohtu poole pöördumise õigust. Pooled ei vaidle selle üle, et arbitraažiklausli kohaselt tuleb vaidlused lahendada Rahvusvahelises Arbitraažikohtus, mis asub Prantsusmaal Pariisis. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendamiskoormise jaotamisel eksinud ega pannud hagejale esmast tingimuse ebamõistliku kahjustamise tõendamiskoormist. Küll aga pidi hageja põhjendama, miks tuleks tingimus ebamõistlikult kahjustavaks lugeda. Kui kostja esitas ebamõistlikult kahjustamise eelduse ümberlükkamise kohta tõendid, tulnuks hagejal kostja väidete ümberlükkamiseks omakorda oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada.
11.4.Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul tuleb kohtualluvuse ja vahekohtu kokkulepete ebamõistlikkust hinnata lähtudes konkreetse lepingu asjaoludest, võttes arvesse VÕS §-s 44 sätestatud ebamõistliku kahjustamise eeldust. Ebamõistlikult kahjustavad ei ole sellised tüüptingimused, mille kasutamine on teatavas ettevõtlusvaldkonnas või teatud tüüpi lepingute puhul tavaline ega kujuta endast seetõttu ebamõistlikku lepingulise riski ümberjaotust. Tüüptingimuse kasutaja võimalus tõendada kahjustamise puudumist piirdubki enamikul juhtudel tõenditega, mis kinnitavad, et sellise tingimuse kasutamine on majanduskäibes tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Eeltoodu põhjal tuleb kolleegiumi hinnangul tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel arvestada, et tegemist oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. Kui riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtuleping sõlmitakse FIDIC üldtingimustel, siis on tavaline (kui eritingimustega ei sätestata teisiti), et pakkujad peavad arvestama selles sätestatud tingimustega, sh rahvusvahelise arbitraažiklausliga. Ka praegusel juhul otsustas hanke korraldanud kohalik omavalitsus sõlmida töövõtulepingu FIDIC üldtingimustel. Kolleegium leiab, et kuigi kostja ei tuginenud sellele, et FIDIC üldtingimuste kasutamine oli vaidlusaluses hankes kohustuslik (nt Euroopa Liidu struktuurfondide rahastuse tõttu), oli FIDIC üldtingimuste kasutamine kostja esile toodud asjaoludel siiski põhjendatud. Kostja selgituste kohaselt on FIDIC üldtingimused ehitussektoris nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt laialdaselt kasutuses oma universaalsete tingimuste tõttu sõltumata sellest, milline on konkreetse riigi õigus. FIDIC üldtingimustel sõlmitud töövõtuleping arvestab konkurentsiõiguse reeglistikuga, andes hankel osalemise võimaluse kõigile Euroopa Liidus registreeritud ettevõtjatele. Kolleegiumi hinnangul saab praegusel juhul arvestada ka töövõtulepingu tasu suurusega, mida kohaliku omavalitsuse tellimuse puhul ei saa pidada väiksemahuliseks – vaidlusaluse töövõtulepingu heakskiidetud lepingusumma oli 3 515 434,45 eurot (koos käibemaksuga 4 218 521,34 eurot).
11.5.Kolleegium nõustub kostjaga, et see, et hanke võitis nn kohalik ehitusettevõte, ei tohiks riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepingu tingimuste tõlgendamisel anda teisele lepingu poolele pärast töövõtulepingu täitmist suuremat eelist hanketingimuste muutmiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et VÕS § 42 lg 1 kolmanda lause kohaselt hinnatakse tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid lepingu sõlmimise aja seisuga. Hanke väljakuulutamisel ei ole teada, kui palju pakkujaid hankemenetluses osaleb ning kas osalejateks on ainult riigisisesed pakkujad. Seega ei saa ebamõistlikuks pidada seda, kui kohalik omavalitsus soovib kasutada FIDIC üldtingimusi valla lasteaia ehitamiseks. Nagu kolleegium eelnevalt maakohtuga nõustudes märkis, siis oli üldtingimuste p 20.6 lepingutingimusena selge ning seda eritingimustega ei muudetud. Kõik pakkujad pidid riigihankes osalemisel rahvusvahelise
arbitraažiklausliga arvestama, sh oli see tingimus siduv ka kostjale endale. Kolleegium märgib, et ebamõistliku tüüptingimuse tühisuse korral võib tekkida vastuolu riigihangete seadusega juhul, kui tühisuse tulemuseks oleks sisuliselt riigihanke alusdokumendi tagantjärele muutmine või hankelepingu oluline muutmine, mis on vastuolus RHS §-ga 123. Vastuolu tekib eeskätt juhul, kui hankelepingu väidetavalt ebamõistliku tingimuse puudumine oleks tõenäoliselt muutnud riigihankes osalenud pakkujate ringi.
11.6.Eeltoodud põhimõtteid silmas pidades nõustub kolleegium maakohtuga, et arbitraažikokkulepe ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Praegusel juhul on küsimus selles, kas arbitraažikokkuleppega raskendatakse ebamõistlikult hageja võimalusi kaitsta oma õigusi kohtus. Hageja on takistustena esile toonud rahvusvahelise arbitraažimenetluse kulukuse ja võõrkeele kasutamise. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ehituse valdkonnas teenust pakkuv äriühing ning tegemist oli nelja ühispakkuja pakkumusega. Teised äriühingud on hageja väitel loovutanud nõude kostja vastu talle. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et arbitraažikohtu kulude suurus ei raskenda ebamõistlikult ühispakkujate õiguste kaitsmise võimalust. 2019 aastal oli hageja puhaskasum 211 196 eurot, Aktsiaseltsil Level 403 233 eurot, ÖSEL PROJEKT OÜ-l 191 231 eurot. Osaühingul Tesman on majandustegevuse kohta andmed alates 2021 – IV kvartali müügitulu 2 414 868 eurot (dtl-d 315–335, 376–399). Hageja ei ole nendest tõenditest tulenevat järeldust, et ühispakkujad on võimelised arbitraažikohtu menetlusega seotud kulusid kandma, sest tegemist on kasumit teenivate äriühingutega, ümber lükanud. Maakohus on hageja väiteid koos kostja esile toodud väidete ja esitatud tõenditega nõuetekohaselt hinnanud ning jõudnud põhjendatud järelduseni, et iga kohtumenetlusega kaasnevad kulud ning rahvusvaheline arbitraažikohtu menetlus ei aseta hagejat raskemasse olukorda ega vii lepingupoolte õigusi ja kohustusi tasakaalust välja. Arbitraažikohtu menetlusega kaasnevad mõlemale lepingupoolele samad kulud, sõltumata sellest, kumb pooltest menetluse alustamiseks hagi esitab. Hageja ei ole oma väite põhistamiseks esile toonud, kui palju oleks talle menetlus Rahvusvahelises Arbitraažikohtus kallim kui riigisiseses kohtus. Kolleegium märgib, et hagi menetlemine Eestis ei pruugi olla märkimisväärselt odavam, sest tsiviilkohtumenetluses saab läbida kolm kohtuastet, tuleb tasuda riigilõivu ja lepingulise esindaja õigusteenuse eest, lisaks võivad kaasneda eksperdikulud. Arbitraažimenetluses tehtav otsus on ühekordne ja reeglina edasikaebamisele ei kuulu. Võõrkeelse asjaajamise osas on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja saab leida võõrkeelt valdava õigusteadmistega esindaja või kasutada tõlgi abi. Kolleegiumi hinnangul ei ole Rahvusvaheline Arbitraažikohus geograafiliselt ebamõistlikult kaugel (Pariis), arvestades tänapäeva elektroonilise õigusemõistmise võimalusi. Teised tingimused (kohaldatav õigus ning juhtiv- ja suhtlemiskeel) ei põhjusta suuremaid kulutusi kui asja üldises korras menetlemine Eestis. Pakkumuslisas on pooled kokku leppinud, et arbitraažimenetlus toimub eesti keeles, mida Rahvusvahelise Kaubanduskoja arbitraažireeglid võimaldavad.
12.Hageja tugineb Euroopa hea halduse tava eeskirjale, samuti tüüptingimuse heade kommete vastasusele ning kostja poolt hea usu vastasele käitumisele (apellatsioonkaebuse p-d 21–23). Kolleegiumi hinnangul saab hageja esile toodud asjaolude põhjal (hea halduse tava ja proportsionaalsuse põhimõte) hinnata vaidlusaluse tüüptingimuse kooskõla hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja viidatud TsÜS § 86 lg 1 (heade kommetega vastuolus olev tehing) asjas kohaldamisele ei kuulu.
12.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole Euroopa hea halduse tava eeskirja art 6 p 1, mis sätestab
proportsionaalsuse põhimõtte, praeguses vaidluses kohaldatav. Kõnealuse eeskirja eesmärk on aidata kodanikel ehk füüsilistel isikutel mõista ja kasutada oma õigusi ning edendada avalikkuse huvi avatud, tõhusa ja sõltumatu Euroopa halduse vastu. Ühtlasi annab eeskiri avalikele teenistujatele kasulikke näpunäiteid üldsusega suhtlemiseks.
12.2.TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte funktsioon on ka piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamist. TsMS § 106 lg 1 p 5 sätestab, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. Kolleegiumi hinnangul ei ole rahvusvaheline arbitraažikokkulepe riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepingu puhul iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega. Seda ka praeguse vaidluse asjaolusid arvestades. Eesti tsiviilkohtumenetluses on võimalus poolte kokkuleppel anda nende vahel tekkinud vaidlus vahekohtu lahendada (TsMS § 717 lg 1). Kolleegium on eelnevalt andnud tüüptingimusele hinnangu lepingu olemust ja eesmärki arvestades, märkides, et riigihangete puhul on tavaline, et kasutatakse FIDIC üldtingimusi. Kui hageja leiab, et Rahvusvaheline Arbitraažikohus lahendab vaidlusi, mis omavad „rahvusvahelist mõõdet“ ja milles on piiriülene element, siis tuleb arvestada, et FIDIC üldtingimused (koos rahvusvahelise arbitraažiklausliga) võtab arvesse ka selle, kui riigihankes osaleb mõni rahvusvaheline ettevõte. Seetõttu ei saa Eesti kohtusse pöördumisest ilmajätmine olla riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu teise poole suhtes hea usu põhimõtte vastane. Samuti ei ole selline kokkulepe vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga. Tüüptingimuse tühisusega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga ning see konkreetne asjaolu, et hanke võidavad ühispakkujatena Eestis registreeritud äriühingud, ei olnud hanke väljakuulutamisel teada.
12.3.Samuti ei nõustu kolleegium hageja väitega, et kostja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja ei olnud nõus kokkuleppel asja lahendama Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus jättis hageja arbitraažimenetluse alustamise taotluse läbivaatamata põhjusel, et Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohus ei olnud nõukogu arvates pädev asja lahendama (dtl-d 186–187). Nagu kolleegium on eelnevalt põhjendanud, tuleb riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu puhul riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste tagantjärele muutmisse, sh hankelepingu olulisse muutmisse suhtuda rangelt. Seega ei saa kostjale pärast vaidluse tekkimist uue kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimata jätmist ette heita. Menetluskulude jaotus
13.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Pooled ei ole esitanud sisulisi väiteid, et tulenevalt lahendamise tulemusest oleks maakohus pidanud menetluskulud jaotama teisiti.
14.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
15.Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.