H T talu hagi xxx vastu maa rendilepingust tuleneva võlgnevuse 2543,64 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 281,12 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 028,25 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: H T talu (registrikood: xxx; H T talu, xxx) Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn; tel 684 4400; e-post: [email protected]) Kostja: xxx (registrikood: xxx; xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Lind (Advokaadibüroo Supremia, Telliskivi 60, 10412, Tallinn, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
17.10.2019 kohtuistung hageja seadusliku esindaja J A, hageja lepingulise esindaja Kerli Leetsaare, kostja seadusliku esindaja A Oi ja kostja lepingulise esindaja Grete Linnu osavõtul
Välja mõista kostjalt xxx hageja H T talu kasuks 3130,70 eurot, millest põhivõlgnevus on 2543,64 eurot ning 22.11.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 587,06 eurot.
4.Välja mõista kostjalt xxx hageja H T talu kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 23.11.2019 kuni põhivõla (2543,64 euro) täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja xxx kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
2-18-7394 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on xxx rendileandja ja H T talu rentnikuna sõlminud 23.06.2016 maa rendilepingu, mille punkti 1.1 järgi andis rendileandja rentniku tähtajalisse kasutusse kuni 31.12.2021.a loodusliku rohumaa/haritava maa asukohaga xxx, mis on kantud kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusameti kinnistusjaoskonna katastritunnuste nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx all, suurusega 79,76 ha (edaspidi kinnistud). Lepingu punktiga 3.1 kohustus rentnik võtma kinnistud rendileandjalt tasuta kasutusse tingimusel, et rentnik tagab kinnistute hoolduse ja loobub õigusest taotleda kinnistutega seoses mistahes toetusi, sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetus, ühtse pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus, keskkonnasõbraliku majandamise ning teised riiklikest MAK, EAGF fondidest makstavad toetused. Pooled leppisid kokku, et kinnistutega seotud toetuste taotlemise ainuõigus on rendileandjal ning rentnik teeb rendileandjaga toetuste edukaks taotlemiseks koostööd. Pooled leppisid kokku, et jaotavad rendileandjale makstavad kinnistutega seotud toetused selliselt, et rendileandjale jääb 60% ja rentnikule 40% rendileandjale välja makstud toetustest. Samas kohustus rendileandja maksma rentnikule välja tema osa toetustest 14 päeva jooksul toetuste laekumisest rendileandjale. Lepingu punkti 3.2 kohaselt leppisid pooled kokku rendileandja kohustuses maksta 2016.a lõpus rentnikule lepingu punktis 3.1 sätestatud rentniku toetuste osa 40% asemel erandkorras 50% rendileandjale laekuvatest toetustest.
2.Rendileandjale väljastati rentniku kasutusse antud kinnistute maa eest 2016.a riiklikke põllumajanduse otsetoetusi kokku 9214,52 eurot, sealhulgas ühtse pindalatoetusena 6335,03 eurot ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusena 2879,49 eurot. Sellest 50% ehk 4607,26 eurot kohustus rendileandja lepingu punkti 3.2 alusel kokkulepitud osana maksma H T talule. Rendileandja xxx lepinguline maksekohustus rentniku H T talu ees summas 4607,26 eurot on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 04.01.2017.a. Rendileandja jättis lepingulise maksekohustuse rentniku ees täitmata.
3.Hageja palub välja mõista xxx H T talu kasuks põhivõlg 4607,26 eurot, viivis 11.05.2018 seisuga 497,84 eurot ja viivis VÕS § 113 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 12.05.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja on asunud väitma, et 23.06.2016 maa rendileping ei ole jõustunud. Kostja on küll kinnitanud, et läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks peeti ja pooled jõudsid ka kokkuleppele PRIA-lt saadava tasu
2-18-7394 jagamise osas, kuid kuna kostja väitel hageja ei allkirjastanud lepingut õigeaegselt, siis kostja poolne pakkumus lepingu osas lõppes ning lepingut ei sõlmitud. Esmalt saatis A O (kostja juhatuse liige) hagejale 23.06.2018 e-kirja, mille sisuks oli: „Edastan maa rendilepingu. Palun vaadake veel kord üle ja sobivusel tagastage allkirjastatult 27 juuniks 2016.a. Lisasin sinna punkti 3.2.: „Erandkorras maksab Rendileandja 2016.a. lõpus rentnikule punktis 3.1. sätestatud Rentniku teotuste osa asemel 50 % laekuvatest toetustest. Ülejäänud Lepingu perioodiks jääb Rentnikule punktis 3.1. kokku lepitud 40 % toetustest.“ Palun vabandust viivituse pärast lepingu vormistamisel.“ 27.06.2016.a. kell 11.47 edastas A O hagejale maili mille sisuks oli, „Lepingu fail jäi maha, vabandust! Siin see on.“ Seega sai hageja vastava lepingu kätte alles 27.06.2016 lõuna paiku. Hageja tagastas allkirjastatud lepingu kostjale 29.06.2018.a. kell 11.31 ning märkis e-kirja „Tere Saadan Teile allkirjastatud lepingu tagasi nüüd peaks asi korras olema, vabandan et paar päeva hilinen aga K tahtis heinamaad eile oma silmaga üle vaadata“. Kostja võttis lepingu vastu ning pooled asusid lepingut ka täitma. Juhul kui kostja tahe leping sõlmida oleks tõepoolest kehtinud üksnes juhul kui hageja allkirjastab lepingu 27.06.2016.a., siis oleks kostja hagejalt allkirjastatud lepingut saades ilmselgelt öelnud hagejale, et hageja on hilinenud lepingu allkirjastamisega ning lepingut sõlmitud ei ole.
5.Liiatigi on lepingus kaks vasturääkivat punkti. Lepingu punkt 2.1. ütleb selgelt, et leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema poole poolt ning kehtib kuni 31.12.2021 Nimetatud lepingu punkt on välja toodud lepingu alapunktis „lepingu tähtaeg“ ning nimetatud punktis ei ole välja toodud ühtegi täiendavat tingimust lepingu kehtima hakkamiseks. Lepingule oli lisatud küll ka punkt 10.2 mis sätestas, et leping peab olema allkirjastatud ja teisele poolele kätte toimetatud hiljemalt 27.06.2016 kuid nimetatud punkt on vastuolus lepingu punktiga 2.1. ning kuivõrd pooled olid muid lepingu punkte juba arutanud ning leping oli sobilik, siis ei pööranud hageja eraldi sellele punktile tähelepanu ja allkirjastas lepingu 29.06.2016 nagu ka lepingu digitaalselt allkirjastamise lehelt on näha. Siinkohal on aga oluline rõhutada, et kostjalt ei tulnud lepingu hilisema allkirjastamise osas mitte ühtegi etteheidet ning lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda ka poolte tegelikust tahtest. Poolte tegelikuks tahteks oli antud lepingu sõlmimine ning vastavalt sõlmitud lepingule on pooled ka oma edaspidises praktikas käitunud. Samuti on oluline rõhutada, et kostja elektronkirjast ei ole kuskilt võimalik välja lugeda, et tegemist oli pakkumust lõpetava tähtajaga. Seega on kostja väited, et antud lepingut ei ole tegelikkuses sõlmitud, pahatahtlikud ja tegelikkusele mitte vastavad.
6.Lepingu täitmisele viitab ka kostja enda selgitus, et kostja tasus 22.12.2016 hagejale ettemaksuna 3000 eurot, milline asjaolu näitab, et kostja tunnistas poolte vahel lepingu sõlmimist ja ka hageja poolset lepingu täitmist, sest vastasel juhul ei oleks kostja hagejale nimetatud ulatuses ettemaksu teinud.
7.Kuivõrd poolte vahel lepiti kokku, et 2016.a. lõpus maksab kostja hagejale 50% laekuvatest toetustest, siis väljastas hageja kostjale arve nr xxx summas 5543,64 eurot. Arve selgitustest on näha, et arve on esitatud lähtudes maa hooldamise rendilepingust, arvel toodud katastriüksuste numbrid vastavad lepingus toodud katastriüksuste numbritele ning arve on esitatud 50% ulatuses toetustest.
8.Hageja on teinud kõik tööd kinnistul vastavalt kokku lepitule, mida saab järeldada ka asjaolust, et kostja tasus hagejale ilma hageja poolt veel arvet saamata ettemaksuna ise 3000 eurot. Juhul kui kostjal oleks olnud kinnistul tehtud tööde või tööde tegemata jätmise osas mingeid pretensioone, siis ei oleks kostja asunud ise ilma arvet saamata ettemaksu tasuma. Samuti on hageja tõendanud seda hagiavalduse lisaga nr 2, et kostja on PRIA-lt
2-18-7394 soovitud toetused 2016.a. saanud ning seega ka PRIA-l puudusid igasugused etteheited kinnistute hooldamise osas.
9.Rendilepingu kehtivust soovib hageja tõendada lisaks ka hageja ja kostja vahelise kirjavahetusega 10.08.2016. Nimelt pöörduti kostja poole seoses lennubaasi reservõppekogunemisega ja sooviga kasutada selleks renditavat katastriüksust. Hageja edastas vastava kirja kostjale küsimusega „kas Sulle sobiksid sellised õppused?“ ning kostja vastas samal päeval „jah sobivad“. Seega juhul kui poolte vahel ei oleks olnud mingit kehtivat lepingut, oleks kostjal pidanud hoopis tõusetuma küsimus, et miks üldse sellise küsimusega hageja kostja poole pöördub, kuid kuna poolte vahel oli kehtiv leping ja kostja ka seda tunnistas, siis oli loogiline, et maaomanikult küsitakse õppuste läbiviimiseks ka vastavat luba.
10.Hageja poolt olid kõik niitmistööd 2016 korrektselt teostatud, mida tõendab asjaolu, et PRIA on kostjale kõik toetused välja maksnud. Ka kostja ise ei ole väitnud seda, et PRIA oleks jätnud talle mingid toetused tasumata. On üldteada, et PRIA ei tasu toetusi, kui kinnistute hooldustööd on teostamata, seega ainuüksi väljamakse teostamine PRIA poolt tõendab seda, et tööd olid 2016 teostatud.
11.Kostja väited, justkui ei tohiks lisada teenuse eest arve esitamisel arvele käibemaksu, on seadusega vastuolus. Selge on see, et kui poolte vahel on kokku lepitud, et teenuse eest tasu on 50% PRIA-lt laekunud toetustest, siis teenuse osutamisel peab käibemaksukohustuslasest isik lisama arvele alati käibemaksu ning muud moodi arve esitamine ei ole ega saagi käibemaksukohustuslasest isiku puhul võimalik olla. Liiatigi ei ole käibemaks otseselt ettevõtte kulu ega tulu, vaid käibemaks kuulub riigile tasumisele või tagasiarvestamisele.
12.Kostja on väitnud, et oli sunnitud hageja tegevusetusest tulenevalt 20.09.2017 loobuma PRIA-le esitatud taotlusest toetuse väljamaksmiseks, mille tõttu jäi kostjal väidetavalt PRIA-lt saamata 9770,97 eurot kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja ühtse pindalatoetuse otsetoetuse näol. Hageja märgib, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu seda, et kostjal oleks vastavad toetused jäänud saamata. PRIA avalikust andmebaasist nähtub, et kostjale on 2017. a väljastatud ühtse pindalatoetuse toetust ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust kokku summas 9 239,49 eurot ehk sarnases määras kui 2016.a. Seega on kostja vastunõue täiesti alusetu.
13.Kostja on asunud pahatahtlikult väitma, et kostja ei ole vaidlusalust arvet enne 14.11.2018 hagejalt üldse saanud. Hageja 22.12.2016 A Oile saadetud e-kirja, mille sisuks on „saadan Teile rendi arve“ manuseks oli H T Talu arve nr xxx summas 5543,64 eurot koos käibemaksuga. Arve maksetähtajaks oli 26.12.2016.
14.04.01.2017 edastas hageja esindaja R K A Oile e-kirja, mille sisuks on „Esitan H T talu esindajana xxx-le nõude ja ülesütlemisavalduse ning pankrotihoiatuse“. Manuses olevas dokumendis on selgelt välja toodud, et hageja ütleb kostjaga lepingu üles. Ka nimetatud kirjale oli lisatud arve nr xxx summas 5543,64 eurot koos käibemaksuga. Seega on hageja tõestanud arve edastamist kostjale vähemalt kahel korral, mis tähendab, et kostja väited selle kohta, et kostja sai käibemaksuga arve alles käesoleva menetluse kestel, ei vasta tõele. Samal päeval ca tund aega hiljem saatis R K A Oile kirja, milles on märkinud „täpsustame, et kuna olete juba osutatud teenuste eest 3000 eurot maksnud, siis see summa tuleks meie nõudest maha võtta, aga kõige muu osas jääme oma esitatud dokumendis esitatud nõuete ja avalduste juurde.“ Nimetatuga on selgelt tõestatud asjaolu,
2-18-7394 et hageja on lepingu kostjaga üles öelnud tulenevalt kostja poolsest lepingu rikkumisest ehk arve tasumata jätmisest.
15.A K kinnitab oma seletuskirjas, et tema vedas heina 22.07.2016, 31.07.2016, 01.08.2016 ja 02.08.2016 xxx alt. Hageja selgitab, et heina niitmisega vaidlusaluselt kinnistult tegeles K A, kes tegeles ühtlasi ka heina rullimisega ning peale heina rullimist tõstis rullid kinnistu äärde valmis, et veoauto saaks need ära viia. Vaidlusalune kinnistu asub xxx lähistel ning kinnistult viis heina ära A K.
16.Hageja on veendumusel, et kostja poolt esitatud fotodelt ei ole üheselt ega selgelt võimalik teha järeldust selle kohta, millisel kinnistul fotod on tehtud. Samas märgib hageja ka seda, et suved ja sügised on Eestis väga erinevad ning kõikidel aastatel kasvab hein sõltuvalt just selle konkreetse aasta kliimast ning heina niitmise ajast väga erinevalt. Seega isegi kui fotod oleksid tehtud vaidlusalusest kinnistust (mida hageja ei nendi), siis nimetatud fotod ei saaks kuidagi tõestada seda, et hageja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
17.Kostja ei tunnista hagi. Hagi aluseks on väide, et pooled sõlmisid 23.06.2016 maa rendilepingu. Nimetatu on ebaõige. Hageja ja kostja pidasid kevadel 2016. a läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida leping selliselt, et hageja hooldab kostja kinnistud ja saab PRIA toetustest 40%. Kostja väljastas hagejale lepinguprojekti, milles hagejal oli õigus saada tingimuste täitmisel tasu 40% PRIA väljamakstavatelt summadelt. Hageja esindaja K A saatis 23.05.2016. a kostjale e-kirja, milles oli teinud muudatusi, kuid p 3.1. järgi oli kokku lepitud PRIA tasude jagamises vastavalt 40% hagejale ja 60% kostjale. Seega olid pooled sisuliselt saavutanud kokkuleppe tasu jagamise osas – lepingus märgitud tingimuste täitmisel hagejale 40% ja kostjale 60% PRIA väljamakstavatest summadest. Kuivõrd kostja lepingut allkirjastatuna tagasi ei saanud ja oli kartus, et hageja ei tulegi töid teostama, siis heas usus saatis kostja hagejale lepingu, millesse oli täiendavalt lisanud punkti: „Erandkorras maksab Rendileandja 2016. a lõpus Rentnikule punktis 3.1 sätestatud Rentniku toetuse osa asemel 50% laekuvatest toetustest. Ülejäänud Lepingu perioodiks jääb Rentnikule punktis 3.1 kokku lepitud 40% toetustest.“ Samas e-kirjas märkis kostja, et pakkumus kehtib kuni 27.06.2016. a. Samuti nähtub hageja poolt kohtule esitatud rendilepingu p-st 10.2., et leping jõustub selle digitaalsel allkirjastamisel Lepingu mõlema poole poolt ja allkirjastatud Lepingu teisele poolele kättetoimetamisel hiljemalt 27. juuniks 2016. a (kaasa arvatud). Lepingu digiallkirjade kinnituslehelt nähtub, et kostja allkirjastas lepingu 23.06.2018 ning hageja allkirjastas lepingu alles 29.06.2016. Hageja ei ole kohtule esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et hageja tagastas digiallkirjastatult lepingu kostjale hiljemalt 27.06.2018. Hageja digiallkiri 29.06.2016 viitab sellele, et hageja ei tagastanud kostjale lepingut hiljemalt 27.06.2018. Käesoleval juhul kehtis kostja pakkumus e-kirja ja lepingu p 10.2. järgi kuni 27.06.2018. Kuivõrd kostjale ei antud nõustumust õigeaegselt, siis kostja pakkumus lõppes ning lepingut, milles oli tasu määratud võrdses osas, ei sõlmitud. Kuivõrd lepingut ei sõlmitud, siis puudub hagejal hagis märgitud alusel kostja vastu nõue, mistõttu palume jätta hageja hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata.
18.Isegi, kui lugeda, et leping on sõlmitud 23.05.2016 kirja manuses oleva lepingu tingimustel ja eeldusel, et hagejal on õigus tasule (mida kostja ei tunnista), ei ole tasuks 50% PRIA makstud tasudelt, nagu seda väidab hageja.
2-18-7394
19.Eeldusel, et leping on jõustunud (mida hageja ei tunnista), on lepingu p 3.1. järgi hageja kohustuseks tagada kinnistute hooldus (püsirohumaade niitmise ja niidu äraveo, sh viisil, mis vastaksid PRIA toetuste väljamaksmise tingimustele). Lepingu p 4.2.3. järgi on tasu väljamaksmise tingimuseks kinnistute kohane majandamine. Hageja ei ole taganud kinnistutel nende hooldust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja on taganud kinnistute hoolduse. Kuivõrd hageja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud, siis puudub hagejal õigus saada mistahes täiendavat tasu.
20.Hageja on rikkunud lepingu p-is 4.1.1 nimetatud kohustusi, mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Kuivõrd hageja on kostjale tekitanud kahju, siis kostja keeldus VÕS § 111 alusel omapoolsete kohustuste täitmisest. Kostja on nimetatud asjaolust teavitanud hagejat 13.01.2017. Lisaks on kostjale tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol, sest kostja on hageja tegevusetuse tõttu ilma jäänud PRIA toetustest. Lepingu p 2.1. järgi pidi leping kehtima kuni 31.12.2021, kuid hageja ei ole lepingut täitnud. Hageja tegevusetuse tõttu oli kostja sunnitud tagasi võtma PRIA-le 2017 esitatud taotluse.
21.Kostja on 22.12.2016. a tasunud hageja arveldusarvele 3000 eurot. Seega ei saa hageja nõue ühelgi juhul ületada 1607,26 eurot (4607,26-3000=1607,26).
22.Kostja esitab kohtule fotod ja video kinnistutest, millelt nähtub, et kinnistud olid nii 28.12.2016 seisuga kui ka 10.08.2017 seisuga niitmata-hooldamata ehk hageja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi. Lepingu p-s 3.1. tuleneb selgesõnaliselt hageja kohustus, mis on tasu saamise eelduseks, tagada kinnistute hooldus, sh püsirohumaade niitmise ja niidu äraveo. Hageja ei ole täitnud eelnimetatud kohustust. Vaatamata eeltoodule, on kostja rutakalt tasunud enne, kui ei olnud teadlikki, et hagejapoolsed kohustused on täitmata, tasunud hagejale 3000 eurot.
23.Augustit 2017. a puudutavad väited on olulised, kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustusi ka 2017. a, kuigi lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud (eeldusel, et see on kehtivalt sõlmitud) ja lepingu p 2.1. järgi pidi leping kestma kuni 31.12.2021. a. Kuivõrd hageja ei ole siiani omapoolseid kohustusi täitnud, siis puudub tal mis tahes õigus nõuda tasu maksmist.
24.Hageja on 14.11.2018. a menetlusdokumendi p-s 2.6. hagi muutnud ja märkinud põhinõudeks 5543,64 eurot (hagiavalduses oli 4607,26 eurot), ilma et oleks põhjendanud hagi muutmist. Kostja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Juhul, kui hageja on tagantjärgi lisanud hagis märgitud nõudele käibemaksu, siis ei ole hageja selgitanud, mille alusel on nõudele lisatud käibemaks, sest lepingu p 3.1. ja 3.2. järgi (eeldusel, et leping on kehtiv, mida kostja ei tunnista) on tasu näol tegemist lõpliku väljamakstava summaga, st see hõlmab kõiki kulusid või maksusid. Hageja vastusele lisatud arve edastamine kostjale on tõendamata.
25.VÕS § 111 sätestatud eeldused tasu maksmisest keeldumiseks on täidetud. Vaidlust ei saa olla järgmistes asjaoludes (eeldusel, et leping on kehtiv): a) hageja kohustus oli kinnistuid hooldada, sh püsirohumaade niitmine ja niidu äravedu (lepingu p 3.1.), kasutada kinnistuid heaperemehelikult, professionaalse hoolsusega ja säilitada kinnistud agrotehniliselt heas seisundis (p 4.1.3), tagada kinnistute sellise majandamise, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks (p 4.1.1.); b) eelmises punktis nimetatud kohustuse täitmine oli tasu saamise eelduseks (lepingu p 3.1.); c) 28.12.2016. a seisuga olid kinnistud hooldamata, sh niitmata (vt lisa 1); d) kostja on hagejalt saanud 22.12.2016. a. 3000 eurot.
2-18-7394
26.Kuivõrd hageja väidab, et tema nõue muutus sissenõutavaks 04.01.2017. a (vt hagiavalduse p 1.5.) (mida kostja ei tunnista), kuid 28.12.2016. a seisuga, kui kostja nõue kinnistuid hooldada oli juba sissenõutav, olid kinnistud ikka niitmata (vt lisa 1) ehk hagejapoolsed kohustused olid täitmata, siis isegi, kui hageja nõue oleks põhjendatud (mida kostja ei tunnista), oli kostjal VÕS § 111 järgi õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, kuni hageja on täitnud lepingust tulenevad kohustused. Siinkohal rõhutame, et kostja oli selleks ajaks juba tasunud hagejale 3000 eurot väidetavalt 4607,26 eurosest nõudest ehk olulise osa väidetavast nõudest (mida kostja ei tunnista). Hageja ei ole siiani oma kohustusi täitnud, kuigi leping kehtib 2021. a. Siinkohal rõhutame, et kostja tegi 13.01.2017. a1 hagejale ettepaneku kohtuda koos kinnistul, et fikseerida tekkinud olukord ja täitmata lepingujärgsed kohustused, kuid hageja keeldus. Olukorras, kus hageja ei ole 2016. a ega edaspidi täitnud oma lepingulisi kohustusi – kusjuures hageja ei ole kohustuste täitmise kohta esitanud mis tahes tõendeid – puudub hagejal igasugune õigus nõuda tasu maksmist, samuti ei välista nimetatu kostja õigust rakendada VÕS § 111.
27.Lepingu p 4.1.1. kohaselt kohustus hageja tagama kinnistute sellise majandamise, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks. Kostja esitas 22.05.2017 PRIA-le taotluse toetuste saamiseks seoses vaidlusaluste kinnistutega. Hageja ei täitnud kinnistutel oma kohustusi ega taganud kinnistute majandamist PRIA esitatud nõuetele vastavalt, mistõttu on kostjal jäänud 2017. a eest saamata 9770,97 eurot. Hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu oli kostja 20.09.2017 sunnitud loobuma PRIA-le esitatud taotlusest toetuse väljamaksmiseks, mistõttu jäi kostjal saamata 9770,97 eurot kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetuse ning ühtse pindalatoetuse otsetoetuste näol (määrad 2017. a kinnitatud vastavalt 38,81 eurot/ha ja 83,71 eurot/ha; lisa 4). Juhul, kui kohus leiab, et hageja tasunõue on põhjendatud, esitab kostja käesolevaga tasaarvestusavalduse ja loeb tasaarvestatuks hageja hagis märgitud nõude kattuvas ulatuses kostja nõudega.
28.Hagejale anti maad üle kasutamiseks tasuta, st hagejal oli õigus kasutada maid mh viljade, so heina saamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kinnistute omanik on kostja, kellel oli õigus taotleda oma maadele PRIA-lt toetust. Kostja oli heauskselt nõus hagejaga toetusi jagama, kui hageja osutab ise kaasabi ja tagab kinnistute hoolduse, sh niitmise. Nimelt rendilepingu p 3.1. ja 4.1. järgi olid hagejal kohustused, millede täitmise järgselt pidi kostja jagama PRIA-lt saadavat toetust. Rõhutame, et lepingu p 3.1. järgi sai hageja kinnistud oma kasutusse tasuta tingimusel, et tagab kinnistute hoolduse, sh püsirohumaade niitmise ja niidu äraveo, ning teeb kostjaga, sh toetuste edukaks taotlemiseks, koostööd. Lepingu p-s 4.1. on pooled leppinud kokku täiendavad hagejapoolsed kohustused. Hageja ei ole neid kohustusi täitnud ega esitanud kohtule mistahes tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja esiletoodu.
29.PRIA märgib 2016. a pindalatoetuste brošüüris: „Rohumaa ja sööti jäetud maa, mida ei ole märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana määratletud kesaks (sh viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed, kui aed ei vasta tootmise nõuetele), peab vegetatsiooniperioodi jooksul olema niidetud või hooldatud muul viisil (sh karjatamine), mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 10. augustil ja looduskaitselise piiranguga ala 20. augustil (vt kindlasti ka põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusi)."Seega nõuab PRIA, et kinnistud oleksid niidetud ning seda juba augustis, kuid hageja seda 2016. a ei teinud.
2-18-7394
30.PRIA-lt toetuse laekumine: 1) ei ole ainsaks aluseks hagejale tasu maksmiseks; ega 2) tõenda hagejapoolsete kohustuste täitmist.
31.Samuti ei tõenda hagejapoolsete kohustuste täitmist asjaolu, et PRIA tasus kostjale toetuse, sest: 1) lepingu järgi hagejal tasu saamine ei sõltunud PRIA väljamaksetest, vaid PRIA-lt laekunud tasu edasimaksmise eelduseks oli hageja lepingujärgsete kohustuste täitmine. Rõhutame, et kinnistud anti tasuta hageja kasutusse, kostjale ei ole toetust välja makstud hageja tegevusest tulenevalt ning hageja väide justkui tal oleks õigus saada osa PRIA toetusest, kuigi ta ei ole kohustusi täitnud, on ebaõige; 2) PRIA kontrollib toetuste väljamaksmisel pelgalt 1% toetuse taotlejaid ehk PRIA ei ole 2016. a. kostja kinnistuid kontrollinud. Arvestades käesolevat vaidlust, siis tõenäoliselt nõuab PRIA toetuse tagasi. Asjaolu, et PRIA ei jõua kõiki kinnistuid kontrollida (see ei oleks ka eluliselt usutav) kinnitab ametiasutuste poolt 2016. a koostatud brošüür „Nõuetele vastavus ja rohestamine“: „Nõuetele vastavuse süsteemi raames kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% otsetoetuste ja 1% MAK 2014–2020 perioodi taotlejaid.“ Seega hageja väide, justkui PRIA ei tasu toetusi, kui hooldustööd on teostamata, ei ole üldteada ega eluliselt usutav. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja väide, justkui kostja alusetult keeldub toetuse jagamisest hagejaga, asjakohane ega tõene, vaid vaidluse esemeks on asjaolu, et hageja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ega ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit.
32.Lisaks asjaolule, et hagejal oli lepingu järgi õigus saada kohustuste täitmise järgselt osa PRIA toetusest, oli hagejal õigus saada kinnistutelt ka heina, mida ise oma äritegevuses kasutada või müüa edasi kolmandatele isikutele. Arvestades kinnistute suurust (ligi 80 ha), siis ilmselgelt on tegemist märkimisväärse hüvega.
33.Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on enne 14.11.2018. a nimetatud arve kostjale saatnud. Kuivõrd hageja ei ole kostjale esitanud nõuet 2543,64 euro tasumiseks, siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt viivise tasumist alates 04.01.2017.
34.Kostja ei ole toetusi saanud, mida kinnitab e-kirjavahetus PRIA-ga. Kostja tegi PRIA-le päringu, saamaks infot, miks on PRIA lehel märgitud, justkui oleks kostja saanud 2017. a taotluse alusel toetust. PRIA reageeris kiirelt ning väljastas info, et: „Edastan andmed xxx (xxx) maksete osas. Perioodil 20.12.2016-12.05.2019 ei ole PRIA xx makseid teostanud.“ PRIA selgitab täiendavalt, et PRIA finantsaastad ei ole kattuvad kalendriaastaga ning 2016. a detsembris tehtud väljamaksed kajastatakse 2017. a finantsaastas: „2016 finantsaasta kestvus hõlmab perioodi 16.10.2015-15.10.2016 ja 2017 finantsaasta kestvus hõlmab perioodi 16.10.2016-15.10.2017 (tabeli rohelised read).” Seega hageja esitatud lisas 1 märgitud 2016 hõlmab endast väljamakseid perioodi 16.10.2015-15.10.2016 eest ning 2017 hõlmab endas perioodi 16.10.2016-15.10.2017 ehk perioodi, mille eest nõuab hageja tasu käesolevas asjas. Seega kostja esitatud väide, et ta ei ole 2017. a. esitatud taotluste eest toetusi saanud, sest seda perioodi kajastatakse PRIA lehel finantsaasta 2018 all, on õige.
35.Vaidlusaluse lepingu näol on kostja hinnangul tegemist töövõtulepinguga – hageja kohustub lepingus fikseeritud tingimustel hooldama kinnistuid ja kostja kohustub hagejale maksma tasu, kui hageja on kinnistuid hooldanud ja PRIA toetused on laekunud. Töövõtuleping on aga suunatud tulemuse saavutamisele (VÕS § 635 lg 1). Seega tasu saamiseks ei piisa sellest, kui töövõtja on täitnud kohustused osaliselt, vaid oluline on lepingu tervikuna täitmine ning sellistel tingimustel, mis tagavad PRIA toetuste laekumise. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja, see õnnestub juhul, kui tellija on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti. Hageja ei ole kohtule esitanud mistahes tõendeid
2-18-7394 selle kohta, et ta on lepingujärgsed kohustused kohaselt täitnud. Lisame, et hageja igapäevane majandustegevus on heina müük, mistõttu võiks eeldada, et igapäevases majandustegevuses sarnaste tegevustega tegeledes nõuab hageja tellijatelt akti, kinnitamaks tööde teostamist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingu kohast täitmist, siis on hageja hagiavaldus alusetu.
36.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kehtivalt lepingut üles öelnud, sest kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, mistõttu on ülesütlemine tühine. Esmalt märgime, et lepingu p
3.1.järgi on kostjal õigus tasuda tasusid 14 päeva jooksul. Hageja arvel märgitud neljapäevane tähtaeg ei ole kooskõlas lepinguga ega VÕS § 7 ega § 82 lg-ga 3, sest sisuliselt tasumiseks aega ei jäänudki (kusjuures arve väidetavalt väljastati 22.12.2016 hilisõhtul ehk pärast tööpäeva lõppemist, 23-26 olid nädalavahetus ja jõulupühad). Mõistlik tähtaeg, nagu pooled ise on lepingu p-s 3.1. märkinud, on 14 päeva. Seega ei muutunud hageja nõue ühelgi juhul sissenõutavaks 26.12.2016. Kuivõrd hageja nõue ei muutunud 26.12.2016 sissenõutavaks, sest kostja ei pidanudki tasuma 26.12.2016, siis ei saa kostjale ühelgi juhul ette heita asjaolu, et ta 26.12.2016 väidetavat nõuet ei tasunud. Lähtudes eeltoodust, ei ole kostja lepingut rikkunud. Kuivõrd hageja ülesütlemine tugineb väitele, et lepingu rikkumine seisneb asjaolus, et tasu ei makstud 26.12.2016, kuid kostja ei pidanudki nimetatud kuupäevaks tasu maksma, siis puudus hagejal 04.01.2017 alus lepingut erakorraliselt üles öelda. Arvestades, et lepingu ülesütlemiseks puudus alus, siis on ülesütlemine tühine. Isegi juhul, kui väita, et tasumise tähtpäev saabus 26.12.2016 (mida kostja ei tunnista), siis ei saanud hageja 04.01.2017 lepingut erakorraliselt üles öelda, sest pooled on lepingu p-s 6.3. leppinud kokku, et erakorralisest ülesütlemisest teavitab hageja kostjat üks kuu ette. Nimetatud tingimus 04.01.2017 avaldusega täidetud ei olnud, mistõttu on ülesütlemine tühine. Isegi juhul, kui lähtuda seadusjärgsest erakorralisest ülesütlemisest (VÕS § 196), siis seaduse järgi on võimalik lepingut ennetähtaegselt lõpetada, kui pool on andnud rikkunud poolele täiendava tähtaja (VÕS § 196 lg 2 I ls) või rikkunud pool on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 196 lg 2 II ls). Olulise rikkumise loetelu on toodud VÕS § 116 lg-s 2, kuid ükski selles märgitud alus ei ole käesoleval juhul kohaldatav ning hageja ei ole nendele alustele ka tuginenud. Nagu enne märkisime, siis kostja ei ole hilinenud tasu maksmisega (26.12.2016 ei muutunud hageja nõue sissenõutavaks). Isegi, kui tasu oleks 26.12.2016 sissenõutavaks muutunud, siis selleks, et lugeda kostjat lepingut oluliselt rikkunuks, oleks hageja pidanud kostjale andma tasumiseks täiendava tähtaja, mille jooksul oleks kostja pidanud jätma tasu tasumata (VÕS § 196 lg 2 I ls, § 114, § 116 lg 2 p 5). Seda hageja teinud ei ole, mistõttu ei ole kostja lepingut (sh oluliselt) rikkunud ning ülesütlemine on tühine.
37.Juhul, kui hageja nõue on põhjendatud, palume hageja nõude tasaarvestada kostja nõudega kattuvas ulatuses, so 2543,64 euro ja viiviste osas. Leping on kehtiv kuni 31.12.2021. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole 2017. a lepingus fikseeritud kohustusi täitnud. Vaidlust ei saa olla ka selles, et kostja oli PRIA-le esitanud taotluse toetuse saamiseks samal kinnistul, kuid oli sunnitud sellest 20.09.2017 loobuma (vt 23.04.2019 vastuse lisa 3) (lisa 5), sest kostja oli jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata ehk kinnistud hooldamata ja niitmata. Ainuüksi hageja tegevusetuse tõttu pidi kostja taotluse annulleerima. Kuivõrd kostjale määrati PRIA poolt ka varasemate aastate eest tulu (kuigi hageja jättis 2016 kohustused täitmata), siis oleks PRIA kostjale ka 2017. a eest toetused määranud ehk kostjal oli valmisolek ja võimalus tulu teenida, kuid hageja tegevusetuse tõttu seda ei saanud. Saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud. Arvestades, et PRIA-lt toetuste saamine sõltus üksnes hageja poolt lepingus fikseeritud
2-18-7394 kohustuste täitmisest (millele viitab lepingu p 4.1.1. sõnastus, et hageja kohustub kinnistuid majandama, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele toetuste väljamaksmiseks) ning kui hageja oleks lepingut täitnud, oleks kostja saanud toetusi vähemalt 9770,97 eurot, millest 40% oleks tasutud hagejale. Seega oleks pärast hagejale tasu maksmist jäänud kostjale 5862,58 eurot. Lähtudes eeltoodust, oli kostjal kavatsus ja võimalus tulu saada, kuid hageja rikkumise tõttu jäi saamata 5862,58 eurot. Kuivõrd hageja kohustuste täitmata jätmise tõttu jäi kostjal saamata 5862,58 eurot, siis on kostjal hageja vastu kahjunõue 5862,58 euro saamiseks. PRIA oleks 2017 aasta eest tasud välja maksnud hiljemalt 31.12.2017. Seega hiljemalt nimetatud ajaks oli kostjale kahju tekkinud saamata jäänud tulu näol. Hageja on nimetatud nõudest tasaarvestanud kostja nõudega kattuvas ulatuses 23.04.2019 menetlusdokumendiga. Siinkohal lisame, et VÕS § 197 lg 2 järgi lõppesid poolte nõuded tagasiulatuvalt hiljemalt 31.12.2017, so ajast mil kostja võis neid tasaarvestada. Seega on tasaarvestuse tulemusena lõppenud väidetav hageja põhinõue 2543,64 eurot ja viivised, mille suurus 31.12.2017 seisuga oli maksimaalselt 201,82 eurot. Lähtudes eeltoodust, on hageja nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
38.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
39.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja 02.10.2018 esitanud taotluse tõendite kogumiseks, täpsemalt hageja esindaja abikaasa poolt sotsiaalmeediasse postitatud pildi asukohateabe väljanõudmiseks. Kohus ei ole taotlust seni lahendanud. Kohus leiab, et taotlus on asjakohatu ja tuleb jätta rahuldamata.
40.Kohus märgib selguse huvides, et 22.01.2019 määrusega on kohus võtnud vastu H T talu osalise hagist loobumise ning lõpetanud tsiviilasjas nr 2-18-7394 menetluse H T talu hagis xxx vastu põhinõude 2063,62 euro väljamõistmise osas. Käesoleval ajal on kohtu menetluses hageja H T talu nõue kostja xxx vastu maa rendilepingust tuleneva võlgnevuse 2543,64 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 281,12 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
41.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: kostja tasus 22.12.2016 hagejale 3000 eurot, rohkem makseid kostja hagejale tasunud ei ole; hageja on 04.01.2017 edastanud kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kohustuse täitmise nõude ning pankrotihoiatuse, kostja on vastava avalduse kätte saanud; 2017.a ja edasi ei ole kumbki pool lepingut täitnud, s.o hageja ei ole kinnistuid hooldanud ning kostja ei ole hagejale tasu maksnud.
2-18-7394
42.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2543,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 281,12 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid.
43.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude osas: (i) kas ja millistel tingimustel ning mis liiki (s.o rendi-, tasuta kasutamise, töövõtu- või segaleping) leping poolte vahel sõlmiti, (ii) kas ja millistel asjaoludel on poolte vahel sõlmitud leping lõppenud, (iii) kas pooled on lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud (hageja puhul eelkõige kinnistute hooldamise küsimus, kostja puhul eelkõige tasu maksmise küsimus), (iv) kas hageja tasunõudele lisandub käibemaks, (v) millal ning millistel asjaoludel muutus tasunõue sissenõutavaks, (vi) kas kostjal on seaduslik alus tasunõude täitmisest keeldumiseks, (vii) kas kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Viimaks võtab kohus seisukoha hagis esitatud nõuete rahuldamise ulatuse osas (viii).
44.Kohus märgib, et on käesoleva otsuse liigendanud eelmises punktis viidatud vaidluskohtadest lähtuvalt ning analüüsib neid ülalviidatud järjekorras. I
Lepingu sõlmimine
45.Esmalt analüüsib kohus kas ja millistel tingimustel ning mis liiki (s.o rendi-, tasuta kasutamise, töövõtu- või segaleping) leping poolte vahel sõlmiti.
46.Hagile on lisatud 23.06.2016 kuupäeva kandev leping pealkirjaga „MAA RENDILEPING“ koos lisadega (tlk 4-14). Lepingu preambulast nähtuvalt on lepingupoolteks käeoleva vaidluse pooled. Lepingu on kostja poolelt 23.06.2016 allkirjastanud kostja seaduslik esindaja A O ning hageja poolelt 29.06.2016 hageja esindaja J A (tlk 14, digitaalallkirjade kinnitusleht). Ühtegi teist samade poolte poolt allkirjastatud lepingut kohtule esitatud ei ole.
47.Kostja leiab, et poolte vahel ei ole eelnimetatud lepingut tegelikkuses sõlmitud, kuna hageja ei tagastanud kostjale lepingut hiljemalt 27.06.2016, milline kohustus hagejale tulenes kostja 23.06.2016 e-kirjast (tlk 48). Lepingu p 2.1 sätestab, et leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema poole poolt ning kehtib kuni 31.12.2021. Lepingu p 10.2 sätestab, et leping jõustub selle digitaalsel allkirjastamisel mõlema poole poolt ja allkirjastatud lepingu teisele poolele kättetoimetamisel hiljemalt 27.06.2016 (k.a). Hageja on õigesti märkinud, et lepingu punktid 2.1 ja 10.2 on vastuolulised – üks näeb lepingu jõustumise eelduseks ette lepingu mõlemapoolse allkirjastamise, teine aga näeb lisaks sellele täiendavalt ette allkirjastatud lepingu tähtaegse kättetoimetamise teisele lepingupoolele. Puudub vaidlus, et hageja ei tagastanud allkirjastatud lepingut kostjale 23.06.2016 e-kirjas ja lepingu punktis 10.2 sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 27.06.2016 (k.a). 23.06.2016 e-kirjas sätestatud tähtaja puhul on tegemist VÕS § 17 lg-s 1 nimetatud määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumusega. Hageja on lepingu allkirjastanud alles 29.06.2016 (s.o kahepäevase hilinemisega) ning eelduslikult samal päeval ka kostjale edastanud. Seega ei ole hageja nõustumust tähtaegselt andnud. VÕS § 19 lg 1 sätestab, et pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Seega on selge, et kostja pakkumus lõppes 27.06.2016.
48.Siiski leiab kohus, et kostja poolt nõustumuse hilinemisele püsitatud vastuargumentatsioon on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus tugineb siinjuures
2-18-7394 Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-37-08 punktis 23 toodud järgmistele selgitustele: „Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ostueesõiguse teostamise tähtaegsuse hindamisel tuleb maakohtul mh arvestada VÕS § 6 lg-ga 2. Hea usu põhimõttega võib olla vastuolus kostjate I ja II tuginemine ostueesõiguse teostamise avalduste tähtaja mittejärgimisele, kui selle vähemalt kaudselt põhjustasid kostjad I ja II ise. Sellega võib olla tegemist mh siis, kui USA-s elavatel kostjatel ei olnud Eestis esindajat, kellele üürnikud võinuks oma avaldused esitada, või ei teatanud nad üürnikele korrektselt oma Eesti esindaja või iseenda kontaktandmeid ning vaatamata üürnike poolt mõistlike pingutuste tegemisele ei jõudnud nende avaldused õigeaegselt kostjateni, arvestades mh jõulu- ja aastalõpuajaga seotud raskusi posti edastamisel ning hilinemise väheolulisust. Arvestada saab ka seda, kui ostueesõiguslastele ei teatanud müügilepingu sõlmimisest mitte kostjad I ja II ise kui müüjad, vaid seda tehti kostja III algatusel (toimiku I kd, lk 38-39). Lisaks saab kaaluda VÕS § 22 lg 1 analoogset kohaldamist, mis võimaldab hilinenult kohalejõudnud nõustumuse (aktsepti) lugeda tähtaegseks.“ Hageja on tõendanud, et kostja ei lisanud 23.06.2016 e-kirjale lepingudokumenti ning edastas selle hagejale alles 27.06.2016 lõunal (vt tlk 63, e-kirjavahetus), olles lepingus ja varasemas e-kirjas sätestanud lepingu allkirjastamise tähtpäevaks sama kuupäeva (27.06.2016), mil muudatusi sisaldav lepinguprojekt üldse hagejale esmakordselt tutvumiseks edastati. On ebamõistlik eeldada, et hageja pidanuks muudetud lepinguga tutvuma ja selle allkirjastama ning kostjale tagastama loetud tundide jooksul olukorras, kus algselt ka kostja endi hinnangul oli selleks mõistlik tähtaeg ca 4 päeva. Seega leiab kohus, et hageja on aktsepti andnud tähtaegselt, arvestades sealjuures eelviidatud Riigikohtu lahendis sedastatut ning analoogia korras ka VÕS § 22 lg-s 1 sätestatut.
49.Lepingu sõlmimise fakti kinnitavad ka asjaolud, et pooled on lepingu raames sooritusi teinud – see nähtub kohtutoimikust läbivalt. Kostja, kes lepingu sõlmimist eitab, on muuhulgas tasunud hagejale 3000 eurot, selle osas vaidlus puudub. Pooled ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks mõni muu võlasuhe, mille raames nimetatud sooritus tehtud oleks. Lisaks on kostja 2016. a augustis küsinud hagejalt nõusolekut kostjale kuuluvatel kinnistutel lennubaasi reservõppekogunemise toimumise osas. Hageja nimel on vastav nõusolek antud (tlk 65 pöördel). Kui poolte vahel puudunuks lepinguline suhe, on vastavasisulise kirjavahetuse pidamine loogikavastane. Seega on ka nimetatud asjaolude pinnalt võimalik võimalik järeldada lepingulise suhte olemasolu.
50.Seega on kohus seisukohal, et poolte vahel on 29.06.2016 sõlmitud leping (tlk 4-14).
51.Kohus analüüsib järgnevalt, mis liiki lepinguga on tegemist ning milline õiguslik regulatsioon sellele kohaldub. Hageja on läbivalt seisukohal, et tegemist on maa rendilepinguga. Kostja on esmalt olnud seisukohal, et tegemist on tasuta kasutamise lepinguga ning seejärel märkinud, et tegemist on töövõtulepinguga. Kokkuvõtlikult tuleneb lepingust, et kostja on andnud endale kuuluvad kinnistud tasuta kasutamiseks hagejale ning hagejal on kohustus nimetatud kinnistuid lepingukohaselt hooldada, kusjuures kinnistute eest saadavad põllumajandustoetused jagavad pooled omavahel kokkuleppel. Seega hageja põhikohustus oli kinnistuid hooldada ning kostja põhikohustuseks oli tasuda hagejale osa väljamakstud põllumajandustoetustest. Kohus on seisukohal, et tegemist on kinnistute rendilepinguga (VÕS § 339). Rendilepingu pooleks oleva rentniku põhikohustus on maksta rendileandjale asja kasutamise eest tasu ning rendileandja põhikohustuseks on anda lepingu ese rentniku valdusesse ning võimaldada talle esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Käesoleval
2-18-7394 juhul ongi kostja andnud hageja valdusesse lepingu esemeks olevad kinnistud ning hageja on omakorda kohustunud esemete kasutamise eest tasuma kostjale renti – õiguskirjandusest tuleneb, et rendi maksmine ei pea seisnema raha maksmises, vaid võib seisneda ka nt kohustuste ülevõtmises ja teatud soorituste tegemises (vt Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, lk 380, p 3.2 – 3.3). Käesoleval juhul on hageja võtnud lepinguga kohustuse tasuda kostjale renti kinnistute hooldamise näol. Lisaks on hageja rentnikuna õigustatud saama osa asja majandamise tulemusel tekkinud viljadest – s.o kinnistutelt niidetud hein ning osa omanikule väljamakstavatest põllumajandustoetustest. Rendilepingu olemasolu ei väära pooltevaheline kokkulepe, mille kohaselt oli toetustega seotud vilja taotlejaks ja algseks saajaks kostja ning hageja toetuste otsetaotlemise õigusest loobus. Kohus leiab, et rendilepingu kvalifikatsiooni toetab ka asjaolu, et lepinguesemete puhul on tegemist vilja saamisele suunatud objektidega. Rendilepinguga on tegemist olukorras, kus kokkulepe on suunatud lisaks kasutuse võimaldamisele ka vilja saamisele/võimaldamisele (vt Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, lk 381). Seega kohaldub lepingujärgse regulatsiooni kõrval ka VÕS peatükis XVI sätestatu. II Lepingu lõppemine
52.Järgnevalt analüüsib kohus poolte vahel sõlmitud maa rendilepingu kehtivuse ja lõppemisega seotud väiteid. Hageja on seisukohal, et leping on üles öeldud. Kostja aga seevastu on seisukohal, et leping kehtib tänaseni.
53.Hageja on 04.01.2017 edastanud kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (tlk 170, e-kiri; tlk 172, avaldus). Avaldusest nähtub, et hageja on maa rendilepingu erakorraliselt üles öelnud võlgnevuse tõttu (lepingu p 3.2 oluline rikkumine). Võlgnevuse suuruseks oli avaldusele lisatud arve nr 22-12-2016A (tlk 169) kohaselt 4619,70 eurot + käibemaks, s.o kokku 5543,64 eurot. Hageja kohustas kostjat võlgnevuse tasuma hiljemalt 16.01.2017. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 2016. a lõpus 50% laekuvatest toetustest. Kostjale on pärast lepingu sõlmimist 29.06.2016 tasutud toetusi kokku 9330,40 eurot (tlk 153, PRIA päringu vastus), täpsemalt 17.08.2016 summas 62,50 eurot, 19.08.2016 summas 28,41 eurot, 16.12.2016 summas 6352,15 eurot ning 19.12.2016 summas 2917,97 eurot. 50% eelnimetatud toetuste kogusummast on 4 665,20 eurot. Kuivõrd hagiavaldus puudutab üksnes kahte viimast toetuse väljamakset, käsitleb kohus edaspidi vaid neid, s.o vaidluse all on 16.12.2016 saadud toetus summas 6352,15 eurot ning 19.12.2016 saadud toetus summas 2917,97 eurot, millest 50% on 4635,06 eurot. Hageja nõuab kostjalt 5543,64 euro (sh KM; ilma käibemaksuta 4619,70 eurot) hüvitamist, millest on maha arvestatud juba kostja poolt tasutud 3000 eurot, seega on nõude suuruseks 2543,64 eurot (sh KM). Kuivõrd kohus ei või nõudepiire ületada (TsMS § 439), lähtub kohus hageja poolt nimetatud summadest, vaatamata sellele, et hageja nõue võib tõenditest nähtuvalt olla mõnevõrra suurem. Lepingu p 3.2 kohaselt pidanuks kostja tasuma hagejale hageja osa toetusest 14 päeva jooksul toetuse laekumisest. Hageja esitas kostjale eelnimetatud toetusi puudutava arve esmakordselt 22.12.2016 (tlk 168, e-kiri), kus märkis maksetähtajaks 26.12.2016. Kuivõrd lepingu p 3.2 kohaselt pidanuks kostja 16.12.2016 saadud 6352,15 eurost 50% hagejale kandma hiljemalt 30.12.2016 ning 19.12.2016 saadud 2917,97 eurost 50% hiljemalt 02.01.2017, oli arvel kajastatud maksetingimus lepinguga vastuolus. Lepingu ülesütlemise avalduse koostamise ja edastamise ajaks (s.o 04.01.2017) olid aga lepingust tulenevad rahalised nõuded
2-18-7394 sissenõutavaks muutunud. Siiski ei ole hageja andnud kostjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega (VÕS § 196 lg 2). Avaldusest nähtub küll, et hageja on kostjale määranud tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kuid avalduse sisust on üheselt võimalik järeldada, et lepingu lõppemine 04.01.2017 ülesütlemise avaldusega on hageja tahe ka siis, kui võlgnevus avalduses nimetatud kuupäevaks tasutakse – st hageja ei seadnud lepingu lõppemist sõltuvusse kostjale antud kohustuse täitmise täiendava tähtaja tulemusest. Hageja ei ole tõendanud ega esile toonud, et esineksid VÕS § 116 lg 2 punktides 2–4 sätestatud olulised põhjused, mis annaksid aluse võlasuhte lõpetada ilma täiendavat tähtaega määramata. Seega, kuivõrd hageja ei määranud kostjale tasumiseks täiendavat tähtaega ja ei järginud lepingu p-is 6.3 nimetatud erakorralise ülesütlemise kokkuleppelist etteteatamise tähtaega, on täitmata ülesütlemise formaalsed eeldused ning 04.01.2017 ülesütlemisavaldus on tühine, s.o tagajärjetu, ega lõpetanud lepingut. Leping kehtib edasi. III Lepingust tulenevate kohustuste täitmine
54.Lepingu p 3.1 sätestab, et rentnik võtab kinnistud rendileandjalt tasuta kasutusse tingimustel, et tagab kinnistute hoolduse (sh püsirohumaade niitmise ja niidu äraveo). Lepingu 4.1.1 sätestab, et rentnik on kohustatud kasutama kinnistuid maheda (püsirohttaimede, heina) taimekasvatuse otstarbel ja tagama Kinnistute sellise majandamise, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele püsirohumaadele erinevate toetuste taotlemiseks ja väljamaksmiseks.
55.PRIA on seonduvalt 2016. a pindalatoetustega märkinud järgmist: „Rohumaa ja sööti jäetud maa, mida ei ole märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana määratletud kesaks (sh viljapuude ja marjapõõsaste võraalused ja reavahed, kui aed ei vasta tootmise nõuetele), peab vegetatsiooniperioodi jooksul olema niidetud või hooldatud muul viisil (sh karjatamine), mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Niide, sealhulgas hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 10. augustil ja looduskaitselise piiranguga ala 20. augustil (vt kindlasti ka põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusi). (tlk 125)"
56.Seega pidid vaidlusalused kinnistud olema niidetud ja niide, sealhulgas hekseldatud rohi, kokku kogutud hiljemalt 10.08.2016. Hageja on väitnud, et kinnistud on nõuetekohaselt niidetud ning niide kokku kogutud ja ära veetud tähtaegselt. Kostja on asunud vastupidisele seisukohale. Hageja on märkinud, et tõendab lepingu p-des 3.1 ja 4.1.1 sätestatud kohustuste täitmist A Ke seletuskirja ning ühtlasi K A vande all antud ütlustega. A K kinnitab hageja sõnul oma seletuskirjas, et tema vedas heina 22.07.2016, 31.07.2016, 01.08.2016 ja 02.08.2016 xxx alt. Kohus märgib, et hageja ei ole vastavat tõendit kohtule esitanud, kuigi on seda oma menetlusdokumendis märkinud. Siiski märgib kohus, et nimetatu ei ole kohtu hinnangul ka asjakohane, kuivõrd PRIA tingimused nägid ette kohustuse niite kokku koguda, mitte ära vedada. Hageja selgitab, et heina niitmisega vaidlusaluselt kinnistult tegeles K A, kes tegeles ühtlasi ka heina rullimisega ning peale heina rullimist tõstis rullid kinnistu äärde valmis, et veoauto saaks need ära viia. K A on eelnimetatut vande all kinnitanud (tlk 200, istungi protokoll), märkides, et teostas kinnistutel töid 2016. a juuni teisest poolest kuni juuli keskpaigani. Pärast niitmist jäi heina pikkuseks 5-6 cm. Tunnistaja kinnitas, et lisaks niitmisele vaalutas ta heina ning pani selle kokku ja teostas osaliselt ka äravedu. Kohtul puudub alus tunnistaja oskustes ja tema ütluste usaldusväärsuses kahelda, arvestades sealjuures tunnistaja töökogemust (15 aastat talunikuna). Kohtu hinnangul ei anna alust
2-18-7394 tunnistaja ütlustes kahelda ka asjaolu, et tunnistaja puhul on tegemist hageja esindaja abikaasaga. Tunnistaja ütlused ei ole vastuolus muude asjas esitatud 2016.a suvel teostatud niidet puudutavate tõenditega.
57.Kostja on esitanud kohtule hulganisti foto- ning videomaterjali, millelt nähtub niitmata rohumaa. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et hageja ei teostanud 2016. a suvel lepingu esemeks olnud kinnistutel hooldustöid. Fotod on tehtud 2016. a lõpus, s.o ca pool aastat pärast niitmistöid. Tunnistaja K. A on märkinud, et 2016. a oli vihmane suvi, mistõttu oli suve jooksul võimalik teha 2-3 niidet. Seda kinnitas ka kostja tunnistaja U. M, kellel on enda kinnitusel heina niitmise valdkonnas eriteadmised. Seega olukorras, kus hageja kinnistud juunis-juulis niitis, ei ole välistatud, et perioodil juuli keskpaik kuni detsember oli kasvanud juba uus rohi. Siiski ei näinud leping ega ka PRIA nõuded ette, et maid on vaja ühe aasta jooksul korduvalt niita. Seetõttu ei ole asjakohased ka tunnistaja U. M ütlused, mis nentisid kõrge heina olemasolu 2016. a lõpus – 2017. a algul. Lisaks on kohus seisukohal, et nimetatud fotod ei ole ka usaldusväärsed tõendid. Ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et fotodelt nähtuvad just lepingu esemeks olevad kinnistud. Lisaks ei ole võimalik fotodelt järeldada, kas väidetav hagejapoolne kohustuste mittetäitmine hõlmab kogu lepingu esemeks olevat ca 80 ha põllumaad. Isegi, kui eeldada, et fotod on tehtud lepingu esemeks olevatest kinnistutest (millega kohus ei nõustu), siis mitmetelt fotodelt nähtub, et hein ei ole kogu kinnistu ulatuses rinnakõrgune, s.o niitmata või ebatavaliselt kõrge.
58.Hageja ja ka tunnistaja K. A on viidanud, et kostja seaduslik esindaja on käinud augustis 2016. a tehtud töödega tutvumas ega ole esitanud selles osas pretensioone. Ka kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale pärast töödega tutvumist lepingurikkumist ette heitnud. Samuti ei ole pooled kokku leppinud ega kostja ka hagejalt nõudnud, et kinnistuid tuleks niita ühe aasta jooksul korduvalt.
59.Seega leiab kohus, et hageja on täitnud lepingu p-dest 3.1 ja 4.1.1 tulenevad kohustused lepingukohaselt, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt lepingujärgset tasu. IV Käibemaksu küsimus
60.Hageja nõuab kostjalt 5543,64 euro (sh KM) hüvitamist, millest on maha arvestatud juba tasutud 3000 eurot, seega on nõude suuruseks 2543,64 eurot (sh KM). Kostja leiab, et puudub alus lepingukohasele tasule käibemaksu lisamiseks – kokkulepitud tasu oli lõplik, millele ei lisandu mistahes makse. Hageja leiab, et käibemaksu lisamine on vältimatu ning kostjal on võimalik tasutud käibemaks tagasi arvestada. Kohus on seisukohal, et käibemaksu lisamine on õiguspärane ning vastav kohustus tuleneb hagejale kui käibemaksukohuslasele seadusest – täpsemalt KMS § 1 lg 1 p-is 1, § 3 lg-s 1, § 3 lg 4 p-is 1, § 4 lg 1 p-is 1 sätestatust. Seega on hageja esitatud nõudearvestus korrektne. Seadus ega ka leping ei välista käibemaksu lisamist hageja tasunõudele.
V
Tasunõude sissenõutavaks muutumine
61.Kostja on 16.12.2016 saanud toetusena 6352,15 eurot ning 19.12.2016 täiendavalt 2917,97 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt pidanuks kostja tasuma hagejale hageja osa toetusest 14 päeva jooksul toetuse laekumisest. Seega pidanuks kostja 16.12.2016 saadud
2-18-7394 6352,15 eurost 50% hagejale kandma hiljemalt 30.12.2016 ning 19.12.2016 saadud 2917,97 eurost 50% hiljemalt 02.01.2017. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 16.12.2016 saadud 6352,15-eurose toetuse osas alates 31.12.2016 ning 19.12.2016 saadud 2917,97-eurose toetuse osas alates 03.01.2017 (VÕS § 82 lg 2 ja 7). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kosjalt selle täitmist. VI Kostja poolne tasunõude täitmisest keeldumine
62.Kostja on asunud seisukohale, et tal puudub kohustus hagejale lepingukohast tasu maksta, kuna hageja tegevuse tagajärjel on kinnistule tekkinud sügavad rööpad, mille likvideerimine maksab vähemalt 3000 eurot. Traktori sügavate rehvijälgede likvideerimiseks tuleb maa üles künda, randaalida ja külvata uus heinaseeme. Lisaks on kostja märkinud, et keeldub tasu maksmast, kuivõrd hageja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.
63.VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Et kostja võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda tasu maksmisest, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele hageja vastu, mille täitmist ta nõuab. Lisaks tuleb arvestada, et kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega ei saa kostja keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest nt üksnes põhjusel, et tehtud töös on puudusi, kui need on kogu maksmisele kuuluvat tasu arvestades ebaolulised. Kolleegiumi arvates õigustab nimetatud säte sellisel juhul tasu maksmisest keelduma üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. (vt Riigikohtu 28.02.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32-34).
64.Esmalt märgib kohus, et kostja positsioon on vastuoluline. Üheltpoolt on kostja seisukohal, et hageja on kostja kinnistuid hooldades tekitanud sellele kahju, teisalt on kostja seisukohal, et hageja pole üldse oma kohustusi täitnud, st kinnistuid hooldanud.
65.Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, kust nähtuks, et hageja tegevuse tulemusel on kostja kinnistutele tekkinud traktori rööpad ning sellega seonduvalt väidetud ulatuses kahju. Tunnistaja K. A on vande all kinnitanud, et kinnistute hooldamise tulemusel kinnistutele kahju ei tekitatud. Kostja poolt tõendina esitatud K. A sotsiaalmeedia kontolt pärit fotot, millel on kujutatud mutta vajunud traktorit, ei ole võimalik otseselt seostada lepingu esemeks olnud kinnistutega. Kohus on eespool tuvastanud, et hageja on lepingujärgsed kohustused kohaselt täitnud, sh teostanud vajalikud niitmistööd jms. Seega puudus kostjal alus keelduda omapoolse tasu maksmise kohustusest.
VII
Kostja tasaarvestuseavaldus
2-18-7394
66.Kostja on 23.04.2019 menetlusdokumendis esitanud kohtule menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kohtupraktika kohaselt on seesuguse avalduse esitamine lubatav (vt Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, on hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2), mitte see, et kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda (vt RKTKo nr 2-1616481/77, p 15). Seega olukorras, kus kostja tasaarvestus on kehtiv, kuulub hageja nõue kattuvas osas tasaarvestamisele ning hagi jääb sellest johtuvalt rahuldamata.
67.Kostja leiab, et tal on hageja vastu kahjunõue summas 5862,58 eurot, mis seisneb saamata jäänud tulus 2017. a põllumajandustoetuste näol. Kostja märgib, et leping on kehtiv kuni 31.12.2021. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole 2017. a lepingus fikseeritud kohustusi täitnud. Vaidlust ei saa olla ka selles, et kostja oli PRIA-le esitanud taotluse toetuse saamiseks samal kinnistul, kuid oli sunnitud sellest 20.09.2017 loobuma, sest kostja oli jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata ehk kinnistud hooldamata ja niitmata. Ainuüksi hageja tegevusetuse tõttu pidi kostja taotluse annulleerima. Kuivõrd kostjale määrati PRIA poolt ka varasemate aastate eest tulu (kuigi hageja jättis 2016 kohustused täitmata), siis oleks PRIA kostjale ka 2017. a eest toetused määranud ehk kostjal oli valmisolek ja võimalus tulu teenida, kuid hageja tegevusetuse tõttu seda ei saanud. Saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud. Arvestades, et PRIA-lt toetuste saamine sõltus üksnes hageja poolt lepingus fikseeritud kohustuste täitmisest (millele viitab lepingu p
4.1.1.sõnastus, et hageja kohustub kinnistuid majandama, et need vastaksid PRIA esitatud nõuetele toetuste väljamaksmiseks) ning kui hageja oleks lepingut täitnud, oleks kostja saanud toetusi vähemalt 9770,97 eurot, millest 40% oleks tasutud hagejale. Seega oleks pärast hagejale tasu maksmist jäänud kostjale 5862,58 eurot. Lähtudes eeltoodust, oli kostjal kavatsus ja võimalus tulu saada, kuid hageja rikkumise tõttu jäi saamata 5862,58 eurot. Kuivõrd hageja kohustuste täitmata jätmise tõttu jäi kostjal saamata 5862,58 eurot, siis on kostjal hageja vastu kahjunõue 5862,58 euro saamiseks. PRIA oleks 2017 aasta eest tasud välja maksnud hiljemalt 31.12.2017. Seega hiljemalt nimetatud ajaks oli kostjale kahju tekkinud saamata jäänud tulu näol. Hageja on nimetatud nõudest tasaarvestanud kostja nõudega kattuvas ulatuses 23.04.2019 menetlusdokumendiga.
68.Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitist, mis on tekkinud seoses hagejapoolse lepingulise kohustuse rikkumisega. Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 15): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
69.Kohus on eespool jõudnud järeldusele, et poolte vahel sõlmitud leping ei lõppenud hageja poolt 04.01.2017 koostatud erakorralise ülesütlemise avaldusega, kuivõrd ei olnud täidetud erakorralise ütlesütlemise formaalsed eeldused. Seega oli 04.01.2017
2-18-7394 ülesütlemisavaldus ainetu ning leping kehtis edasi. Leping on kehtiv ka tänasel päeval ning vastavalt kokkuleppele kehtib kuni 31.12.2021 (lepingu p 2.1).
70.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas hageja on lepingut rikkunud. Kostja märgib, et hageja ei ole 2017. a täitnud lepingust tulenevat kinnistute hooldamiskohustust. Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Kostja märgib, et kuivõrd kinnistud olid hooldamata, siis võttis hageja 20.09.2017 tagasi oma varasemalt esitatud toetuse taotluse ning sellest johtuvalt jäi kostjal põllumajandustoetuste näol tulu saamata.
71.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Seega nähtub, et üldreegli kohaselt tuleks esmalt nõuda kohustuse täitmist ning alles siis, kui nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamine ebaõnnestub, tekib alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et esineks erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks õigustatud täiendava tähtajata kahju hüvitamine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks keeldunud kohustust täitmast. Seega ei ole kostjal õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Lisaks märgib kohus, et kahju hüvitamise nõude esitamine on vastuolus VÕS § 101 lg-ga 3, mille kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Olukorras, kus kostja jättis õigusvastaselt hagejale osaliselt tasumata lepingukohase tasu 2016. a kinnistutel tehtud hooldustööde eest, ei ole kohane tugineda hageja poolsele rikkumisele, mis seisneb 2017. a kinnistutel hooldustööde mitteteostamises. Olukorras, kus kostja oleks hageja poole vastava kohustuse täitmise nõudega pöördunud, oleks hoopis hagejal olnud VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest seni, kuni talle on võlgnevus tasutud.
72.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluslik tasaarvestusavaldus on tagajärjetu, kuivõrd kostjal puudub hageja vastu tasaarvestav kahjunõue.
VIII
Hageja nõuete rahuldamise ulatus
73.Kuivõrd kostja tasaarvestus on tagajärjetu, kuulub hagiavaldus põhinõude osas rahuldamisele. Kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mis seisnes hagejale tasu maksmises – kostja ei ole hagejale kokkulepitud ulatuses tasu maksnud. Rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2543,64 eurot.
2-18-7394
74.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras alates 04.01.2017 (ülesütlemisavalduse esitamisest). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõue muutunud sissenõutavaks 16.12.2016 saadud 6352,15 euro osas alates 31.12.2016 ning 19.12.2016 saadud 2917,97 euro osas alates 03.01.2017 (VÕS § 82 lg 2 ja 7). Kohus lähtub siinkohal hageja nõudest ning võtab viivise arvestuse alguspäevaks 04.01.2017. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lepingukohase tasu tasumisega hageja ees viivituses. Seega tuleb kohtuotsuse tegemise seisuga mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 587,06 eurot.
75.Järgnevalt analüüsib kohus hageja edasiulatuvat viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise alates 23.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
76.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 2543,64 eurot, 22.11.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 587,06 eurot ning viivise alates 23.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
77.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
78.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
79.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud
2-18-7394 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
80.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.