Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-129688

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (edaspidi hageja) hagi T G (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (edaspidi krediidiandja, esialgne võlausaldaja) 20.09.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XX, krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas, krediidi kulukuse määraga 48,63% aastas, krediidi kogukuluga 5,320.07 eurot. Viivisemäär on 39.9% aastas ja 0.11% päevas. Kostja sai perioodil 20.09.2022 - 17.04.2023 krediiti 4000 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 0.2% ülekande summast, see tähendab 8 eurot. 4000 eurot maksti välja 20.09.2022. Kostja ei ole midagi tagasi maksnud, Kostja ja ESTO AS sõlmisid 22.09.2022 järelmaksulepingu nr XX kauba soetamiseks maksumusega 237,80 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 11.90% aastas, krediidi kulukuse määraga 48.54% aastas, krediidi kogukuluga 349,92 eurot. Krediidisumma 237,80 eurot maksti kauba müüjale P OÜ 22.09.2022. Kostja krediiti tagasi ei ole maksnud. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd kostja ühtegi tagasimakset ei teinud, oli ta viivituses mõlema lepingu raames täielikult alates esimesest ja vähemalt kolme 15.10.2022, 15.11.2022, 15.11.2022 tagasimakse tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 17.04.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostjale edastati 09.05.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Krediidileping nr XX

Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 4000 eurot (krediit 4000 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad) mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepi2

2-23-129688 tud intressimääras 39,9% aastas tasumata intressi 925,41 eurot lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 20.09.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.04.2023. Tagasimakseid ei ole. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivise lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, s.o 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas perioodil 15.02.2023-13.09.2023, kokku 550,85 eurot. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja tegi kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi kostjaga kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, edastades pärast lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui tavaposti teel järgnevad nõudekirjad: 08.05.2023 (25 eurot, 30.05.2023 (5 eurot), 16.06.2023 (5 eurot). Kostjale saadeti neli meeldetuletuskirja, millest kaks olid tasuta ja kaks tasulised. Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 10 eurot, mis tuleb lepingu ja seaduse kohaselt Kostjalt välja mõista. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine krediidilepingu nr XX sõlmimisel Vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri pinnalt. Info kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 403 prim 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri ja avalike andmebaaside põhjal. Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 2000 eurot kuus. Kostja Maksu ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 2120,73 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel oleks maksimaalne intressi makse kuus ca 136.40 (krediidilimiit 4000 eurot * 0.11% * 31 päeva) eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused konservatiivsete arvutuste kohaselt suurusjärgus 17 ((215.30+136.40)/2000*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.

Krediidileping nr XX Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 237,80 eurot (väljastatud krediit 237,80 eurot – tagasimakseid ei ole), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja jäi võlgnevusse alates esimese, s.o 15.10.2022 intressi osamakse tasumiseega, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenevad tasumata graafikujärgsed intressi osamaksed 15.10.2022-15.01.2023 perioodil 17,06 eurot. Tagasimakseid tehtud ei ole.

2-23-129688 Hageja palub eva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras 11.90% aastas kokku summas 11,55 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasu 9,20 eurot (4 x 2,90 eurot, st. 15.10.2022, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023 eest). Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine krediidilepingu nr XX sõlmimisel Vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri pinnalt. Info kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §le 403 prim 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri ja avalike andmebaaside põhjal. Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 2000 eurot kuus. Kostja Maksu ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 2120,73 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Järelmaksulepingu kuutasu moodustus 14,58 eurot. Kostja sõlmis varasemalt krediidikontolepingu ESTO AS-ga. Krediidilimiidi kasutusse võtmisel oleks maksimaalne intressi makse kuus ca 136,40 (krediidilimiit 4000 eurot * 0,11% * 31 päeva) eurot. Seega olid krediidi väljastamisel kostja kohustused konservatiivsete arvutuste kohaselt järelmaksulepinguga suurusjärgus 18, 31 ((14.58+215.30+136.40)/2000*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Hageja nõuded ja taotlused Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus 5796,87 eurot, millest on krediidilepingust XX tulenev põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 925,41 eurot, viivis 550,85 eurot, meeldetuletuskirja tasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning krediidilepingust nr XX tulenev põhivõlgnevus 237,80 eurot, intress 17,06 eurot, viivis 11,55 eurot, haldustasu 9,20 eurot. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, palub hageja toimetada kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagasel4

2-23-129688 jaotsusega. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale kohtudokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 2.11.2023. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama ja selgitas kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja määratud ajaks kohtule ei vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §st 4034 tulenevaid kohustusi. Hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Kohus tuvastas, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja §-ga 1132 lg 2 p 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

2-23-129688 Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskuludena 595 euro riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 595 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagejal lepingulise esindaja kulusid ei ole, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja avaldanud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 595 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 595 eurot menetluskulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada Ametlikes Teadaannetes otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.