Eesistuja Krista Kirspuu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-18-7394
Kohtuasi
Hiie Tõnise talu hagi Osaühing X vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Hiie Tõnise talu (registrikood11636534), lepinguline esindaja Kerli Kaasik Kostja Osaühing X seaduslik esindaja Q
Menetluse liik
(registrikood
XXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Osaühing X määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise esindaja tegelikust tunnitasust väiksema tunnitasu järgi (resolutsiooni punkt 4), tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused menetluskulud (resolutsiooni punkt 5), jättis viivise välja mõistmata ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnitasu järgi ning seejärel tasaarvestada kostja ümberarvutatud menetluskulud hageja menetluskuludega ja mõista välja viivis. Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus on muus osas jõustunud.
Harju Maakohtu 20.05.2021 määruse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada hageja Hiie Tõnise talu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.2.Välja mõista kostjalt Osaühing X hageja Hiie Tõnise talu kasuks menetluskulud summas 1949 eurot 58 senti.
3.3.Rahuldada kostja Osaühing X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2-18-7394
3.4.Välja mõista hagejalt Hiie Tõnise talu kostja Osaühing X kasuks menetluskulud summas 1980 eurot 86 senti.
3.5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud (punktid 3.2 ja 3.4) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Hiie Tõnise talult Osaühingu X kasuks välja menetluskulud 31 eurot 28 senti. Hiie Tõnise talul tuleb menetluskulude (31,28 eurot) tasumisega viivitamisel tasuda OÜ-le X viivist VÕS § 113 lgi 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuini menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hiie Tõnise talu (hageja) esitas 11.05.2018 Harju Maakohtule Osaühing X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 4607 eurot 26 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 497 eurot 84 senti ning viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud määras alates 12.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohus rahuldas 22.11.2019 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud jättis maakohus kindlaks määramata.
3.Kostja esitas Harju Maakohtu 22.11.2019 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.10.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning muutis maakohtu menetluskulude jaotust nii, et 65% ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda ja 35% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.
4.Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning ka kassatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
5.Kostja esitas 17.09.2019 (täiendatud 14.09.2020 ja 22.02.2021) maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kindlaks kostja menetluskulud ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 5684 eurot 14 senti (koos käibemaksuga). Maakohtu menetluses olid kostja menetluskulud kokku 3136 eurot 14 senti (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli ilma käibemaksuta 140 eurot, 01.10.2019 alates 145 eurot ja 01.10.2020 alates 150 eurot. Kostja lepingulisel esindajal kulus maakohtu menetlusega seotud toimingutele kokku 18 tundi 7 minutit. Maakohtu menetluses kulus kostjal dokumentaalsete tõendite
2-18-7394 saamiseks kokku 5 eurot. Kostja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.
6.Hageja esitas 22.02.2021 seisukoha kostja menetluskuludele. Hageja seisukoha järgi ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud. Varasemat kohtupraktikat ja antud asja keerukust arvestades on lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu 120 eurot. Ühtlasi ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja 30-minutline kohtumine tunnistajaga vahetult enne kohtuistungit. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 20.05.2021 määrusega osaliselt kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras kostja menetluskulude suuruseks 1720 eurot 86 senti. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 1949 eurot 58 senti ning tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasaarvestusjärgsed menetluskulud suuruses 228 eurot 72 senti.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostjale osutatud õigusabi põhjendamatult kõrge hinnaga. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 140–150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu praktikas on loetud advokaadi tunnihinna mõistlikuks suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Käesolev vaidlus ei olnud keerukam kui hariliku keerukusega tsiviilasja vaidlus, mistõttu ei olnud põhjendatud ja vajalik õigusabiteenuse osutamine turu keskmist tunnitasu ületava hinnaga. Arvestades käesoleva asja keerukust on kostjat esindanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta).
9.Kostja menetluskulude nimekirjades märgitud menetluskulud on osaliselt ülemäärased. Mittevajalik ja põhjendamatu oli kostja esindaja 30-minutiline kohtumine tunnistajaga vahetult enne 23.08.2019 toimunud kohtuistungit. Kohtumise hetkeks oli maakohus rahuldanud kostja taotluse tunnistaja kohtuistungil ülekuulamiseks. Seetõttu puudus kostja esindajal vajadus tunnistaja teadmiste väljaselgitamiseks ja muid loogilisi põhjuseid tunnistajaga kohtumiseks polnud.
10.Maakohtumenetluses on kostja menetluskulud 17 tunni ja 37 minuti ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 2647 eurot 50 senti, millest menetluskulude jaotuse järgi jääb hageja kanda 65% ehk 1720 eurot 86 senti. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Kostja esitas 08.06.2021 määruskaebuse, milles palub järgmist: 1) anda kostjale täiendav tähtaeg määruskaebuse põhjendamiseks seoses esindaja vahetumisega; 2) tühistada maakohtu otsus osas, millega see jättis kostja taotlused rahuldamata; 3) hagejalt välja mõista kostja menetluskulu viimase poolt tegelikult kantud õigusteenuse tunnitasu määra 150 eurot + käibemaks alusel; 4) kostjalt välja mõista tunnistaja Y saamata jäänud keskmine töötasu seoses kohtuistungil ütluste andmisega; 5) määruskaebuse rahuldada.
2-18-7394
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti pidanud kostja esindaja tunnihinda põhjendamatult ja ebavajalikult kõrgeks. Kostjale teadaoleva kohtupraktika järgi on Riigikohus lugenud turu keskmiseks advokaadi tunnitasuks 150 eurot ilma käibemaksuta, mistõttu ei ole kostja esindaja tunnitasu kuidagi ülepaisutatud. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et tunnistaja Y kohtuostistungil ütluste andmise tõttu saamata jäänud keskmine töötasu ei kuulu hüvitamisele.
13.Harju Maakohus jättis kostja 08.06.2021 määruskaebuse puuduste tõttu käiguta. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kostja määruskaebuses esitatud protsessuaalne taotlus ebaselge ning kostjal tuleb seda täpsustada. Samuti ei ole kostja tasunud määruskaebuse esitamiselt riigilõivu. Maakohus andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
14.Muuhulgas jättis kohus rahuldamata kostja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks.
15.Lisaks selgitas kohus kostjale, et istungil ütluste andmise tõttu saamatu jäänud keskmise töötasu väljamõistmiseks tuleb tunnistajal esitada kohtule sellekohane taotlus. Eeltoodud nõue lõppeb 3 kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja viimati osales menetluses. Y ei ole kohtult taotlenud saamata jäänud töötasu väljamõistmist, mistõttu jätab kohus eeltoodud tasu väljamõistmata.
16.Kostja kõrvaldas puudused, täpsustades määruskaebuse protsessuaalset taotlust järgmiselt: 1) rahuldada määruskaebus; 2) tühistada Harju Maakohtu 20.05.2021 määrus osas, millega jäeti kostja poolt kantud menetluskulu välja mõistmata; 3) mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt tegelikkuses kantud menetluskulu vastavalt kostja esindaja õigusteenuse tunnitasu määrale; 4) rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult; 5) mõista hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgses määras viivis väljamõistetud menetluskulude pealt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude kohase hüvitamiseni.
17.Puuduste kõrvaldamisega täiendas kostja ka määruskaebuse põhjendusi. Põhjenduste täienduse kohaselt on Riigikohus pidanud lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks nii 150 eurot, 180 eurot kui ka 200 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 otsus nr 3-2-1-115-13 on peaaegu 10 aastat vana lahend, mistõttu ei ole selles lahendis toodud mõistlik tunnihind enam ajakohane. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ei ole igal juhul ebamõistlik. Hagejalt tuleks kostja kasuks välja mõista kõik kostja poolt tegelikkuses kantud menetluskulud, sh suurendada kostja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele kulunud aega.
18.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja hinnangul on maakohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendatud ning maakohus on Riigikohtu praktikast õigesti lähtunud.
2-18-7394
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659 ja § 667 lg-ga 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise esindaja tegelikust tunnitasust väiksema tunnitasu järgi ning sellest lähtuvalt tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused menetluskulud, jättis viivise välja mõistmata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja menetluskulud kindlaks kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnitasu järgi ja seejärel tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulud ning mõistab välja viivise.
21.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude kindlaks määramisel lähtutud kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas ja tunnistajale hüvitise maksmise osas ning palunud lahendada tema taotlused. Määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega on kostja esitanud ka soovi kostja esindajal menetlustoimingutele kulunud aja suurendamiseks ja menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks.
22.Kõigepealt võtab Ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega esitatud kostja täiendavate protsessuaalsete taotluste ning põhjenduste osas.
23.Maakohtu 20.10.2022 määruse järgi oli kostja määruskaebuse protsessuaalne taotlus ebaselge ja määruskaebuse esitamise pealt riigilõiv maksmata. Seetõttu andis maakohus kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk määruse põhjenduste kohaselt protsessuaalsete taotluste täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja määruskaebuse taotluse anda kostjale täiendav tähtaeg määruskaebuse põhjendamiseks. Seega said ülejäänud ja täpsustamist vajavad protsessuaalsed taotlused olla seotud ainult kostja esindaja tunnihinna arvestamisega menetluskulude kindlaksmääramisel ja tunnistaja Y saamata jäänud keskmise töötasu hüvitamisega. Kostja palus aga 15.11.2022 määruskaebuse puuduste kõrvaldamisega kohtult ka suurendada menetluskulude kindlaksmääramisel kostja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele kulunud aega ning mõista hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgses määras viivis väljamõistetud menetluskulude pealt. Kuna aga algses määruskaebuses palus kostja aga lahendada tema taotlused, siis hõlmab see ringkonnakohtu arvates ka maakohtus esitatud taotlust viivise väljamõistmiseks.
24.TsMS § 3401 lg 1 kohaselt jätab kohus menetlusdokumendi seniks käiguta ja määrab tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv. TsMS § 3401 lg 1 alusel annab kohus menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte täiendavate protsessuaalsete taotluste ja põhjenduste esitamiseks. Ka õiguskirjanduse kohaselt ei ole TsMS § 3401 lg 1 eesmärgiks anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks või viimistlemiseks (TsMS II komm (2017), § 3401, p 3.2.3).
25.Kostja esitas määruskaebuse 08.06.2021 ja kõrvaldas määruskaebuse puudused 15.11.2022 ehk rohkem kui aasta hiljem pärast määruskaebuse esitamist. TsMS § 661 lg 1 esimese lause
2-18-7394 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on esitanud koos puuduste kõrvaldamisega täiendavad protsessuaalsed taotlused ja põhjendused pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Seega tuleb kostja täiendavad protsessuaalsed taotlused ja põhjendused jätta tähelepanuta, va viivise osas.
26.Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha kostja täpsustatud protsessuaalsete taotluste ja kostja 08.06.2021 määruskaebuse põhjenduste osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus ainult määruskaebusega vaidlustatud osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
27.Kostja ei esitanud määruskaebuse protsessuaalseid taotlusi täpsustades enam taotlust tunnistaja Y saamata jäänud keskmise töötasu väljamõistmiseks. Seega on kostja eeltoodud taotluse esitamisest loobunud ning ringkonnakohtul ei ole vaja seda taotlust käsitleda.
28.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140–150 eurot on põhjendamatult kõrge võrreldes keskmise õigusteenuse osutamise tunnitasuga.
29.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 17).
30.Asja keerukusest lähtuvalt leidis maakohus, et põhjendatud pole õigusteenuse osutamine keskmisest õigusteenuse osutamise hinnast kõrgema hinnaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kaalutlusega, et antud asjas poleks põhjendatud keskmisest kõrgema hinnaga õigusteenuse osutamine. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli kõrgem kui keskmine õigusteenuse osutamise tunnitasu. Maakohus tugines oma järelduses 2013. aasta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13). Maakohus tegi vaidlustatud määruse 2021. aasta keskel. Vahepealse ajaga on aga üldine elukallidus ja seega ka teenuste keskmised hinnad tõusnud. Riigikohtu 2019. aasta praktika järgi ei ületa vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 16.05.2018, 2-16-8344, p 15). Riigikohtu 2021. aasta praktika järgi on peetud vandeadvokaadi mõistlikuks tunnihinnaks ka 170 eurot tunnis ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20). Arvestades eeltoodut ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu käesolevas asjas kostjale õigusabi osutanud vandeadvokaadi tunnihinnad 140 eurot, 145 eurot (käibemaksuta). Järelikult on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks nii 168 eurot (käibemaksuga, s.o 140 eurot + käibemaks) kui ka 174 eurot (käibemaksuga, s.o 145 eurot + käibemaks).
31.Järgmiseks arvutab ringkonnakohus kostja menetluskulude nimekirjast lähtudes kostja maakohtumenetluses kantud menetluskulud kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnihinna järgi.
2-18-7394
31.1.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on tunnitasuga 168 eurot (koos käibemaksuga) teinud maakohtumenetluses järgmised toimingud: 11.10.2018 hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine hagiavaldusele 3 h 15 min; 15.11.2018 hageja vastusega tutvumine 15 min; 22.04.2019 kohtu nõudekirjaga tutvumine 9 min; 23.04.2019 vastuse koostamine kohtule 1 h 15 min; 23.04.2019 vastuse koostamine kohtule 22 min; 03.05.2019 tõendi esitamine kohtule 8 min; 16.05.2019 hageja vastusega tutvumine, vastuse analüüs, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hageja vastusele 3 h 10 min; 16.05.2019 vastuse koostamine kohtule 13 min; 21.08.2019 istungiks ettevalmistamine ja tunnistajale küsimuste koostamine 1 h 15 min; 23.08.2019 kohtumine tunnistajaga 30 min; 23.08.2019 istungil osalemine 1 h. Kostja esindaja 30-minutilist kohtumist tunnistajaga ei pidanud maakohus põhjendatuks ega vajalikuks. Kokku kulus kostja esindajal seega 11 h 2 min toimingutele, mis olid põhjendatud, vajalikud ja mille tunnitasuks oli 168 eurot. Menetluskulud nende toimingute pealt kokku on 1544 eurot 66 senti (11 h 2 min x 168 eurot/h = 1853 eurot 49 senti).
31.2.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on tunnitasuga 174 eurot (koos käibemaksuga) teinud maakohtumenetluses järgmised toimingud: 01.10.2019 hageja vastusega tutvumine, vastuse analüüs, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hageja vastusele 30 min;03.10.2019 hageja menetlusdokumendiga tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine 2 h; 04.10.2019 vastuse koostamine kohtule 20 min; 08.10.2019 vastuse koostamine kohtule 30 min; 08.10.2019 vastuse koostamine kohtule 30 min; 17.10.2019 istungiks ettevalmistamine ja tunnistajatele küsimuste koostamine 1 h; 17.10.2019 istungil osalemine 2 h. Kokku kulus kostja esindajal seega 6 h 50 min toimingutele, mille tunnitasuks oli 174 eurot. Menetluskulud nende toimingute pealt kokku on 990 eurot 83 senti (6 h 50 min x 174 eurot/h = 1188 eurot 99 senti).
31.3.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub ka, et kostjal kulus dokumentaalsete tõendite kogumiseks 5 eurot. Kostja poolt maakohtus kantud menetluskulud on seega kokku 3047 eurot 48 senti (5 eurot + 1853 eurot 49 senti + 1188 eurot 99 senti). Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud summas 1980 eurot 86 senti (65% x 3047 eurot 48 senti).
32.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 31 eurot 28 senti (1980 eurot 86 sent – 1949 eurot 58 senti). Kuna kostja taotles menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista viivis, siis tuleb kostja taotlus rahuldada.
33.Eeltoodust lähtuvalt tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada ning teha uus määrus, millega kostja menetluskulud määrata kindlaks kostja lepingulise esindaja tegeliku tunnitasu järgi ja seejärel tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
2-18-7394
35.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 178 lg 2 alusel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.